Ümbermaailma ränduriks
Ema käis mulle sadamas Georg Otsa laeva näitamas ja koos vaatasime kuidas vaba maa kodanikud valge laevaga vabadusse ja läänemaailma sõitsid, koos oma Jenkki nätsude ja värviliste kleepekatega.
Elu läks, aga minust ei saanud siiski rändurit, vaid õpetaja 🙂 Aga see ei tähenda, et ma ei igatseks endiselt reisida. Kuid see ei ole kerge. Alguses, noore üliõpilasena käisin tööl ja koolis ning nappis raha ja aega, siis tulid lapsed ja olid veel liiga väikesed ning noorel perel nappis mõistagi ikkagi raha. Alles nüüd hakkan jõudma sinnamaale, et tegelikult reisile asuda.
Kuigi ma reisin pea iga päev. Mu öökapp on pidevalt täis reisiraamatuid, alates Petrone “Minu” sarjast, kui tõlkekirjanduseni välja. Just lõpetasin unelevad vaated Vahemere ääres Nizzas ja Cannesis läbi “Oliiviistanduse” ja haarasin järgmise “Söö, palveta ja armasta”, kus naispeategelane sööb Itaalias, palvetab Indias ja noo Balini pole veel jõudnud. Paralleleselt haarasin pihku Krister Kivi “Eesti maja”. Järge ootavad Martin Kala “Maailm nõudmiseni” ning Berit Renseri ja Terje Toomistu “Seitse maailma”. Nii ma rändan lugedes, lootes, et ükskord on mul rännates neist raamatutest kasu…
Reaalselt olen ma jõudnud siiski käia Soomes, Rootsis, Lätis, Moskavas, Peterburis, Minskis, Kopenhaagenis, Münchenis, Viinis, Roomas, Firenzes, Napolis, Capril, Sorrentos, Pisas, Veneetsias, Barcelonas, Portos, Lissabonis ja Korful, on mul enamus maailma nägemata. Raamatutest korraks veel. Soovitan lugeda rootsi ajakirjaniku raamatut “Tere tulemast paradiisi”, mis avab turismitööstuse tagamaid (rikutud loodus, tagaahoovi vaesus luksushotelli taga jms). Väga mõtlemapanev raamat.
Eile ma pidin peaaegu tööle hiljaks jääma, sest mul tuli äkkidee osta ära piletid Amsterdami. Ainult ma ei suutnud välja arvutada, kas minna sinna kogu perega ja nii palju mul hetkel raha ei oleks või mehega kahekesi, aga ainus vaba periood meil tuleb alles jõulude ajal. Siis on meie 15 pulmaastapäev ning oleks igati sobiv ju. Ainult ma kardan ta reaktsiooni, kui ma ulatan talle kingituseks lennukipiletid Amsterdami ja pean teda lohutama, et ta saab oma jõulupuhkuse kolm viimast päeva ju ikkagi meie maakodus veeta. Aasta tagasi müttas ta seal õnnelikult terve nädala.
Mehele reisimine meeldib, aga seda sel juhul, kui me oleksime rikkamad. Kui ma tahan reisida, pean koguma oma õpetajapalgast aasta otsa raha, otsima ja broneerima kõige soodasamad lennupiletid ja hotellid ning koostama kultuuriprogrammi (kuhu lähme, mida vaatame). Mees on nõus raha kulutama kohapeal söömisele ja väikestele ostudele. Enne reisi ta muidugi siunab ja ähvardab koju jääda, sest see on kõik üks suur raharaiskamine! Ja pärast reisi on ta väga halvas tujus ja heidab mulle, ette, et millal ma aru saan, et reisimine on ainult rikastele inimestele ja mul ei ole muudkui ainult üks tilu-lilu terve elu, sellele ma ei mõtle, et maakodu vajab uut katust ja mida kõike veel. Igatahes läbi suurte süümekate ma siiski katsun aastas korra kaks Eestist välja saada. Tulgu pärast see pahameeletorm või mitte.
Reisil on ta lõbus sell ja suurepärane autojuht. Võtab Hispaania mägiteedel hoogsalt kuid turvaliselt kurve, mis minul jalad värisema paneksid, teeb suurepäraseid pilte, sest tal on head kunstniku silma ning on samasuguses eufoorias kenadest vaadetest ning kohtadest nagu minagi, kui ainult pärast reisi me paar nädalat oma vahel tülis ei oleks. Või on see nii tavaline praktiliselt mõtlevate, jalad maas eesti meeste puhul? Tihti märkan teda arvutis veel kahe aasta taguseid reisipilte imetlemas, aga siiski, kui meie pere reisile asub, siis siiski minu kulu ja kirjadega. Võiksin ju üksinda reisida, aga ma oleksin õnnetu, et ei ole kellegiga jagada kõike seda, ei kohapeal ega pärast….
14 kommentaari
-
Anu
31. august 2010 kell 22:18 -
Sonny
2. september 2010 kell 19:39Miks uhhuduurlane Hannes Hanso reisib:
[url]http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/07/22/uudised.htmXesimene[/url] -
ant
5. september 2010 kell 10:30jõudu reisiraha kogumisel ja ka mehele maakodu ehitamisel!
-
Maarja Lainevoog
6. september 2010 kell 23:17mis nõme mees, ise raha ei panusta ja viriseb :S
-
Urmas75
27. september 2010 kell 14:42Reisida võib ja saab ka üksi
-
Ardo Part
9. oktoober 2010 kell 00:37Kindlasti leiad ka mõne sõbra keda kaasa kutsuda. Ja kindlasti ei pea muretsema selle pärast, et pärast virinat peab kuulama.
-
Siiri Kuus
15. detsember 2010 kell 17:27No kui juba reis ostetud ja reisilgi käidud, mis siis enam viriseda??? Lisaks veel asjaolu, et ME ELAME SIIN MAAL VAID 1 KORD JA PEALE MEID KAOB SEE REMONTI VAJAV KATUS SAMUTI AEGADE HÕNGU! Meie esivanematel polnudki katuseid, mida parandada paarsada aastat tagasi veel- kõik oli ju mõisniku omand. Mul pole olnud veel võimalust olnud minna väljapoole Eestit reisima, aga kui võimalus avaneb, siis…. MINEEEK!!!!
-
Ruth Kaldma
15. detsember 2010 kell 18:41Pean tunnistama, et osaliselt “ma tean, mida sa tunned”. Olen ka reishull, aga valinud selles mõttes vale ameti, et tasustatakse seda suht kesiselt – olen ka õpetaja (lasteaiaõpetaja). Sinu mehe torin enne reisi tuleb mulle väga tuttavlik ette ja samuti mehe käitumine reisi ajal. Minul on küll selles suhtes õnneks vedanud, et reisiaegsed positiivsed mälestused jäävad kestma ka pärast reisi ja peale reisi me ei tülitse. Küll võtab aga aega mehe nõusse rääkimine ja alati peab olema reisiht valmis mõeldud ja üksjagu kodutööd enne tehtud, kui üldse järgmise reisplaani jutuga välja tulen. Õnneks nüüd peale ligi 15-aastast iga-aastast reisimist on iga uue plaaniga välja tulla lihtsam ja mees, kes enne keeldus ükskõik millisele soojale maale tulemast on nüüd valmis jaanuaris vähemalt proovima meist täiesti erineva kultuuriga maad avastada.
-
Marit Piirman
19. detsember 2010 kell 22:41Nii armas lugu sellest, kuidas lõpuks täituvad ikkagi kõik unistused (väikeste tükkide kaupa, aga ikkagi täituvad). Edu!
-
Siiri Kuus
26. detsember 2010 kell 18:08Mariti kommentaarile vastaks nii, et tasub unistada 🙂
-
nele reilson
26. jaanuar 2011 kell 22:18üksi reisida poleks nii huvitav … ei saaks ju muljeid kellegagi jagada ja poleks lõbus 🙂
-
marit uusväli
18. märts 2011 kell 20:24heameelega rändaksin igalepoole,kuna see on põnev ja meeldib tutvuda erinevate maade kultuuri ja kommetega ning ajalooga
-
Reemet Ruuben
4. mai 2011 kell 22:23Arvestades Eesti keskmist, oled sa siiski ju üsna palju reisinud. Aga ümber maailma reisida oleks tõeliselt eriline kogemus, kuigi jah, aeg ja raha on see, millest jääb selle teostamisel esialgu vajaka.
-
Margit
12. mai 2011 kell 05:49Reismis kogemus rikastab, kuna see ümbermaailmareis pole enam sul mägede taga aeg, kus pakid oma 7 asja ning võtad ette, selle teekonna, ette määramatusse. Peab enesele selgitama, milline saab olema see teekond, millega ette võtad. Kas purjekal, ratta, auto või hoopis mingi muu vahendiga. Ma ise olen sama moodi unistanud, aga purjetada ümber maailma. Kas mul see teoks saab ei oska öelda. Nii nagu maal elades ja olles keskmiselt suure pere ema, ei saa ma lubada iga aasta enesele individuaalset reisi välismaale. Tore arutelu ja annab kinnitust, et kõige paremad ideed sünnivad äkitselt ja need teostada üle öö on super.
Lisa kommentaar
Jah, eks rahaasjad tekitavad ikka lahkhelisid, kuid kui vaadata asja teisest küljest, siis kunagi aastate möödudes on teil kindlasti koos tore vaadata pilte kõikidest nendest kohtadest, kus sai ära käidud ning meenutada kogetut ning lahkhelid pole enam kellelgi meeles. Edu teile Amsterdamis, see on üks võrratu linn!