Küsisime Hiiumaaga seotud inimestelt, millised on just need erilised paigad, mida Hiiumaal olles tingimata nägema peab.
Helin-Mari Arder, laulja
Minu jaoks on kindlasti kõige kodusem ja erilisem koht Hiiumaal Aino Kalda majamuuseum, sest seal veetsin lapsena kõige ilusama osa oma suvevaheaegadest ning nüüdki tunnetan seal viibides alati selle koha erilisust.
Pea igal aastal käime perega Kõpu tuletornis, mille kõrgetest astmetest ülesronimine on paras ettevõtmine. Ja enne või pärast tuletornis käiku tasub mõni tore metsas käik ette võtta ning mustikate valmimise ajal ka suu ja sõrmed siniseks saada.
Imelisi kohti on Hiiumaal tohutult palju, muidugi soovitaks ära käia Sääre tirbil, aga peab arvestama, et kui sinna jalutada, kulub päris kenakesti aega.
Keit Kasemets, suvehiidlane ja Hiiu Lehe osanik
Hiiumaal olen Orjakus ja see on nii armas kant, et väga ei tahagi kuhugi mujale minna. Nii on minu lemmikkohad ka Hiiumaa lõunapoolel.
Orjaku sadam. Kõige ägedam väikesadam koos Iiu Mekki resto, Hiiu naiste kookide ja maailma väikseima muuseumiga sadama muulil. Päikeseloojangud Sääre tirbil. Nendeta ei möödu Hiiumaal olles ükski nädal. Suvel taustaks sadade lindude tegemised ja talvel imeline vaikus.
SUPitamine Hiiumaa lahtedes. Lõunapoolsed madalad ja tuulevaiksed lahed on nii lühemateks kui pikemateks SUPi-matkadeks pere ja sõpradega ideaalsed.
Joonas Hellerma, Hiiumaa sõber, „Plekktrummi” saatejuht
Hiiumaal on palju erilisi paiku ja ma pole kindel, kas söandan neid kõige erilisemaid tingimata avalikuks teha. Aga natuke ehk siiski võib. Kõigepealt Hanikatsi laid. Mäletan, kui seda kunagi Saarnaki laiul peatudes rannalt vaatasin. Hanikatsi mets paistis salapärasena, eriti veel seepärast, et mitmelt poolt kuuldus jutte sealsest kummitusest. Paar suve tagasi õnnestus laiul ära käia, laiu haruldane pärnamets püsib siiani meeles. Kummitusele kinnitust ei saanud. Ja minek sinna on omaette väike seiklus, ilm ja lainetus peab olema õige, et paadimees üldse soostuks üle viima. Teisena soovitaksin Korbi mägesid Kõpu poolsaare kaunite metsade rüpes. Kannatlikku mägironijat premeeritakse siin pisut ulmelise vaatega Kõpu majakale, mis paaris kohas latvade vahelt välja ilmub. Ja kolmandana võiks mõelda Luidja–Hirmuste matkarajale, mis on osa RMK Heltermaa–Ristna–Sarve matkateest. Vedamise korral võib sealne kõndimine kujuneda suureks elamuseks. Rada kulgeb loomaradadel tihedas, ämblikuvõrkudega metsas, loogeldes mööda väikeseid mägesid ja orge, kus kogu matka vältel on taustaks iidne merekohin ja lainete lahvandused. Kõik see kokku annab kõndijale tõelise maailmaäärel olemise tunde, mis liigutab südant ja rõõmustab meeli.
Priit Mikk, ettevõtja
Mõeldes erilistele paikadele Hiiumaal, meenub esimesena tegelikult üldsegi mitte saar ise, vaid praam, mis sinna viib. Praamile jõudes tuleb sisse eriline tunne, sest tead, et saad Hiiumaale! Kes teeb veel viimaseid tööasju, sööb legendaarset seapraadi või mängib mängunurgas, kuid üks on kindel – peagi oled paradiisisaarel ja see on seda laevasõitu igati väärt!
Kuna mina veedan oma Hiiumaal olemise aja peamiselt Kõpu poolsaarel, siis ka soovitused tulevad just „maailma lõpust“. Hiiumaa sümboliks olev Kõpu tuletorn väärib igal juhul ülesronimist, sest see vaade on seda väärt. Kellele ühest tuletornist väheks jääb, soovitan lisaks käia ka Tahkuna ja Ristna tuletornides.
Üks lemmikpaiku on kahtlemata Ristna lõunaneem, mis on avatud avamerele. Sealne suvine päikeseloojang on ilusaim Eestis.
Viimase elamusena soovitan järele uurida rändpoe graafiku ning püüda see kinni, et osta sealt jäätist või kommi ning suhelda kohalikega, kelle koduväravates peatused asuvad – nii saate osa päris Hiiumaast!
Daniel Vaarik, Levila juht ja Hiiu Lehe osanik
Hiiumaal on palju sellist loodust ja kohti, kus on hea üle hulga aja näha... iseennast. Ehk siis lähed Kõpu poolsaarel metsa ja mõtled lõpuks mõtted lõpuni.
Minu isiklik lemmik on aga siiski täiesti filmilik Hiiumaa Eiffel Kõrgessaare vallas. Käin seal iga aasta.
Kui lapsed, siis muidugi soovitan minna Käina Tuuletorni ja ka ronimisseina proovida, kus on väga head instruktorid.
Selles numbris
- Michele Parrucci: „Ma olen zen inimene.“
- Ioannis Basdanis ja Diana: „Söögitegemine on hobi, mitte äri.“
- Hiiumaal ei jää keegi nälga
- Kaja Antons tõi Hiiumaa Köögi ja Pagari pildile tagasi
- Kärdla Lennujaam – 100 jalgpalliväljaku jagu tõhusust
- Riina Tamm: „Hiiumaa Haiglas on väga püsiv kollektiiv!“
- Hiiumaa spordikeskuse juht Martin Lauri: „Hiidlased on meie keskuse soojalt vastu võtnud!“
- Ain Tähiste: „Kevadel avame Hiiumaa merenduse ja kalanduse virtuaalse teejuhi.“
- Sander Kopli: „Hiiumaale elama tulla on väga hea mõte!“
- Taavi ja Birthe Liivandi: „Saatuse käpp on meie loos sees.“
- Ettevõtluskonsultant ja kalanaine
- Vaprad kalurid
- Olukorrast metsas
- Piret Eesmaa: „Hiiu Leht toimib kogukonna jõust!“
- Hiiumaa tuletornid – Tahkuna
- Nele Eller: „Leiame käsitöölise enam-vähem igale alale.“
- Jaak Adamson ja Hiiumaa legendid
- Enn Kunila, metseen selle sõna kõige paremas mõttes
- Edith Karlson: „Kulgen saarel looduse rütmis, kuulan ja vaatan.“
- Tõnu Õnnepalu: „Hiiumaa talvedes on midagi väga erilist.“
- Õie Laksberg: „Saunal jäägu sauna lõhn!“
- Hiidlasele on saun püha
- „Poole peega hiidlased“ Siim Nestor ja Raul Saaremets
- Rudolf Tobias ja Hiiumaa
- Hiiumaa randade mitu nägu
- Hiiumaa salapaigad
- UNESCO biosfääri programmiala
- Matkatee võlu
- Roheline sihtkoht
- Omal käel ümber Hiiumaa
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2023
