GO Reisiajakiri ilmub 6 korda aastas. Aastatellimus maksab 18 €.

Aasta seiklus 2010: Arktika-Antarktika

Andrus Kiiskula

12. veebruar 2011

Go Reisiajakirja toimetus ja kauplus MatkaSport otsustasid tiitli Aasta Seiklus 2010 anda Peeter Vähi ja Tiina Jokineni eestvedamisel tehtud automatkale Arktika-Antarktika 2010.

Helilooja Peeter Vähi ja Tiina Jokineni eelmine suur reis oli Siiditee Tuur 2007. Tollest reisist valmis 16 huvitavat telesaadet ja Peeter Vähi raamat „Siiditeel“, mis avardas märkimisväärselt meie vaatajate-lugejate idamaist horisonti.

Eelmisel aastal võttis sama seltskond ette autoreisi Arktika-Antarktika 2010. Matka kestel läbiti augustist detsembrini kahe Toyota Land Cruiseriga 16 riiki ja 32 000 km. Liiguti Alaska põhjarannikult lõunasse, suures osas mööda Pan-Ameerika autotrassi, kuid mitte harva ka mööda mägede-kõrbete-vihmametsade-pampade off-roadi. Teele jäid unikaalsed looduspargid ja räpased suurlinnad, imelised inimesed ja rahaahned korrumpeerunud ametnikud. Reisiseltskonna teravdatud tähelepanu kuulus eskimotele, hopidele, asteekidele, maiadele, inkadele ja teistele indiaani tsivilisatsioonidele – nii neile, mis eksisteerivad tänini kui ka neile, mille kahvanäod on jäägitult hävitanud.

Režissöör Aivo Spitsonoki eestvõttel valmib läbitud teekonnast käesoleva aasta jooksul 6–8-osaline telesari, mis püüab leida vastuseid ekspeditsiooni kestel tõstatunud küsimustele. Reisi väärtust kaasaelajatele tõstis ka Peeter Vähi reisiblogi (www.erpmusic.com/ArktikaAntarktika2010Blogi), samuti Linnalehes avaldatud iganädalased reisikirjad.

Reisi grande finale saabus Antarktika mandri külastamisega. Andkem sõna Peeter Vähile: „Lõunamandri külastamisest unistasin juba aastakümnete eest, kuid siis kuulus see unistus Kuule sõiduga samasse kategooriasse. Nüüd lõpuks ... Antarktikast kujunes reisi vaieldamatu kõrghetk. Pelgalt jää ja lume rohkusega põhjamaalast ei üllata. Siin kogesime erilist emotsiooni, superlatiivset kargust, igavikulisuse ja lõpmatuse tunnet, sadade kilomeetrite kaupa lund ja jääd, kus pole jälgegi inimtegevusest.“

Tiit Pruuli