Ain on olnud jurist, möllanud ajakirjanduses ja teinud äri. Viimased aastad on mees aga pöördunud merenduse ja ajaloo uurimise juurde.
Küsimuse peale, kust selline huvi just militaarajaloo vastu, vastab Ain: „No eks kõik poisid ole ju sõda mänginud. Lisaks – ajalugu on huvitav.“
Viisteist aastat tagasi hakkas Ain tegema veebilehte Militaarne Hiiumaa, mille järgi saab huviline siiani sõjaajaloolise tuuri marsruudi kokku panna. Kaardi peal on üle kahesaja objekti, lisaks veel viiskümmend laevavrakki Hiiumaa ümbruse vetes.
Oled rajanud Tahkuna kordonisse ka militaarmuuseumi, kus räägitakse kohalikku lugu. Milline see kokkuvõtvalt oleks?
Sõjaga seotud sündmused on Hiiumaal enamasti 20. sajandi omad. Siis kui ilmasõda juba käima läks, hakati Hiiumaale rajama võimsaid suurtükipatareisid. Selleks, et kaitsta Soome lahte ja selle tagumises otsas olevat Peterburi – tollast Vene keisririigi pealinna – vastase sõjalaevade eest. Ehitati üsna hiiglaslikud patareid. Selleks, et selline betoon ja raud metsa saada, oli vaja eraldi sadamasilda ja raudteed.
Hiiumaa oli ju 1917. aasta oktoobris otsese sõjalise võitluse tallermaa?
Sakslased vallutasid umbes nädala jooksul pärast Saaremaa vallutamist ka Hiiumaa ja niimoodi jäi sõjavanker seisma – saared sakslaste käes ja mandril veel endine võim. See muutus Eesti Vabariigi tekkega ja Eesti Vabadussõjaga.
Vabadussõda Hiiumaad väga ei puudutanud?
Eesti Vabariigi oludes oli Hiiumaal üldiselt rahulik. Siin oli üks-kaks Eesti kaitseväe esindajat ja militaarset poolt hoidsid kaitseliitlased. Teise maailmasõja eelõhtul olukord muutus ja nõukogude võim hakkas saarele uuesti rajama rannakaitsepatareisid – selleks, et kaitsta linna, mis kandis juba nime Leningrad.
Kokku ehitati kakskümmend üks punkrit. See jada on nelikümmend kilomeetrit pikk ehk siis kolmandik Hiiumaa rannajoont. Algab Heltermaa sadamast kaks kilomeetrit lõuna poole Sarvelt ja jookseb mööda rannikut Lehtmani välja.
Neid suuri kahureid siiski vaja ei läinud, kuna sakslased tulid hoopis mööda maad ja vallutasid Hiiumaa ühena viimastest Eestimaa saartest. Osmussaar jäi pärast Hiiumaad veel natukeseks ajaks venelaste kätte.
Teise ilmasõja lõppedes olime raudse eesriide üks läänepoolsemaid osi. Milline elu välja nägi?
Hiiumaa oli piiritsoon. Läänepoolsed rannad olid suletud. Seda ka kohalikele elanikele. Alale võis minna range eriloa alusel.
Kärdlas oli 1960ndate alguses sõjaväge rohkem kui tsiviilelanikke ja üsna tavaline oli see, et linna ühest servast teise sõitis hommikul läbi tankikolonn. Selleks, et minna linna ühest otsast – polgust –, teise otsa, Rehemäele õppustele.
1960ndatel jäi seda sõjaväge vähemaks. Siiski oli kuni külma sõja lõppemiseni Hiiumaal kaks radarijaama, viis piirivalvekordonit (Ühes me parasjagu oleme.) ja peotäis mereväelasi. Olime piiritsoonis, mis tähendas seda, et sisse ja välja pääses ainult erilubadega.
Hea, et praegu saame lihtsalt minna praami peale ja juba varsti olemegi ilma probleemideta sel ilusal ja rahumeelsel saarel.
Selles numbris
- Hiiu kirjandusest
- Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
- Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
- Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
- Mootorpurjekas „Alar“
- Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
- Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
- Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
- Hiiumaa kunstis
- Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
- Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
- Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
- Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
- Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
- Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
- Kuidas kõnelda Hiiumaast?
- Hiiumaa eriline võlu
- Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
- Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
- Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
- Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
- Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
- MERI! KUI MEI
- Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
- Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
- Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
- Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
- Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
- Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
- Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
- Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
- Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
- Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022
