Venemaa sõda Ukrainas on eestlaste südames nii olulisel kohal paljuski tänu meie sõjareporteritele ja -analüütikutele. Astrid Kannel, Kristjan Svirgsden, Margus Martin, Vahur Laiapea, Igor Taro, Rainer Saks, Teet Kalmus, Indrek Kannik ja mitmed teised on toonud meieni tohutult pinget ja traagikat.
Rääkisin kahe ajakirjanikuga ja lootsin neilt, ausalt öeldes, saada dramaatilisi emotsioone lahingolukordadest ja isiklikest läbielamistest. Aga ei midagi sellist. Nii Anton Aleksejevilt kui ka Jaanus Piirsalult kuulsin vaid selle töö professionaalsest poolest, mitte enda raskest elust.
Rahvusringhäälingu ajakirjanik Anton Aleksejev on viimase aasta jooksul Ukrainas käinud rohkem kui kümme korda. Kui küsida, mis on tema jaoks kõige raskem, nimetab Anton võitlust bürokraatiaga ja kokkulepete tegemist eri ametkondadega, mida tohib näidata ja mida mitte.
Anton, käib sõda, kuulid lendavad sinu ümber ja sa räägid, et kõige raskem on bürokraatia. Mis jama sa ajad. Kas sa ei karda seda, mis su ümber toimub?
Kardan küll. Aga kui satun ebakindlasse olukorda, tean enam-vähem, kuidas käituda. Ja seal on relvavennad – ukraina sõdurid –, kes ütlevad, mida teha. Aga eks see bürokraatia näitab, kui muutlik on sõja olukord. Eile leppisime kokku, et me tuleme ja räägime teiega kusagil positsioonidel. Ja siis paari tunni pärast muutub see positsioon põrguks, aga ma pean oma uudised ja pildi kuidagi kätte saama. Bürokraatia on see, mida ma kardan.
Kas meie lugeja-vaataja-kuulaja saab Eesti meedia abil sõjast adekvaatse pildi ehk nii adekvaatse, nagu seda sõjaudus on võimalik saada?
Kuna ma räägin prantsuse keelt, siis jälgin Ukrainas ka nende ajakirjanike ülevaateid ja võrdlen meie omadega. Samuti suhtlen ukraina ajakirjanikega, kellel on ses mõttes lihtsam, et nad on omad joped seal. Aga ikkagi – arvan, et oleme adekvaatsed, eraldi kiidan Jaanus Piirsalu ja Postimeest. Ma arvan, et kui kunagi tekib rahvusvaheline sõjatribunal, siis mõned need tekstid võivad ka seal olla olulisteks tunnistusteks.
(Muidugi võtan ma selle jutu peale ühendust Jaanus Piirsaluga.) Jaanus, mis on sulle sõjas kõige raskem?
Rindel, õigemini selle vahetus läheduses käimine pole raske. Selleks on ainult julgust ja vedamist vaja. Keeruline on vähegi originaalsete teemade leidmisega. Ukrainas on sõja ajal akrediteeritud juba üle 12 000 ajakirjaniku ja nende abilise (fikserid), neist kohapeal on alati vähemalt paar tuhat. Kõik otsivad sõjast lisaks uudistele ka erakordseid lugusid. Sõjaväelastega kohtumine ja intervjuude tegemine pole ka just kerge ülesanne, sest peastaabi poolt on selleks peale pandud hulk piiranguid. Aga me püüame iga päev, kuidas suudame.
Tekst: Tiit Pruuli
Foto: Dmitri Kotjuh / Postimees
***
Lugemissoovitus
Serhi Žadan
Internaat
Tõlge Veronika Einberg, Hea Lugu 2022
Andekalt ja vaimukalt kirja pandud hoogne lugu väikesest inimesest keset suurt sõda.
Ilona Martson, tõlkija
- Anton Aleksejev
- Astrid Kannel
- Eesti ajakirjanikud Ukrainas
- Igor Taro
- Indrek Kannik
- Jaanus Piirsalu
- Kristjan Svirgsden
- Margus Martin
- Rainer Saks
- sõjaanalüütikud
- sõjareporterid
- Teet Kalmus
- Tiit Pruuli
- Ukraina sõda
- Vahur Laiapea
Selles numbris
- GO Reisiajakiri Euroopa - Aprill 2023
- Kas Küpros on Euroopa?
- Poolast kaitstakse Euroopa piiri
- Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
- Valgevene võitlus jätkub
- Ajakirjanikud sõjas
- Sõja mõjud kestavad kaua
- Ukraina vajab lootust
- Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
- Mis suunas liigub Ungari?
- Eristuv Türgi
- Avatud ja sõbralik Tšehhi
- Lastesõbralik Taani
- Väike ja mõjukas Vatikan
- Šveitsi täpsus on osa identiteedist
- Õppimisvõimalused Suurbritannias
- Soomes tegutsev Eesti pankur
- Slovakkia on Eestiga sarnane
- Elurõõmus Serbia
- Iseseisva San Marino uhkus
- Eestlased Saksa kultuurielus
- Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
- Rootsi tee NATO-sse
- Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
- Rongiga läbi Portugali
- Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
- Moldova vajaks rohkem enesekindlust
- Mitmekesine Malta
- Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
- Rahvusvaheline Luksemburg
- Silmapaistvalt tegus Leedu
- Kreeka on küberruumi kaitse kants
- Suurejooneline Itaalia
- Iirlased elavad oma aja järgi
- Väike ja kauge Island
- Mitmetahuline Horvaatia
- Holland ehk Madalmaade Kuningriik
- Hispaania äri eripära
- Veini sünnimaa Georgia
- Belgia eri kultuuride virvarr
- Värviline Bulgaaria
- Muusikarütmis Austria
- Aserbaidžaan on peateel
- Alati külalislahke Armeenia
- Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi
