Mida süüa Hiiumaal, et oleks teisiti kui mandrimaal?
Käkisupp on siiani üks tuntumaid Hiiu rahvustoite. Vanaaja retsept käkisupi valmistamiseks on järgmine: rasvasepoolne soolasealiha, pigem isegi searasv, pruunistatakse sibulaga. Sellele lisatakse juurde nii palju odrajahu, et jahtunud segust saaks käte vahel veeretada suuremat sorti pätsid ehk käkid. Need keedetakse kuumas vees. Käkid muudavad keeduvee paksemaks. Kokku moodustab see supilaadse vedeliku (viu). Kui käkke supi söömisest üle jääb, saab neid süüa hommikul või külmalt leiva kõrvale.
Mihkli talumuuseumi perenaised oskavad käkisuppi teha küll. „Kui muuseumituuridel tellitakse käkisuppi, siis peab seda tänapäeva maitsele natuke sobivamaks tuunima. Näiteks käkid tuleb teha väiksemad, klimbisuurused,“ ütlevad nad. Kohalikud perenaised soovitavad, et rasvaga üle pingutada ei ole vaja ja vedelikuks võtta pigem puljong kui paljas vesi. Sibulat võiks olla pigem rohkem kui vähem – annab hea maitse – ning rasva asemel pruunista neid või sees. Kuulus Hiiumaa pärimustoidu perenaine Õie Laksberg soovitab supiportsule lisada ka lusikatäie hapukoort – saab veel parem.
Tuulehaug ehk tuulekala tuleb kord aastas – maikuus – läbi Taani väinade ja kogu Läänemere peamiselt Hiiumaa ranniku lähedale kudema. Eriliseks, ja mandriinimesele isegi ehmatavaks, teevad tuulekala rohelised luud. „Eks nad on elektriga püütud,“ naljatab hiidlane. Vanasti oli tuulekala pigem vaesema aja söök, nüüd aga on tõusnud hiidlaste rahvuskalaks, nii et tema saabumist juba viimased 15 aastat koguni tuulekala festivaliga tähistatakse. Tuulehaugi väärtusi võib üles lugeda mitu. Tänu vähesele rasvasisaldusele sobib ta saleda joone hoidjale igati, söömisel on rohelist värvi luud hästi näha ja tal ei esine inimesele ohtlikku paelussi.
„Tuulekala püütakse mõrraga, võrguga või trollides,“ selgitab festivali korraldaja Tuuli Tammla, MTÜ Hiiukala tegevjuht. „Trollinguvõistlus on tuulekala festivali üks kõige põnevam ja kirgi kütvam osa.“
Tuulekala võib süüa mitut moodi: marineeritult kallerdub ta hästi ja on seetõttu eriliselt hea, lemmikute hulka kuulub suitsutuulehaug. Kui muud teha ei oska, siis prae pannil. Kuna püüda saab värsket tuulekala ainult maikuus, sobib ta säilitamiseks nii kuivatamine kui ka sügavkülma pakkimine. Värsket tuulekala saab hooajal osta Kärdla kalapoest „Kala ja Võrk“ ning loomulikult kohalike kalurite käest sadamates.
Nostalgia taldrikul
Kui küsida hiidlastelt söögikohasoovitusi, kõlab sageli esimesena just Sõnajala söökla, kus leiab näiteks leivasupi. Leivasupp on Sõnajala söökla üks ikoonilisemaid magustoite, mis on menüüs olnud juba 1998. aastast.
Söökla peremees Aimar Hansen räägib, et leivasupi tegu võtab küll omajagu aega. „Eile panin leiva ligunema, täna keetsin läbi, lisasin moosi ja maitseid. Nüüd ootan tund-poolteist, kuni jahtub ja siis läheb vahustajasse. Lisan rosinad ja saabki valmis,“ võtab Aimar paljude jaoks lapsepõlvemaitseid meelde tuletava leivasupi tegemise kiirelt kokku. Muheda olemisega Aimar kasutab leivasupi tegemiseks kolme sorti leiba: teraleiba, musta leiba ja Hiiumaa leiba. „Hiiumaa leib annab kõige tugevama maitse, teraleib teeb magustoidu omapäraseks,“ ütleb ta. Kui leivasupp korralikult vahtu läheb, siis kogus kasvab ja ühest potitäiest saab Aimari sõnul 25 portsu. Leivasuppi serveeritakse hapukoorega. „Eks see ole klassikaline toit, mida paljudes kohtades ei leia ja mis nõuab omajagu tööd,“ arvab Aimar, et inimesed kodus üksi seda tavaliselt ei tee.
Sõnajala söökla leivasuppi on kiitnud näiteks Hiiumaad väisanud endine USA suursaadik George Kent.
- Aimar Hansen
- Hiiu Leht
- Hiiu rahvustoit
- Hiiumaa
- Käkisupp
- Kärdla kalapood „Kala ja Võrk“
- Leivasupp
- Mihkli talumuuseum
- MTÜ Hiiukala
- Õie Laksberg
- Sõnajala söökla
- tuulehaug
- tuulekala
- Tuulekala festival
- Tuuli Tammla
Selles numbris
- Viive-Kai Rebane: „Matkamine on imeline viis Hiiumaad kogeda!“
- Tanel Malk: „Hiiumaa vaikuses ja puhtas looduses on ka tennisemäng eriline kogemus.“
- An-Marlen: „Unistan päriselt Hiiumaale kolimisest!“
- Reigo Tamm: „Tädi läks hiidlasele mehele. Sellest kõik alguse sai.“
- Leeder – suvine silmailu ja väekas toiduaine
- Auguga kivi – aken teispoolsusesse?
- Kristjan Lepik: „Parimad ärimõtted sünnivad Hiiumaa metsades.“
- Rain Ventsel: „Hiiumaal on veel alles helitaustata vaikust.“
- Kalevi Westersund: „Hiiumaa on Hankole lähemal kui tundub.“
- Enn Randmaa: „Kalanasse kasiinosid ja ööklubisid ei igatse.“
- Aega oo
- Robin Valting: „Hiiumaa rituaalid – tennis ja saun.“
- Kadri Tikerpuu: „Tahaksin Hiiumaale omalt poolt midagi tagasi anda.“
- Tõnis Lepp: „Öösel lenda Kõpu tuletorni järgi!“
- Risto Vaidla: „Hiiumaal olles joon iga päev allikavett.“
- Rauno Zubko: „Kõige uhkem pidurõivas on rahvarõivas.“
- Ajarännak kõhu kaudu
- Peakokk Peeter Pihel: „Minu menüüd sünnivad loodusega kooskõlas.“
- Adrenaliin ja vaikus
- Armastuskiri
- Viis ideed kauniks Hiiumaa pulmaks
- Eva ja Sonny: „Et end leida, tuleb ennast Hiiumaale kaotada.“
- Hiiumaa aastaring
- Kõpu tuletorn – monument teadusele
- Hiiumaa tuletornide teema-aasta näitab teistelegi teed
- Ära unusta molutada!
- GO Reisiajakiri - Hiiumaa 2026







