Aastal 2015 oli ilm kehv ja Andrusel sai linnaelust „kopp ette“. Ta otsustas koos sõpradega maale sõita. Nad tulid Hiiumaale vaatama ühte renoveeritavat 200-aastast maja, millest taheti luua restoran. Nagu Andrus ütleb: siis see „klikk“ käiski ära, saarele ta jäigi ning sündis sündis Ungru Resto & Külalismaja.
2016. aastal pakuti sulle võimalust alustada oma esimese ettevõtte, sellesama Ungru restoga. Kuidas see tundus?
Hirmutav! Olin tegelenud ainult kokandusega, mitte ettevõtlusega. Nägin kõrvalt, kuidas paljud kohad ei toimi ja kukuvad läbi.
Sul on tänaseks mitu kohta. Kas pead end pigem kokaks või ettevõtjaks?
Pigem ettevõtjaks. Igapäevaselt ma enam köögitöös ei osale, kuna juhtimistöö võtab enamiku ajast. Ainult eriüritustel või siis, kui kolleegid vajavad abi.
Kas kokandus on sind alati huvitanud?
See karjäär sai alguse pärast keskkooli, kui jäin ülikooli paberite esitamisega hiljaks ja kokakool oli viimane koht, kuhu veel sisse sai. Pärast esimest aastat läksin edasi õppima reklaami ja imagoloogiat ning olen ka selles valdkonnas tegutsenud – kodulehed, kujundused ja muu sarnane.
Kas igatsed palavasse kööki tagasi?
Igapäevaselt mitte, kuid olen rahul, et saan aeg-ajalt õhtusööke teha ja oskusi teravana hoida. Mul puudub sportlik ambitsioon peakokana läbi lüüa, pigem huvitab mind majanduslik hakkamasaamine ja vabadus. Siinkohal muidugi suur respekt meie kokkadele – ilma nendeta ei saaks ma midagi teha!
Kas sinu restoranide kokad tulevad mandrilt?
Enamasti küll. Hiiumaa kokad töötavad aastaringselt, mistõttu neid ei saa hooajaks üle meelitada.
Kuhu tahaksid edasi liikuda?
Hiiumaal on täis saanud juba kümme aastat. Tahaks midagi uut proovida, kuid samas meeldib ka see, millega hetkel tegelen. Eks aeg näitab.
Ungru resto kohta öeldakse, et see on Hiiumaa parim restoran. Mis selle eriliseks teeb?
Ei oskagi öelda. Isiklikult ei meeldi need „parim“ või „top“ sõnad. Konkurendid pingutavad samuti kvaliteedi nimel. Võib-olla on Ungrul mingi x-faktor. Minu eesmärk on kokku panna meeskond, kes tõesti tahab restoranitööd teha. Võib-olla klient tunnetab seda? Et restorani tulles ei ole seal lihtsalt seinad, lauad, toolid ja toit, vaid ka meie inimeste pühendumus. Kindlasti aitavad kaasa ka maja ja asukoht.
Milline köök sulle endale kõige enam meeldib?
Minu lemmiktoit on hea toit. Igas roas peab olema midagi huvitavat, mingi „löök“, olgu selleks kasvõi praekartul. Näiteks võtan hästi keedetud veisekeele ja panen sinna peale Kalles Kaviari kreemi – see on see kalapasta sinises tuubis.
Mis on kõige kummalisem asi, mida oled söönud?
Vihmaussi sõin kaheaastasena. Isa rääkis. Õnneks ei mäleta, kuidas see maitses.
Aga ikkagi – miks Hiiumaa?
Siin on ruumi ja õhku, kõik on puhas. Inimesed on lihtsad ja head. Laste jaoks on see keskkond samuti ideaalne.
Selles numbris
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2025
- Fred Jüssi: „Laiskus on mehe mõõt!“
- Henri Arras: „Ouk on lähim hiiukeelne sõna „meteoriidikraatrile“.“
- Andrus Talvari: „Minu lemmiktoit on hea toit.”
- Leib merest: Hiiumaa kalapüügi aastaring
- Jari Lindroos avas hiidlastele pitsasadama
- Pöördumine kormoraniusku
- Martin Lauri: „Olen hingelt rahvussportlane.“
- Meelis Pielberg: „Purjetamine on osa Hiiumaa identiteedist.”
- Jaanus Rohumaa: „Lasin Hiiumaal ennast täielikult ära tinistada.”
- Heikki Hõbemägi: „Käina ja kardirada lihtsalt kuuluvad kokku!“
- Kolm kohtumist Hiiumaa käppadega
- Tahkuna tuletorni legendid ja Pariisi kuma
- Hiidlased lisasid Kassari lahe maailma kauneimate hulka
- Ring Hiiumaale peale
- Raido Randmaa: „Hiiumaal käib kell kaks korda aeglasemalt.”
- Reelika Kasemägi ei taha kadakate vahelt välja tulla
- Reet Roos: „Sajandite tarkust pole mõistlik minema visata.”
- Mees, kes loopis Kassari kabeli katusele pilliroogu
- Hiiumaal rattaga kruiisimas
- Tule, läheme randa!
- Kas Hiiumaal võib kohtuda karuga?
- Karin Poola: „Tuleb puudutada inimese hinge.“
- Risto Kõrgemägi: „Hiiumaa on Eesti oma Bali saar!“
- Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo: "Miks me siit üldse lahkume?"
- Mikk Saar õpib Hiiumaal kalamehe ametit
- Mõttetus keset aasa
- Nele Eller hoiab käsitöölisi hoos
- Helgi Põllo: „Rahvariided on pärandvara.”