Hiiumaa armastatud suveniiride hulka kuulub ammust ajast auguga kivi. Aga mitte usinad käsitöömeistrid, vaid hoopis loodus ise on need loonud ja leidub neid Hiiumaa klibustel randadel mitmes saare servas.
Auguga kivid on rannarahva tähelepanu köitnud läbi aegade. Neid kive nimetatakse ka eide kivideks, nõia kivideks ja haldja kivideks. Tegemist ei ole millegi müstilisega, vaid täiesti tavalise kiviga, mille sees on loodusliku päritoluga auguke. Küll aga on selliseid kive küllaltki raske leida ning läbi aegade on neid kasutatud erinevates rituaalides ning vägagi erineva otstarbega. Neid kive peeti ka akendeks või lävepakkudeks teispoolsusesse. Samuti arvati, et kivid aitavad näha hingi ning teisi vaimolendeid täpselt sellistena, nagu nad „päriselt“ on. Auguga kive on kantud kaasas ka amuletina. Arvati, et sellise kivi kaelas kandmine kaitseb nii-öelda kurja silma eest. Amulette hoiti ka voodi kõrval ja kohal, et hoida eemal luupainajad.
Auguga kivid tekivad tavaliselt looduslikult lubjakivist, mis on suhteliselt pehme ja lahustub aegamööda vees. Väikestest pragudest või fossiilijälgedest võivad aja jooksul kujuneda ümarad augud, seda eriti lainete, jää, vetikate jms keskkonnas. Oma osa on selles protsessis ka liival, mis aitab kivide pinda ja nendes olevaid auke aktiivse lainetuse piirkonnas siledaks ja suuremaks lihvida. Nii tundub taoline kivi kätte võttes siidiselt pehme. Selline „sõbralik“ kivi kutsub ennast kaasa korjama, et tema jahedat ja sametjat pinda ka hiljem sõrmede vahel tunnetada saaks.
Mere poolt lagundatud ja siledaks lihvitud lamedaid 5−7-sentimeetrise läbimõõduga kive hakkasid kalamehed juba ammustest aegadest alates võrkude valmistamisel kasutama. Need kinnitati raskusteks võrgu alumisele nöörile. Looduses oli selliseid auguga kive paraku vähe leida. Kuna lubjakivi koosneb suhteliselt pehmest materjalist, siis see võimaldas ise vajaliku suurusega augud nendesse puurida. Neid inimkäte abil valmistatud võrgukive võib teinekord veel tänapäevalgi vanadest talumajadest leida. Seega on auguga kivi lisaks ilule ka kultuuriloolise väärtusega.
Selles numbris
- Viive-Kai Rebane: „Matkamine on imeline viis Hiiumaad kogeda!“
- Tanel Malk: „Hiiumaa vaikuses ja puhtas looduses on ka tennisemäng eriline kogemus.“
- An-Marlen: „Unistan päriselt Hiiumaale kolimisest!“
- Reigo Tamm: „Tädi läks hiidlasele mehele. Sellest kõik alguse sai.“
- Leeder – suvine silmailu ja väekas toiduaine
- Auguga kivi – aken teispoolsusesse?
- Kristjan Lepik: „Parimad ärimõtted sünnivad Hiiumaa metsades.“
- Rain Ventsel: „Hiiumaal on veel alles helitaustata vaikust.“
- Kalevi Westersund: „Hiiumaa on Hankole lähemal kui tundub.“
- Enn Randmaa: „Kalanasse kasiinosid ja ööklubisid ei igatse.“
- Aega oo
- Robin Valting: „Hiiumaa rituaalid – tennis ja saun.“
- Kadri Tikerpuu: „Tahaksin Hiiumaale omalt poolt midagi tagasi anda.“
- Tõnis Lepp: „Öösel lenda Kõpu tuletorni järgi!“
- Risto Vaidla: „Hiiumaal olles joon iga päev allikavett.“
- Rauno Zubko: „Kõige uhkem pidurõivas on rahvarõivas.“
- Ajarännak kõhu kaudu
- Peakokk Peeter Pihel: „Minu menüüd sünnivad loodusega kooskõlas.“
- Adrenaliin ja vaikus
- Armastuskiri
- Viis ideed kauniks Hiiumaa pulmaks
- Eva ja Sonny: „Et end leida, tuleb ennast Hiiumaale kaotada.“
- Hiiumaa aastaring
- Kõpu tuletorn – monument teadusele
- Hiiumaa tuletornide teema-aasta näitab teistelegi teed
- Ära unusta molutada!
- GO Reisiajakiri - Hiiumaa 2026
