Digiatlased

Tartu Ülikooli geograafia magistrant ja geograafia instituudi geoinformaatika spetsialist Edgar Sepp vaeb digitaalsete teedeatlaste plusse ja miinuseid ning võrdleb enam levinud digitaalseid kaarte.

Reisides on ikka aeg-ajalt vaja pilk kaardile heita, et leida vastus küsimustele, kus parasjagu ollakse, kuhu edasi minna ja kuidas sinna saada. Üha enam assisteerivad traditsioonilisi paberkaarte nende digitaalsed versioonid. Kaardid on jõudnud arvutitesse, mobiiltelefonidesse ja autodesse. Mis eelise annab autoga reisides näiteks GPS ja sülearvutisse paigaldatud digitaalne teedeatlas paberile trükitud analoogi ees? Kasutusmugavus on natuke vaieldav aspekt: sõitvas autos ja raputaval teel on hiirega nupukestele pihta saamine ju päris tülikas. Teisalt on GPS täpsel asukoha määramisel jällegi väga mugav, sest sa ei pea eksimise kartuses pidevalt jälgima oma asukohta. Ka erinevate objektide otsimine ning teekonna planeerimine on digitaalses atlases tunduvalt kiiremad.

Mõnele inimesele aga just meeldib näpuga atlases järge vedada ja teadmine, et atlas on alati käepärast. Olen ise kogenud, et reisil tuleb valmis olla igasugusteks ootamatusteks, nii et mida rohkem tehnikat, seda rohkem on vaja energiat kogu süsteemi jooksutamiseks (patareid, juhtmed, akud, laadijad) ja seda enam on võimalusi, et kuskil võib midagi rikki minna. Paberatlasega seda juhtuda ei saa. Seega triviaalne tõde: iga kasutaja peab leidma endale sobiva variandi. Käesolevas artiklis tutvustatakse järgmisi digitaalseid teedeatlasi:

Microsoft AutoRoute 2006 (http://www.microsoft.com/autoroute) – AutoRoute 2006 
Regio Eesti CD-atlas versioon3.6(http://www.regio.ee/?op=body&id=71) – Regio teedeatlas 
Jāņa Sēta Latvija 3 GPS (http://www.kartes.lv/eng/3420_js_latvia_soft.php) – JS teedeatlas 
ИДДК БЭ автодорог. Россия 2005 (http://www.iddk.ru/ru/cdrom/62593.html) – Vene teedeatlas 
GT Reittikartta Suomi Plus (http://www.karttakeskus.fi) – Soome teedeatlas

Teedeatlaste põhieesmärgiks on aidata leida õige tee, mistõttu kõige suuremat rõhku pannakse teedevõrgu andmetele. Teine oluline punkt on pakkuda informatsiooni vaatamisväärsuste kohta ja olla seeläbi abiks n-ö õige tee planeerimisel ja kolmandaks pakkuda vajalikku informatsiooni (autoteenindused, öömajad) reisil ettetulevate probleemide ja ootamatuste lahendamiseks.

Kõige selle juures on väga oluline reisija asukoht. Hästi mugav on kasutada GPSi abi, mis määrab satelliitide abil vastuvõtja asukoha. Kõikidel antud artiklis vaadeldavatel teedeatlastel on GPSiga ühilduvus olemas ja võiks öelda, et korraliku teedeatlase puhul on see praegu lausa kohustuslik. GPS edastab asukoha andmed, liikumissuuna ja kiiruse arvutisse ning teedeatlases kuvatakse kõik see reaalajas kaardipildil.

AutoRoute 2006 näol on tegemist üleeuroopalise teedeatlasega. Kahjuks on Ida-Euroopa osas 2006. aasta versioonis ainult Tšehhi ja Slovakkia kaardid. Balti riigid, Poola, Hungari, Sloveenia, Horvaatia, Venemaa, Bulgaaria ja Rumeenia peaks jõudma järgmisse, 2007. aasta versiooni. Ka Soome on kaetud ainult väikse osaga Helsinki ümbrusest. Huvitav on märkida, et 2002. aasta atlases olid Baltimaade ja Poola teedekaardid olemas. 
Atlsel AutoRoute 2006 on palju huvitavaid funktsioone sõidu lihtsustamiseks: näiteks häälkäsklused (arvuti ütleb, millal ja kuhu pöörata); keerulisematel ristmikel ristmiku automaatne suurendus uude aknasse; öövaade, mis peaks olema silmadele vähem koormavam; konkreetse kasutaja sõidustiili, teede eelistuse ja auto kütusekulu määramine; peatuste planeerimine, kaartide mugandamine (erinevate teemade kuvamine), lisaks kõigele saab eksimise korral ühe nupuvajutusega leida uue teekonna sihtkohta arvestades praegusest asukohast.

AutoRoute 2006 puhul on väga positiivne suurem mõõtkava võrreldes hiljem vaadeldavate Eesti ja tema naaberriikide teedeatlastega. AutoRoute 2006 sarnaneb neist kõige enam ka internetis vabalt leiduvate teekonnaplaneerijatega. Olgu siin mõned näited ära toodud: www.maporama.com; www.mapquest.com; uk2.multimap.com; www.map24.com; www.viamichelin.com. Eesti osas pakub neist kõige enam informatsiooni Maporama oma, sest tehakse koostööd Regioga, kelle andmebaasi seal kasutatakse.

Kui võrrelda omavahel internetis olevaid ja koduarvutisse installeeritavaid teedeatlasi, siis viimased pakuvad kahtlemata palju rohkem võimalusi. Näiteks enamik AutoRoute 2006 mainitud funktsioonidest ei ole interneti teekonnaplaneerijas kättesaadavad. Iseasi on see, kas neid lisavõimalusi vaja on. Interneti teedekaardid pakuvad ju põhilist – detailsed teedevõrgu kaardid, võimalus otsida aadresside järgi sihtkohta ja leida lühim tee sihtkoha ja lähtekoha vahel. Reisil olles ja teelt eksimise korral on sellest aga abi suhteliselt vähe: esiteks peaks olema internetiühendus, et seda kaarti saaks üldse kasutada, ja teiseks peaks ju teadma oma asukohta. Internetiühenduse vajaduse kõrval ongi GPSiga asukoha määramise võimaluse puudumine olulisemaid puudusi, mis takistab interneti teekonnaplaneerijate kasutamist reisi ajal navigeerimisvahendina. Positiivse poole pealt tooks välja, et nende kasutamise eest ei pea maksma ja kui sa mingit sihtkohta otsid, siis pakutakse tihti juurde ka sealset ilma- ja turismiinfot. Veel üks suur pluss on see, et sa ei pea oma arvutisse lisaprogramme ja andmeid paigaldama – kõik saab vaevata kätte läbi internetibrauseri.

Kui rääkida AutoRoute 2006 võimalikest konkurentidest, siis alguses ei oskagi eriti midagi nimetada. Leidsin sellise toote nagu Route Europe 2005 (http://www.66.com/), aga lähemal uurimisel selgus tõsiasi, et mõlemad saavad oma lähteandmed samalt firmalt, NavTeqilt, nii et lähteandmed on tegelikult samad ja erinevused on vaid kasutajaliideses ehk funktsionaalsuses.

Regio teedeatlas sisaldab endas Eesti teedekaarti täpsusega 1:150 000, detailsemad linnade kaardid on 47 linna kohta mõõtkavas 1:20 000, sealhulgas Tallinna kesklinna kaart 1:6000. Regio teedeatlases on üle 17 000 turismi ja transpordiga seotud objekti. Võimalikud keeled on eesti ja inglise. 
Sisuliselt võiks atlase jagada kahte ossa: kaartide osa ja multimeedia osa. Viimasest leiab jutte Eestimaa kohta, pilte ja tekste vaatamisväärsuste kohta ning ka mängu, kus saab kokku laduda piltmõistatust. Regio teedeatlas ei paku nii palju lisavõimalusi kui AutoRoute 2006. Tegemist on suhteliselt konkreetse ja lihtsa rakendusega. Näiteks teekonnaplaneerija võimaldab leida optimaalse tee kuni 10 punkti piires (pro versioonis 3.7 – 50 punkti), võimaldamata optimeerida punktide läbimise järjekorda. Samast teekonnaplaneerija aknast ei saa muuta ka seda, kas leitakse punktide läbimise kiireim või lühim tee, seda tuleb muuta eraldi parameetrite menüüst. Puudub võimalus ka teekonna ümberarvutamiseks jooksvalt, lähtudes GPSi edastatud reaalsest asukohast, mis oleks mugav teel eksimise puhul.

Kaardirakenduses on olemas ka otsingusüsteem, kus on võimalik eraldi täpsustada, kas otsitakse tänavate, kohanimede, muude objektide või kõigi seast korraga. Norida võiks ehk selles osas, et Regio teedeatlase versioonis 3.6 saab otsida aadresse linnas ainult tänava täpsusega, samas kui versioonis 3.7 ja internetis (www.regio.ee ja regio.delfi.ee) on see võimalik ka maja täpsusega. Otsingutulemusi on lihtne kaardil vaadata, sest neile osutatakse ja ühe nupuvajutusega on neid võimalik lisada teekonnaplaneerijasse. Huviväärsused võib ka punktobjektidena kaardile kuvada, neil hiirega klikkides saab nende kohta informatsiooni. Kahjuks ei näe niimoodi aga pilte ja selleks tuleks minna multimeedia osasse. Mugavaks on tehtud ka teekonna lähedusse jäävate objektide leidmine. Parameetrite aknast saab määrata vastava kauguse ja edasi piisab nupuvajutusest, et leia lähimad objektid.

Regio teedeatlase kaardipildist on lihtne teha väljavõte. Selleks tuleb see salvestada kõigepealt Windows Bitmap formaadis ja võtta siis kopeerimiskäsuga kaardipilt lõikepuhvrisse või siis lihtsalt otse välja trükkida.

Teedeinfo on atlases piidavalt detailne, linnakaartidel on peal ka majade kontuurid ja mõnel majal ka numbrid. Veel ühe pisiasjana nuriseks selle üle, et kasutaja ei saa lisada kaardile oma objekte (versioonis 3.7 juba saab).

Jana Seta teedeatlas on lätlaste toodetud teedeatlas, mis sisaldab Läti teedeatlase kaarte mõõtkavas 1:200 000 ja sealse riikliku maa-ameti satelliitpiltide põhjal tehtud kaarte 1:50 000. Atlases on kõigi Läti 77 linna ja 26 suurema küla (asula) detailsemad kaardid mõõtkavas 1:7000 kuni 1:25 000. Lisaks on teedekaardid kogu Baltikumi kohta mõõtkavas 1:500 000 kuni 1: 2 500 000 ja Euroopa kohta detailsusega 1:3 500 000. Atlas sisaldab üle 85 000 kirje erineva geograafilise objekti, asula ja huviväärsuse kohta. Paljudel neist on juures veel ka fotod ja tekstid. Võimalikud keeled on läti, vene ja inglise. 
JS teedeatlas on väga positiivne üllatus, esiteks on kaarte suhteliselt palju ja ka detailsuse osas saab Eesti mõistes baaskaardi tasemeni välja minna (1:50000). Väga meeldis lahendus, et detailsemad kaardid (näiteks asulate ja linnade omad) sobitatakse üldisema kaardi sisse ja neid näidatakse kaardiaknas üheaegselt. JS teedeatlasel on väga põhjalik ja läbimõeldud otsingusüsteem, otsingutulemusi saab lohistada otse teekonnaplaneerijasse. Aadresside andmebaas on ainult Riia kohta, kus on aadresse otsida maja täpsusega, ülejäänud linnades saab otsingutes minna tänava tasemeni. 
JS teedeatlases on siin käsitletavatest teedeatlastest kõige rohkem informatsiooni, samuti tunduvalt rohkem võimalusi ka teekonna planeerimisel: lisaks kiiremale ja lühimale teele võimaldab JS lugematu arvu punkte, et siis täpsustada, milliseid teid eelistatakse, millised on auto kiirused erinevatel teedel ning milline on auto keskmine kütusekulu ja seda kõike nii linnas kui maal. Teekonna planeerija võimaldab optimeerida ka punktide läbimise järjekorda. 
Väga hea on JS teedeatlase juures ka võimalus luua kasutaja enda andmebaas erinevate objektidega, võimalikud on joon, pind või punktobjektid. Näiteks saab salvestada teekonnaplaneerijaga leitud marsruudi. Kasutaja objekte on võimalik organiseerida erinevatesse gruppidesse (nt sõbrad, töökaaslased, puhkus jne), kõikidele objektidele saab lisada ka faile (nt pilte või ka muusikafaile). JS teedeatlases saab mõõta lisaks kaugustele ka pindalasid. Läbitud teed ja marsruudid saab salvestada vastavasse tekstifaili ja hiljem siis avada. Häiriv on aga see, et kaardipildist ei ole lubatud salvestada pildifaili – selleks tuleb eraldi liides juurde hankida. Kaardipildi trükkimisvõimalusi pole aga piiratud.

Huvitava faktina võiks välja tuua, et 2001. aastal jagas lätlaste teedeatlas multimeedia kategoorias esikohta kõrgelt tunnustatud kaarditootmistarkvara tootva firma Avenza Systems Inc (http://www.avenza.com/) korraldatud võistlusel.

Vene teedeatlas näol on tegemist väga lihtsa atlasega, kus on samas olemas kõik peamised navigeerimiseks vajalikud vahendid. Venemaa suurust arvestades ei ole see nii detailne kui teised vaadeldavad teedeatlased, sisaldades teedekaarte mõõtkavas 1:1 000 000. Täiesti olemas on kohanimede ja loodusobjektide otsing, küll aga puudub atlasest igasugune turismiinfo.

Olemas on GPSi tugi ja teekonnaplaneerija. Teekonda kaasatavate punktide arv ei ole piiratud. Teekonnaplaneerija on JS teedeatlase pakutavatest võimalustest palju lihtsam ja sarnaneb Regio teedeatlase võimalustega. Lisaks on siiski midagi, mis Regio teedeatlases puudub: võimalus optimeerida punktide läbimise järjekorda. Kaardist saab väga lihtsalt salvestada pilte. Vene teedeatlase puhul saab valida ka kahe erineva projektsiooni vahel: Mercatori ja perspektiivne projektsioon.

Soome teedeatlase on tootnud Genimap ja see on nende esimene nii põhjalik vahend selles valdkonnas. Atlas sisaldab teedekaarte mõõtkavas 1:200 000, detailsemad kaardid 1:100 000 on suuremate linnade ümber: Helsinki, Tampere ja Turu. Rohkem kui 40 linna kohta on kaardid mõõtkavas 1:40 000 ning linnakeskused 1:20 000. Programmis on enam kui 60 000 erinevat kohanime. Kahjuks on Soome teedeatlas saadaval ainult soomekeelsena. 
Soome teedeatlase kohta võib öelda, et kõik vajaminev on siin olemas ja kui millegi üle üldse nuriseda, siis lihtsalt kasutajamugavuse ja osas. Siingi on võimalik lisaks lihtsale teekonna planeerimisele seda ka optimeerida – leitakse kiireim või lühim teekonnapunktide läbimise järjekord. Otsingus saab täpsustada, kas otsitakse haldusüksuste, postipiirkondade, loodusobjektide jne järgi (7 erinevat kategooriat). Kasutaja saab lisada kaardile oma objekte (punkte), vahetada neil sümbolit ja lisada juurde kirjeldav tekst. Veel üks huvitav võimalus, mida teistel vaadeldavatel atlastel ei olnud, on see, et mingist punktist saab leida teatud ajalise või distantsilise kauguseni jäävad teed. Näiteks kuhu jõuaks 20 minutiga näidatud kohast, kusjuures arvestatakse erinevate kiirustega eri teedel. Sama on võimalik teha ka distantsi ette andes.

Lisaks konkreetsetele teedeatlastele, mis keskenduvad mingile piirkonnale ja on mõeldud eelkõige õige tee leidmiseks reisil, on digitaalsete atlaste seas ka teistsuguseid atlaseid. Need on üldisemad kogu maailma atlased, mis sisaldavad lisaks hästi palju turismiinfot – neid nimetatakse reisiatlasteks. Arvestades suurt andmemahtu, ei saagi siin minna väga detailseks ja seega on kaardid suhteliselt üldised. Seega poleks erilist mõtet ka GPSil, mis neil reeglina puudubki. Eelkõige on need mõeldud koduarvutis kasutamiseks ja reisi planeerimiseks. Reisil võib nende kasutamine tülikaks osutuda, kas või sel lihtsal põhjusel, et ilma originaal-CD või DVD.ta keeldusid need atlased töötamast. See tähendab, et selle atlase juurde tuleks reisile kaasa võtta ka originaalplaat. Ma ise jätaks selle küll hea meelega koju jätaks – vähem asju ja mine tea, mis nendega reisil juhtuda võib.

Üks populaarsemaid turismitööstusele orienteeritud maailmaatlaseid on kirjastuse Insight (http://www.insightguides.com/) välja antav World Travel Atlas. Sellega kaasas olev DVD sisaldab samu kaarte mis atlaseski, pakkudes seejuures hulga lisavõimalusi. Kõige detailsem on kaart Euroopa osa kohta mõõtkavas 1:2 500 000. Lisaks sisaldab DVD umbes 120 000 kirjega kohanimede ja huviväärsuste registrit koos selgitavate tekstide ja 2000 erineva värvifotoga. 17 000 huviväärsuse juures on ka viited 25 000 erinevale internetileheküljele.

Kunthi (http://www.kunth-verlag.de/) kaubamärgi all on välja antud The 1st World Travel Atlas, mis on, nagu selgus, täpselt analoogne Insighti atlasega. Nimelt on mõlemad kirjastajad saanud algandmed ja kasutajaliidese samadelt tootjatelt ning erinevus on ainult vormiline. Kunthi atlast saab osta ainult DVD kujul, mis teeb selle taskukohasemaks, sest esimesel juhul saab DVD kaasa koos paberatlasega.

Funktsionaalsuse osas on mõlema atlase puhul tegemist suhteliselt lihtsa rakendusega. Sisuks on traditsioonilised atlasekaardid, kuhu on juurde lisatud palju turismiinfot ja interaktiivsust, nii et kasutaja saab kaarti suurendada-vähendada, kasutada otsingut riikide, linnade, loodusobjektide ja vaatamisväärsuste leidmiseks. Kasutaja saab sisse ja välja lülitada erinevatesse teemadesse jaotatud objekte ning vaadata nende kohta informatsiooni. Kaardile on võimlaik lisada oma marsruute ja punkte koos piltide, tekstide ja internetiviidetega.

Samalaadse tootega on hakkama saanud ka ungarlased. Ungari firma kaubamärgi Cartographia (http://www.cartographiaonline.com/) all on välja antud atlas nimega World Atlas. Visuaalse külje pealt ja kaardi loetavuse osas jääb see natuke alla eespool mainitud Insighti ja Kunthi atlastest. Erinevaid pilte on üle 1800, kuid juurde ei ole võimalik pilte ja tekste lisada. Natuke paremad on otsingute teostamise võimalused – on võimalik otsida riigi, objekti kategooria (laht, asula, mägi jne) ja objekti kohta käiva informatsiooni (pildi, teksti, video jne) olemasolu järgi. Lisaks on veel mõned teemakaardid üldiste näitajatega, nagu elanike tihedus, sündivus, SKP jne. Lisatud on ka mäng, kus saab ära arvata mingis riigis olevaid asulanimesid. Selles atlases on nii mõnedki häirivad pisiasjad: mõõtkava ei näidata ja legendi kuvatakse vaid uues avanevas aknas, nii et samal ajal pole võimalik kaardipilti vaadata.

Selles numbris

• Surfikommuun Tarifal
• Kas sumo on seksikas ehk kas traditsiooniline Jaapan võidab modernistliku?
• Maiad – vanemaid tsivilisatsioone muistses Ameerikas. Ajaloo mõistatus
• Kohtumine Vana-Egiptusega
• Palveränd on üles minek
• Autoga Norra fjellidele ja viddadele
• Vendrid vette ja kaks meest otste peale!
• Digiatlased
• Autoga Euroopas
• Marko Kaldur Boroni ürgorus
• Palverännak Mekasse
• Camino de Santiago - õhus on Hispaaniat
• Torajade maa
• Rootsi kuningriigi katusel
• Palverännak - reis enesesse
• Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot
• Omadega rappa
• Namiibia - teistsugune Aafrika
• Nelja näoga mägi
• Go Reisiajakiri nr 3 – Mai 2006