DUBAI – kaasaegse maailma muinasjutumaa

Maailma kõrgeimad hooned, hiiglaslikud kaubanduskeskused ja palmirohked tehissaared – see on Araabia poolsaarel asuv Araabia Ühendemiraatide linn Dubai. Milline tundub kõrghoonete, kõrgtehnoloogia ja luksuse poolest tuntud Dubai seal elanud ning töötanud eestlase pilgule? Kärt Vigla kirjeldab elu ses kõrbepalavas riigis.

Kui sain kutse Dubaisse tööle minemiseks, oli mu vaimusilmas loodud kujutlus väga hägune ning suurem ettekujutus Dubaist puudus. Pilt, mille enda jaoks kokku panin, oli kõigist seni nähtud linnadest kokku sulanud virvarr. Mõtlesin, et sealne kultuur võib mõnevõrra võõras tunduda, ning kaalutlesin endamisi, milliseid riideid peaksin religioonist ja kliimast lähtuvalt kaasa pakkima. Endalegi üllatusena võtsin aga ettepaneku pikemalt mõtlemata vastu.

Passikontrollis avastasin, et olen ainus naisterahvas tohutu hulga meeste seas, mina mustas kostüümis, nemad valgetes kandura’des. Muhelesin omaette, sest võõrale võis jääda mulje, et see naine on küll lennuga eksinud. Üllatuse osaliseks sain ka siis, kui terminali peauksest väljusin. Lennujaam meenutas melu poolest Manilat Filipiinidel ja massi välimuse põhjal mõnda lennujaama Indias. Inimesi oli tohutult ning kõik askeldasid või kauplesid oma teenustega usinalt. Hindud pakkusid aktiivselt taksoteenust. Jäi mulje, et taksojuhte ja muid asjaajajaid on rohkem kui reisijaid. Kliima oli ootuspäraselt palav.

Igal juhul oli elevus autosse istudes veidi taandunud. Sheikh Zayed Road’ile jõudes nägin aga pilti, mida olin oodanud. Kallutasin pikalt autos pead, et vaadata kiirtee kõrval kõrgustesse ulatuvaid pilvelõhkujaid. Need tundusid kuidagi eriti suured, kiirtee eriti massiivne ning autode kiire ja korrapärane tulv andis mõista, et tegemist on tõesti uhke suurlinnaga.

Dubai inimesed

Suurema osa Dubai elanikest moodustavad lihttöölised Indiast ja Filipiinidelt. Lisaks sellele on üsna suurel hulgal lääneriikidest tulnud inimesi. Paraku võib näha, et rahvusrühmad omavahel väga ei segune. Ka elamurajoonid on kujunenud nii, et teatud piirkondades elavad hindud, teatud piirkondades peamiselt eurooplased jne. Sama võib täheldada ka restoranide, baaride jms suhtes.

Kohalikke on Dubais vaid umbes viiendik sealsetest elanikest. Nad on hõlpsalt äratuntavad lumivalge kandura ja uhke musta abaya järgi. Riietus näitab ära, et nemad on kohalikud ning Dubais peremehed. Kohalike riietus on uhkuse asi ning sellel on oma põhjus. Nimelt on neil teiste Dubais elavate inimeste ees seadusega antud eeliseid. Näiteks peavad nad seaduse alusel saama kõrgemat palka kui sama tööd tegev välisriigist tulnud isik ning teatud äriühingute puhul on asutamiseks vaja kohalikku sponsorit, kes selle eest tasu saab. Lisaks on neil mitmeid soodustusi ning toetusi seoses elukoha hankimisega, abiellumisega jne. Seega levibki üldine arusaam, et kõik kohalikud on väga jõukad. Päris nii see muidugi ei ole, kuid kindlasti on riietus teatud staatuse näitaja.

Koomiline on asjaolu, et tekkinud olukorda on sulidest mehed hakanud naiste võlumisel ära kasutama. Nimelt riietavad mehed ennast teadlikult kandura’desse, et neid ekslikult kohalikuks peetaks. Kuna paljud naised on Dubais tõesti rahamaiad, võib see skeem lühiajaliselt isegi armuõnne tagada. Kusjuures tegemist ei ole linnalegendiga, sest isegi üks minu kohalik politseiohvitserist tuttav kinnitas, et ka tema on oma töö jooksul näinud, et hindud, afgaanid või pakistanlased on uhkes lumivalges Araabia Ühendemiraatidele omases kandura’s, et luua endast jõukas mulje.

Esmamulje kohtumisest emiraatlastega oli väga hea. Kusjuures religioon ei tulnud kordagi jutuks. Tegin üldistuse, et kohalikud on väljapeetud, intelligentsed, rahulikud ja spirituaalsed. Hiljem tutvusin ka teiste kohalikega ning minu üldistus sai ainult kinnitust. Huvitav oli kuulda, kuidas kohalikud oma elu Dubais lühidalt kokku võtsid. Nimelt kui minu sõber 36 aastat tagasi sündis, elas ta kogu oma suure perega ühetoalises majakeses ning jalgpalli ostsid lapsed mitme perekonna peale. Nad olid väga vaesed. Nafta leidmisega muutus elu aga väga kiirelt. Nende aastatega on linn tundmatuseni muutunud. Kõrbe on asendanud sajad pilvelõhkujad, kunstsaared, metroo (mis muide sõidab ilma juhita), maailma suurimad kaubanduskeskused ja rohelust täis pargid. Nüüd elab ta oma perega 16-toalises villas. Areng, mis Euroopas toimus paarisaja aastaga, toimus Dubais 40 aastaga. Müstiline.

Rahal on inimestele oma mõju. Kui 30-aastased ja vanemad veel mäletavad oma tagasihoidlikku elu ja on rikkuse suhtes üsna vaoshoitud, siis uus põlvkond on kohati ärahellitatud ega oska saadud jõukuse üle nii tänulik olla. Väga noorelt saadakse oma esimene Lamborghini või mõni muu sportauto ning raha kulutatakse kallite autonumbrite või telefoninumbrite ostmiseks. Nimelt on siin tekkinud numbrite kultus. Mida lühem või süsteemsem number, seda kallim on hind ning nendega kaubeldakse.

Konservatiivne või vabameelne Dubai?

Dubaisse reisides võib positiivse üllatusena tulla asjaolu, et tegelikult pole elu religiooni tõttu sugugi konservatiivne ning riietumisel võib järgida samu reegleid, mis Euroopas. Kuna turiste ja töötajaid on lääneriikidest väga palju, avaldab see kultuurile suurt mõju ning kohati võib jääda mulje, et elu on vabameelsem kui näiteks Eestis.

Riietumise tarbeks on kaubanduskeskustes sildid, et naistel peavad õlad ja põlved olema kaetud − mida võiks austusest kohaliku kultuuri vastu järgida −, ent kaubanduskeskuses on tegelikult näha ka topi ja lühikeste pükstega naisi ning sellest probleeme üldjuhul ei teki. Ööelu on Dubais üliaktiivne ning sajad klubid on alati ülerahvastatud. Samuti on Dubai näol tegemist kohtingulinnaga, nagu seda on suurlinnad New York, London jne.

Erinevalt Euroopast on keelatud tänaval alkoholi juua ning väga purjus olekus aega veeta. Klubis või tänaval suudelda ei tohi ning abieluväline seks on keelatud. Kui suudlemist tõesti keelatakse ning klubis- baaris võib see kaasa tuua sekeldusi, siis abieluvälise seksi puhul on kontrolli teostamine ilmselgelt keerulisem ning tegelikult riik sellesse ilma olulise põhjuseta ei sekku. Samas tasub siiski enne Dubai hotelli broneerimist uurida, kas abielus mitte olev paar võib seal ööbida või mitte. On teatud hotelle, mis seavad sellest lähtuvalt piiranguid.

Mida Dubais ette võtta?

Esimese asjana tasub välja tuua, et kultuurinautlejate meeled võivad Dubais nälga jääda. Tegemist on eelkõige äritegemise, rannapuhkuse, pidude ja lõputu poodlemise sihtkohaga. Silmailu pakuvad küll väga uhked hotellid ja kaubanduskeskused, kuid nende ehitiste juurest õhkub pigem raha ja jõukuse maitset, mitte ajalugu.

Kaubanduskeskustele tuleks kulutada võimalikult minimaalselt aega, sest kui ennast ei jälgi, võib ühes suures keskuses kogu päeva mööda saata ning olulised asjad nägemata ja kogemata jääda. Soovitan üle vaadata maksimaalselt kolm keskust. Meeles tasub pidada ka seda, et kesklinnast eemale jäävad kaubanduskeskused on kindlasti mõnevõrra odavamad.

Igas kaubanduskeskuses on food court ehk maailma eri köökidega suur söögisaal. Turistile see silmailu ei paku ja tundub olevat üsna tüütu koht, kus süüa, kuid korra tasuks seal midagi põske pista küll ja tajuda, et kaubanduskeskustes söömine on üks tänapäevase Dubai kultuuri osa. Üleüldse mängivad kaubanduskeskused Dubais olulist rolli. Nädalavahetustel on need puupüsti täis − kohalikud on üles löödud ja otsivad pilkudega uusi huvitavaid tutvusi, pered veedavad aega lastega mööda kaubanduskeskust kulgedes, turistid poodlevad ja kõik kohvikud on ülerahvastatud. Kohalikud ei armasta Dubai kuumust ja väljas kõndimist ning neile huvitavat tegevust ja kuumavarju pakuvad just kaubanduskeskused.

Dubai Mall’i kõrval on maailma kõrgeim pilvelõhkuja Burj Khalifa ja õhtune purskkaevušõu. Burj Khalifa on Dubai sümbol ja vaatamisväärsus, nii nagu on Eiffeli torn Pariisis. Kui sa ei ole Burj Khalifat ja selle ees toimuvat purskkaevuvaatemängu näinud, võib põhimõtteliselt öelda, et sa ei ole Dubaid näinud. Esialgu oli plaanis, et torn kannaks Burj Dubai nime, kuid 2008. aastal jäi maailma kõrgeima pilvelõhkuja ehitamine majanduslanguse tõttu pooleli ning Dubai president ja Abu Dhabi valitseja Sheikh Khalifa bin Zayed Al Nahyan otsustas torni ehitamisse investeerida oma isiklikku raha. Ühtlasi soovis Sheikh Khalifa, et torn kannaks tema nime. Nii ka sai ning rahva meelest õigustatult. Üleüldse on kohalikud emiraatide valitsemisega rahul ning Dubai ja Abu Dhabi valitsejad eriti austatud ja armastatud.

Igal juhul tasub Burj Khalifa ära vaadata nii väljast kui ka seest. Tornis korraldatakse giidiga tuure (soovitatavalt eelregistreerida), kuid üsna tipus on ka restoran Atmosphere ja kohvik On The Top. Kes tuurist ei ole huvitatud, võib reserveerida laua. Reserveerimise eeltingimuseks on miinimumarve inimese kohta, mis on umbes 80 eurot.

Õhtusöögiks ja meelelahutuseks leiab igale maitsele midagi Madinat Jumeirah’ kompleksist, mis on üks Dubai kõige ilusamaid piirkondi. See on ehitatud alles hiljuti, kuid arhitektuuriliselt on järgitud Araabia stiili, mistõttu saab seal silmi lõpututest pilvelõhkujatest veidi puhata. Madinat Jumeirah’s asuvad hotellid, poed, turg, restoranid ja baarid. Õhtuti on see üks paremaid kohti, kus mõnusalt aega veeta. Elavat muusikat mängivad igal õhtul Trader Vic’s ja Bar Zar. Esimeses võib viisakalt maitsvat õhtusööki nautida, Ladina- Ameerika rütme kuulata ning jälgida, kuidas paarid baarileti ees salsat tantsivad. Pärast seda võib õhtut jätkata Bar Zar’is, kus mängitakse popmuusikat. Lauljaks on tõeliselt andekas mustanahaline naine, kes tõmbab kuulajad ka varasemal tunnil tantsima. Õhkkond on väga vaba ning mõlemad kohad on täiesti sobilikud nii noortele kui ka vanematele külastajatele. Väljas saab istuda ka hubase kanali ääres, nautida vesipiipu ja suurepärast vaadet.

Madinat Jumeirah’ baaridest on võimalik turvameestelt teed küsides jalutada suurejoonelisse hotelli Al Qasr. See on hotell, mis tasuks enne Dubaist lahkumist üle vaadata. Al Qasr’is on samuti hulk restorane, kus mängitakse elavat muusikat, kuid üks romantilisemaid on Al Hambra. See on Hispaania restoran, mille hubasel väliterrassil laulab Argentina duo hispaaniakeelseid laule. Pakutakse muuhulgas tapas’t ja sangria’t. Romantikat otsivatel paaridel on kohustuslik see restoran üle vaadata. Loodetavasti saab sealt Dubai ühe meeldejäävama mälestuse.

Salsasõpradele soovitaks nädala lõpus külastada Hiltoni hotelli Jumeirah Beach Resorti (JBR) promenaadil. Sealsed salsapeod on ühed hoogsamad, kuumemad ja rahvarohkemad. Enne või pärast salsat on mõnus rannapromenaadil jalutada, õhtust süüa või mõne hotelli baari siseneda, et juua veini või õlut (Dubais saabki alkoholi juua vaid hotellides või klubides-baarides).

Dubaid külastades tasub meeles pidada, et baarides ja klubides peaks viisakalt riietuma ning jalas peaksid olema kingad. Klubides on täiesti tavaline, et naised kõrgete kontsadeta sisse ei saa.

Puhkus rannas ja parkides

Dubais on suhteliselt palju kunstlikult istutatud lilli ja rohelust. Linnamelust ja rannast väsides on hea üllatavalt suure territooriumiga Safa pargis sportida või piknikku pidada (sissepääs parki maksab 3 dirhamit ehk umbes euro). See on mõnus koht, kus rohelusse põgeneda ja paljajalu murul käia. Jah, see on kunstlikult ehitatud park, kuid niivõrd suur, et petab silma ära ning on tunne, et oledki tõelises pargis.

Veepargid on samuti väga uhked. Kohale tuleks minna võimalikult vara ning vältida rahvarohkeid nädalavahetusi. Kuna veepargid on väga suured, tasuks endale enne selgeks teha, kus on huvitavamad atraktsioonid. Muidu võib oodata pikalt mõne veetoru järjekorras, mis tegelikult ennast üldse ära ei tasu. Näiteks Atlantise hotellikompleksis asuvas veekeskuses jagub tegevust igas vanuses külastajale ning lisatasu eest on võimalik ujuda ka delfiinidega. Nautlemiseks tasuks varuda terve päeva. Pileti hind on Atlantises ja teistes veekeskustes umbes 50 eurot.

Kes veeparki minna ei soovi, siis ka rannad on Dubais ilusad ja puhtad. Siin võib leida päris inimtühje rannaalasid ning lõunamaistele riikidele omast rannamelu. Suvekuudel jääb temperatuur 40–50 kraadi vahele ning meri on soe nagu vannis. Rannas käivad vaid üksikud inimesed ning sedagi lühikeseks ajaks. 50-kraadist kuumust kogesin ka ise esimest korda siin olles ning tõesti on sellise kuumusega rannas võimatu olla, leevendust ei saa ka merest.

Jumeirah Beach Resorti rannajoonel on uhked hotellid oma piiratud rannaalaga, samuti avatud rannad. Selles piirkonnas on palju välirestorane, poode, sportimisvõimalusi, välikino jne. Rand on ilus, kuid kindlasti üks rahvarohkemaid.

Kite Beach on üks minu lemmikrandu, kus käivad just Dubais elavad-töötavad inimesed. Sobiv noortele ja muidu aktiivsetele inimestele, kes eelistavad aktiivselt rannamõnusid nautida. Kite Beachil mängitakse rannatennist, võrkpalli, tegeletakse lohesurfiga ja tihti on mõne ürituse ajal kohal kas DJ või mängivad rannakülastajad muusikat ise oma kaasatoodud kõlaritega.

Samas tasub meeles pidada, et öösiti avalikes randades ujuda ei või ning seda kontrollivad rannas istuvad turvamehed. Ise käisin siiski veidi kõrvalistemas randades päris pimedas ujumas, sest esiteks läheb Dubais vara pimedaks ning suvekuudel on temperatuurid lihtsalt liiga kõrged. Seega võib just suvel, kui rannas on peaaegu võimatu olla, öist ja eriti eksootilist sooja merd nautida. Sel ajal saab täiesti vabalt ja ennastunustavalt paar tundi järjest vees mõnuleda ja öiseid tähti vaadata.

Mäletan erksalt esimest korda, kui hilisõhtul rannas ujusin. Merest oli hästi näha Dubai tuledes sädelev panoraam. Burj Khalifa paistis samuti rannale välja, esindades kõike seda, mida Dubai on siiani saavutanud ja milliste eesmärkide poole püüdleb. Ikka tehnoloogiliselt uuenduslikum, ikka rikkam, ikka ilusam ja säravam, ikka suurejoonelisem, ahhetamapanevam. Dubai poeb oma kontrastide ja luksusega südamesse. See on linn, mis võlub oma ilu ja suurejoonelisusega ning paneb kohati ennast samuti ilusama ja edukamana tundma. Samas kasvab Dubais elades ka igatsus maaläheduse, elu ehtsuse ja lihtsuse järele.

Selles numbris

• Pooluselt poolusele
• 1001 Araabia maitset
• Ilmar Kruusamäe Naiste saare lummuses
• LONDON läbi fotoobjektiivi
• Pärlite pärl Burgersi loomaaed
• Sitsiilia ja Aafrika vahel
• Armastuse püha sõda
• Kes on kõige suurem elusolend maailmas?
• 150 miljonit aastat Taimaa metsa
• Droonifotograafi džungliskäik Taimaal
• Kas olete reisides või Eestis olles tundunud ennast äärmusislami tõttu ohustatuna?
• DUBAI – kaasaegse maailma muinasjutumaa
• OMAAN, 21. sajandi Arabia Felix
• GILGAMEŠI rännak maailma lõppu
• PÄRSIA PÄEVIK
• SÜÜRIA – maailma kultuuriloo üks hälle
• UUDISTOOTED
• Aasta ägedaimad seiklejad valitud!
• Go Reisiajakiri 53 – Aprill 2015