Väärikal poliitikul on Hiiumaal oma elamine ning ta on ennast juba ammu suvehiidlase määratlusest välja murdnud.
Eiki Nestor avastas Hiiumaa enda jaoks 1973. aastal oma kalli kaasa kaudu, kelle vanaisa oli Hiiumaalt pärit. Ta mäletab siiani vabaduse tunnet, mis teda valdas, kui kutse alusel esimest korda hiidlaste keskele pääses. Tol ajal ei lasknud valvas Nõukogude riigiaparaat Eikit isegi Bulgaariasse suvitama – Hiiumaa oligi kõige läänepoolsem koht, kuhu teda toona lubati.
Priiusetunne südames käidi Sõru rannas päevitamas. Sisemisest tundest hoolimata jälgis päevitajaid sel eriskummalisel ajal valvsalt aga piirivalve. „Nõukogude piirivalve oli maailmas eriline, sest valvati, et inimesed ära ei läheks, mitte vastupidi,“ märgib Nestor Hiiumaaga tutvuse algaastaid meenutades.
Vabaduse tundest räägib Eiki Hiiumaaga seoses siiani. Ühe nädalavahetusega saarel sa seda tunnet kätte ei saa, teab ta kogemusest. Hiiumaal on vaja olla natukene kauem ja elada seal teise rütmiga. Siis tulevad ka hoopis teistsugused mõtted pähe. „Ma arvan, et see teistmoodi vabanemise tunne on tuttav kõigile, kes on Hiiumaa enda jaoks avastanud,“ on ta kindel. Uurime, mida öelda inimesele, kes esimest korda Hiiumaale saabub? „Mõni käib kogu aeg lipsuga ega pese hambaid ka enne, kui lips ees. Mõned daamid teevad hommikul kõige esimese asjana musi punaseks. Hiiumaale tulles jätke aga lips ja huulepulk koju! Neid ei ole vaja,“ annab Eiki hüva nõu.
Koha eripäraks olevat see, et Hiiumaa on loomulik. „See tuleb nii loodusest kui ka inimesest. Inimene on siin loomulik, ta on selline, nagu ta on. Tal ei ole saarel vaja ei eputada ega viisakust teeselda.“
Hiiumaal saab nalja, see on kindel!
Eikiga vesteldes saame selgeks, et saarel on erilist vabaduse tunnet ja inimesed on lihtsad ning loomulikud, aga kuidas on huumorimeelega? „Oi, huumorit on palju. Ja hiiu huumor ei ole solvav, see on soe ja südamlik. Näiteks hüüdis kord poe ees istuv papi rattaga sõitvatele naisterahvastele, kes tulid meie poole bridži mängima: „No mida sa punnitad, võta kett maha, palju kergem on vändata!““
See öeldud, kinnitab Nestor, et hiidlane võib enda kohta nalja teha ja võib ka külalise kohta nalja teha, aga kindlasti ei ole see nali tige. Ka saarlaste ja hiidlaste omavahelised naljad on lihtsalt sõbralikud aasimised. Need kaks saart on tegelikult väga mõistlikes suhetes.
Eiki palub veel meelde jätta: „Hiiumaal tuleb kõik nimed, mis lõppevad o-tähega, hääldada u. Reimo on Reimu, Veljo on Velju ja nii edasi. Selline on lihtsalt see saare värk.“
Milline on hiidlane?
„Hiidlane ei kiirusta. Kiirustamine ei vii inimest mitte kuskile ja kui mõni asi jääb tegemata, siis seda poldki tarvis teha, öeldakse Hiiumaal veendunult. See ei tähenda aga, et hiidlane oleks laisk. Ta teeb kõike lihtsalt omal ajal. Kui hakkad hiidlasega midagi kokku leppima ja kui mees ütleb selle peale „Peab vaatama“, siis on kaup samahästi kui koos. Siiski tuleb ta pärast üles otsida ja meelde tuletada, et sai kokku lepitud, ning kõik mis vaja, saab tehtud,“ kirjeldab Eiki.
Eiki sõnul peaksid mandriinimesed veel teadma, et Hiiumaal on kellaajal oma tähendus ja see on märksa teistsugusem kui mandri peal. Kui sa Tallinnast Tartusse 20 minutit hiljaks jääd, pole sellest midagi, aga kui jõuad praami peale 20 minutit hiljem, läheb seetõttu kaduma mitu tundi. Mandriinimesel on sellise ajaarvestamisega raske harjuda.
Saarerahvale meeldib sinatada. Eiki ei mäleta, et teda oleks keegi saarlastest kunagi teietanud. „Omavahel sinatatakse – saar on ju väike, kõik on üksteist kasvõi üks kord kohanud. Aga ka kaugelt tulijale öeldakse sina. Hiiumaal valitseb loomulik olek, rahulik meel. Suhtlus on vahetu.“
Eiki armastus on muusika
15 aastat tagasi hakkas Eestisse tekkima muusikafestivale nagu seeni pärast vihma. „Ma kuulan väga palju jazzi ja kui Sõru Jazz tuli mulle peaaegu et koduõuele, olin küll ääretult rõõmus. See on üritus, muusikud ootavad, et neid kutsutaks sinna. See on midagi erilist. Suures ehitises, kus naised kunagi kala puhastasid, kõlavad nüüd suviti hinge pugevad noodid,“ räägib Eiki.
„Natukene teise kõlaga, aga samuti hea muusikaürituse panid püsti suvehiidlased Raul Saaremets ja Siim Nestor. Sõru Saund hakkas peale väikesest peost ja on nüüdseks muudkui paisunud. See on pisut teistmoodi üritus kui jazzifestival. Publik on küll sama liiki, ainult 20 aastat noorem. Sellel festivalil pakutakse hiidlastele alati uusi artiste kuulata, ka Nublu tähelend sai minu meelest alguse just sealt. Lühidalt iseloomustades võib öelda, et see on elektroonilise alternatiivmuusika festival, kus esinejate arv on meeletu,“ võtab Eiki kokku.
Eiki usub kindlalt, et infoajastul hakkavad inimesed vaikselt linnadest välja kolima. Protsess juba käib. Kaks aastat on Hiiumaal elanike arv suurenenud. Palju tuleb tagasi Hiiumaalt lahkunud inimesi, kes olid mandril leidnud endale väljakutse ja on nüüd oma neljakümnendates eluaastastes.
Mida teha, et elanikkonda sellel imeilusal saarel veelgi suurendada? „Tiba kõrgemat haridust nõudvaid töökohti tuleks juurde luua. Küll siis tullakse. Hiiumaal on ju hea elada,“ arvab Eiki.
Selles numbris
- Hiiu kirjandusest
- Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
- Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
- Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
- Mootorpurjekas „Alar“
- Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
- Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
- Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
- Hiiumaa kunstis
- Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
- Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
- Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
- Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
- Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
- Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
- Kuidas kõnelda Hiiumaast?
- Hiiumaa eriline võlu
- Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
- Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
- Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
- Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
- Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
- MERI! KUI MEI
- Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
- Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
- Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
- Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
- Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
- Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
- Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
- Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
- Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
- Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022
