Ellujäämisnipid talviseks telkimiseks

Gröönimaa suuskadel läbinud Rain Lond jagab soovitusi, missuguse varustusega on talvel metsas soe ja mugav ööd veeta.

Telk

Kui ööbida Eestimaa külmal ja lumisel talvel metsas, kus temperatuur on miinus 10-15, siis on kõige olulisem, et telgi põrand oleks materjalist, mis ei ole krabisev, kiuline ega jäik, sest see võib külmaga puruneda. Kui telgipõrand ei vasta nendele omadustele, siis saab Raini sõnul iga telgiga hakkama. Soovitav on, et telgi väliskate ulatuks maani, muidu pääseb soojus välja. Mahedama talveilmaga pole see aga oluline, sest siis piisab ka soojast magamiskotist.

Telk peab olema hea ventilatsiooniga, et vähenda telki tekkivat kondensniiskust. Kõva külma korral see jäätub, ent pehme ilmaga võib see telgi laest alla tilkuma hakata. Seega oleks ideaalne, et ka sisetelk peaks vett kinni, sest välistelgi siseküljele kogunenud niiskustilgad võivad edasi sisetelgi peale kukkuda. Kui sisetelgi materjal on näiteks puuvillasest materjalist, võib vesi omakorda telki sisse sadada.

Telgivaiadest pole lumega abi. Talveks tuleb hankida spetsiaalsed lumevaiad või kasutada muid käepäraseid materjale, näiteks joogipudeleid, kilekotti pandud saapaid, suusakeppe, suuski. Telgi saab ka puu või kivi külge siduda.

Talvel võiks telk suvematkaga võrreldes suurem olla – Rain on alati kahekesi 3-inimese telgis. Nii on mugavam, sest külmal ajal on rohkem varustust ning siis ollakse ka rohkem aega telgis, sest varakult läheb pimedaks.

Magamiskott

Rain soovitab talimatkajale miinus 25 ekstreemtemperatuuriga magamiskotti. Eestis matkamiseks on soovitavad sünteetilisest materjalist kotid. See on sulekotist küll raskem, kuid ei võta nii kergesti niiskust sisse. Sulekotid on ideaalsed ainult kuivades oludes, näiteks mägedes. Lisaks on sünteetilised kotid enamasti ka odavamad.

Magamiskott peab olema suuruselt paras. Raini magamiskott, millega ta Gröönimaal käis, oli liiga suur ja ta pidi jalgade soojas hoidmiseks sulejopet kasutama.

Meeles tuleb pidada, et magamiskott ise ei küta, vaid hoiab ainult inimese keha soojust. Kotti pugedes on oluline, et inimesel oleks soe ning tal oleksid seljas kuivad riided. Nii et enne kotti pugemist on kasulik ennast veidi liigutada ja kuuma teed juua. Magamiskotis on soojem, kui sinna kuumaveepudel kaasa võtta – see aitab temperatuuri hoida.

Magamiseks on hea kasutada pikka spordipesu. See peab olema kuiv, seega tuleks hankida ka varukomplekt, et matka ajal seljas olnud pesu välja vahetada.

Kui riided on märjad, saab neid kuivatada öösel magamiskoti sees. Näiteks kui jätta sokid ja kindad pesu alla reite, säärte või kõhu peale, siis on need hommikuks kuivad. Kui on väga külm ilm, võib ka saapad koti sisse võtta, et neid oleks hommikul mugavam jalga panna.

Magamisalus

Kauplustes müüdavad odavad magamisalused ei ole Raini sõnul head, sest need imavad niiskust. Lahtiste pooride tõttu lasevad need matid sooja õhu teiselt poolt matti välja ja nii võib seljal külm hakata. Talvel on heaks magamisaluseks näiteks Ridge Rest või Therm-A-rest. Head on lainelised või mummulised matid, mis seovad palju õhku.

Veel soojem on muidugi kahe matiga. Magades vajutab inimene oma raskusega magamiskoti ja mati vastu maad ja ühe mati puhul ei jää selle alla õhku, mis seda altpoolt soojendaks. Soojustamiseks võib ka madratsi ja enda vahele riideid panna. Abi on isegi magamiskoti ümbriskotist, ehkki see tundub õhuke.

Jalanõud

Talvematkaks sobivad tavalised matkasaapad. Need peavad olema piisavalt suured, et sisse mahuks vähemalt kaks paari sokke. Kitsastes saabastes hakkavad jalad külmetama. Kui ruumi on piisavalt, võib põhja panna ka topelttallad. Rohke lume korral on kasulikud lumekaitsed ehk bahillid, mis on kindlamad kui lumekaitsekinnitus mäesuusapükste alumises otsas.

Riided

Riietuseks sobivad ideaalselt mäesuusatamise või lumelauasõidu riided. Odavam on hankida kihiline õhuke riietus, mida saab aastaringselt kasutada. Pehmel talvel piisab matkal näiteks spordipesust, fliisist ja veekindlast hingavast jopest. Mida külmem ilm, seda rohkem kihte tuleks selga panna. Kihilise õhukese riietuse korral on lihtne seda vastavalt oludele kohandada, samuti on higistamine väiksem. Rainil oli Gröönimaal kaasas õhuke Goretexist kilejope, mitte paks voodriga jope.

Riietus peaks olema sünteetilisest materjalist, sest see eemaldab kehapinnal tekkiva niiskuse ja ei ima niiskust endasse, vaid eemaldab selle järgmiste riidekihtide kaudu. Kindlasti ei tohiks alumise kihina kasutada puuvillast materjali, sest see ei lase kehast tulnud niiskust edasi. Jopel ja pükstel võiks olla tuulutuskohad. Niimoodi saab kohe kaenla alla õhku lasta, kui liikudes palav hakkab. See on mugavam, sest ei pea riideid ära võtma või juurde panema.

Kindad, sokid

Kindad, mis talvel märjaks ei lähe, on üsna kallid. Rain ütleb, et tema ei ole raatsinud neid osta ning on õppinud odavamatega läbi ajama. Hea soojapidavusega on villased kindad, mis on isegi märjana soojad. Sokid võiksid olla erineva paksusega, alumised õhukesed ja kiiresti kuivavad ning pealmised pisut paksemad.

Selles numbris

• Põhjatihasega Emajõe ülemjooksul
• Fotoreportaazh - Rain Tamm Aafrikas Rwandas mägigorilladel külas
• Etioopia - roheliste mägede maa
• Sügisesed pildistamispaigad
• Seljakottide test
• Hoo-la-laa, üksinda Vahemerel
• Ellujäämisnipid talviseks telkimiseks
• Mäesuusahooajaks vormi!
• Lonely Planet ja tema 40 konkurenti
• Eesti juurtega mees Siberit avastamas
• Jäätükil Kihnust Riiga
• Eesti alpinistid Säraval Seinal
• Go Reisiajakiri nr 1 - Sügis 2005