Enn on kogu oma elu Hiiumaal elanud, kuigi tööl sai käidud sunni tõttu vahest mujal. Alates aastast 1989 on ta oma sõnul „Kalana otsa inimene“.
Mille poolest Kalana eriline on?
„Mina olen põliselanik, minu jaoks ei olegi eriline,“ naerab Enn. „Kui mu sõbrad tulevad, siis nemad ütlevad, et kui nad lähevad Kalana tippu, Ristna tippu, siis seal on eriline aura, mis laeb patareid kiiresti täis. Nii mõnedki on öelnud, et Eestis ei ole teist sellist kohta.“
„Aasta ringi on Kalanas 16 „suitsu“,“ selgitab Enn. „Kui mina tulin, siis oli 9. Ja eelmine suvi sai kokku loetud 98 kinnistut, kus peal toimetatakse. Kokku on 130 kinnistu ümber. Tundub, et müüa pole Kalanas vist enam midagi,“ räägib ta ning lisab: „Aga muidugi on meil ruumi külla tulemiseks, ka populaarsel suveajal võib ikka tulla, küll teile siin kohta leidub!“
Kalana sadam
„Kalanas on alati olnud sadam ja sellel on mitu hiilgeaega,” meenutab Enn. Sadama viimane õitsenguaeg oli tema sõnul Nõukogude ajal, kui Hiiu Kalur seda välja ehitas, aga kuna Hiiu Kalur liikus ühel hetkel Lehtmasse, siis on Kalana sadam 1970ndate lõpust käinud käest kätte ja vaikselt lagunenud.
„See on siis vana sadam, mis on erakätes. Nüüd on seal juba kaks aastat uued omanikud.
Kalana rannad
„Meie randades oleneb vee soojus tuule suunast. Suvel on ühel päeval kuus kraadi, teisel päeval võib olla kakskümmend kuus kraadi,“ naerab Enn. „Nii et ujumise peale sada protsenti loota ei saa. Ei tea, miks külastajad siia tulevad, aga näe, tulevad, ja tore on, et tulevad!“ rõõmustab mees.
Selles numbris
- Hiiu kirjandusest
- Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
- Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
- Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
- Mootorpurjekas „Alar“
- Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
- Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
- Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
- Hiiumaa kunstis
- Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
- Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
- Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
- Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
- Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
- Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
- Kuidas kõnelda Hiiumaast?
- Hiiumaa eriline võlu
- Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
- Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
- Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
- Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
- Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
- MERI! KUI MEI
- Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
- Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
- Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
- Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
- Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
- Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
- Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
- Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
- Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
- Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022
