Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela aitab mõista Euroopa Liidu rolli ja mõju.
Mida tähendab Euroopa poliitika ja mis on Euroopa Liit ning kui palju saab meie väike Eesti Euroopa asjades kaasa rääkida?
Kui vaadata maailmakaardile, võib kindlasti öelda, et sündida Euroopa Liitu on üsna lähedal lotovõidule. See on maailma kõige edukam, haritum, turvalisem piirkond, kus kokku pea 450 miljonit inimest. Siin saab vabalt ringi reisida, kolida elama, õppima või töötama teise riiki, nii nagu koliks Tamsalust Tartusse, ajada vabalt äri ja olla kindel selles, et inimestel on kõik isikuvabadused tagatud.
Eesti sai EL-i liikmeks pea 20 aastat tagasi ning meie jaoks oli see käsikäes NATO liikmesusega tagasipöördumine läände, meie päriskoju – see pani püsiva aluse majandusedule ja julgeolekule.
Majanduse poole pealt räägitakse ennekõike eurotoetustest ja tõesti, alates liitumisest aastal 2004 on Eesti saanud eurotoetusi üle 20 miljardi euro. Suur osa olulistest investeeringutest on Eestis tehtud eurorahaga. Aga märksa olulisem on Eesti jaoks olla maailma tugevaimas majandusliidus. See on toonud meile suuri investeeringuid ja lubab meie oma ettevõtetel kasvada, tegutsedes Euroopa ühisturul, mis sel aastal tähistab oma 30. aastapäeva.
Kuidas sünnivad otsused Euroopa küsimustes?
Liikmesriigid on otsustanud, et paljudes poliitikavaldkondades on loogiline ja praktiline, kui otsused tehakse EL-i tasemel, mitte igas riigis eraldi – näiteks kaubanduse, põllumajanduse, keskkonna, transpordi, rahanduse või paljudel muudelgi aladel. Need otsused sünnivad tavaliselt nii, et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku, mida arutavad Euroopa Parlament ja liikmesriigid, kes mõlemad kujundavad ettepaneku suhtes oma seisukoha. Siis tullakse kokku ja lepitakse kolme osapoole – liikmesriikide, parlamendi ja komisjoni esindajate – vahel kokku, milline on lõplik otsus. Seega, ühtki otsust EL-is ei tehta ilma Eesti osaluseta.
EL-i liikmesusest suurimat kasu saavad need riigid, kes osalevad aktiivselt EL-i poliitikate arutamisel nii Brüsselis kui ka kodus. Selleks, et Euroopa Liidus oma seisukohti kaitsta, tuleb ühelt poolt täpselt teada, mida su oma riik tahab, aga teisalt ka osata arvata, mis on teiste riikide huvid ja kuidas neid meie huvidega ühendada. Siin on aga vajalik põhjalik arutelu kodumaal, et teemad selgeks rääkida ja aru saada, kui kaugele minna saab. Tänaseks on üsna kunstlik eristada Euroopa poliitikat ja sisepoliitikat – nende otsuste mõju, mida koos teiste riikidega tehakse, jõuab alati ka kodusesse valimisringkonda.
Kuidas mõjutab Eesti EL-i toimimist?
Eesti-suurusele riigile on omakorda lotovõit rääkida kaasa kõigi nende otsuste tegemisel, eriti arvestades, et igal otsusel, mis tehakse Euroopa Liidus, on mingi ülemaailmne mõju. Eesti peaminister on võrdsena ülemkogu laua taga, Eesti volinik on teistega võrdsena komisjoni nõupidamislaua taga. Just sellepärast ei olegi õige, kui öeldakse, et ah, mis nad seal Euroopas jälle on otsustanud – ei, meie ise siin Eestis olemegi Euroopa Liit ja meil on vedanud, et saame kõiki otsuseid nii mõjutada, nagu meile õigem tundub. Kaasarääkimine tähendab ka kaasvastutust, kaasa mõtlemist. Eriti viimane, sõja-aasta on väga selgelt välja toonud, et Eesti suudab toimetada Euroopas väga edukalt, kui oleme enda jaoks selgeks teinud, mida me seal saavutada tahame ja miks on see kasulik nii Eestile kui ka Euroopale. Kui vaatame, milliseid otsuseid EL on Ukraina toetuseks võtnud, siis väga paljud neist on esimeste seas välja pakkunud just Eesti – olgu siis sanktsioonid Venemaale, Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmine või hiljutine Eesti ettepanek, kuidas panna Euroopa relvatööstus kiiremini laskemoona valmistama.
***
Brüssel ei ole mitte ainult Belgia pealinn, vaid ka Euroopa Liidu pealinn, kus asuvad mitmed poliitilised institutsioonid, mis on vajalikud EL-i juhtimiseks ja toimimiseks. Igaüks neist on võrdselt tähtis ning vastutab erinevate valdkondade eest, et tagada EL-i toimimine ja areng.
Mõned poliitilised institutsioonid Brüsselis:
Euroopa Komisjon on EL-i täidesaatev organ, kes saab ainukesena esitada õigusakti ettepanekuid ja vastutab nende elluviimise eest. Ligi 30 000 töötajaga on see üks suuremaid EL-i institutsioone, mis koosneb 33 eri valdkonda koordineerivast osakonnast ehk peadirektoraadist.
Euroopa Parlament on EL-i seadusandlik organ, mis koosneb 705 liikmest, kes on valitud otsevalimistel igast liikmesriigist. See on ka üks suuremaid parlamente maailmas ning vastutab EL-i seaduste vastuvõtmise ja muutmise eest.
Euroopa Ülemkogu on EL-i juhtorgan, kus osalevad kõigi liikmesriikide peaministrid ja/või riigipead. Ülemkogu määrab kindlaks EL-i üldise poliitilise suuna ja võtab vastu EL-i poliitikat puudutavaid otsuseid.
Euroopa Nõukogu on EL-i seadusandlik organ, mis koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest (ministritest) ning vastutab EL-i õigusaktide vastuvõtmise ja muutmise eest.
Euroopa Kohus tegeleb EL-i institutsioonide, liikmesriikide ja üksikisikute vaheliste kohtuasjadega Euroopa Liidu seadusandluse üle. Kohus tagab EL-i õiguse ühtse ja järjepideva tõlgendamise ning ülimuslikkuse.
***
Vivian Loonela on töötanud Euroopa Komisjonis alates 2005. aastast ja tal on laialdane kogemus Euroopa Liidu eri poliitikavaldkondadest.
Alates 2022. aasta jaanuarist juhib Vivian Euroopa Komisjoni esindust Eestis. Aastatel 2019–2021 oli ta Euroopa Komisjonis rohelepet koordineeriv kõneisik. Varem on Loonela töötanud komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi kabinetis, juhtides tööd EL-i küberturvalisuse valdkonnas. Enne seda osales ta mitmetel EL-i–USA läbirääkimistel julgeoleku ja andmekaitse küsimustes ning juhtis komisjoni peasekretariaadis Eesti riigipõhiste soovituste koostamist. Samuti on ta arendanud justiits- ja siseküsimuste alast koostööd Ukrainaga ning teiste idapartnerluse riikidega. Enne Euroopa Komisjoni tööle asumist töötas Vivian Loonela diplomaadina, muu hulgas Eesti alalises esinduses NATO juures.
Tekst: Rene Satsi
Foto: Euroopa Liit / Euroopa Komisjon
Selles numbris
- Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi
- Alati külalislahke Armeenia
- Aserbaidžaan on peateel
- Muusikarütmis Austria
- Värviline Bulgaaria
- Belgia eri kultuuride virvarr
- Veini sünnimaa Georgia
- Hispaania äri eripära
- Holland ehk Madalmaade Kuningriik
- Mitmetahuline Horvaatia
- Väike ja kauge Island
- Iirlased elavad oma aja järgi
- Suurejooneline Itaalia
- Kreeka on küberruumi kaitse kants
- Silmapaistvalt tegus Leedu
- Rahvusvaheline Luksemburg
- Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
- Mitmekesine Malta
- Moldova vajaks rohkem enesekindlust
- Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
- Rongiga läbi Portugali
- Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
- Rootsi tee NATO-sse
- Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
- Eestlased Saksa kultuurielus
- Iseseisva San Marino uhkus
- Elurõõmus Serbia
- Slovakkia on Eestiga sarnane
- Soomes tegutsev Eesti pankur
- Õppimisvõimalused Suurbritannias
- Šveitsi täpsus on osa identiteedist
- Väike ja mõjukas Vatikan
- Lastesõbralik Taani
- Avatud ja sõbralik Tšehhi
- Eristuv Türgi
- Mis suunas liigub Ungari?
- Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
- Ukraina vajab lootust
- Sõja mõjud kestavad kaua
- Ajakirjanikud sõjas
- Valgevene võitlus jätkub
- Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
- Poolast kaitstakse Euroopa piiri
- Kas Küpros on Euroopa?
