Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“

Eveni juured on läbi emapoolse suguvõsa Hiiumaal. Noored tutvusid Eesti Maaülikoolis ja pärast kooli lõppu otsustas Even Hiiumaale siirduda. Marys järgnes talle, ta ise on Saaremaa tüdruk.

Aastal 2015 hakati Valgu külas pidama lihaveiseid. Viie aasta pärast loomadest loobuti, kuna nood kippusid probleeme põhjustama. Loodi kaubamärk Hiiu Jähu, mille alt ettevõtlik noorpaar saadab Hiiumaa poodidesse kiviveskiga jahvatatud mahejahutooteid.

Mis on mahevili? 

Noored seletavad, et vahe „tavalise viljaga“ on selles, kuidas mahevilja kasvatatakse. Ei tohi kasutada kemikaale. Kasutatakse biotõrjet, selle jaoks on olemas mahepreparaadid. 

„Väetisena saab põllule panna näiteks mahedat kanakakagraanulit,“ selgitab Even ja annab seda meile nuusutada. 

„Ka umbrohuga tuleb mahepõllul tegeleda teistmoodi. Käib mehaaniline tõrje kultivaatoriga. Ringikaevamise asemel on kündmine ja nii edasi,“ räägib Even. 

Kas Hiiumaal on veel mahetegijaid?

Marys: „Palju! Aga jahutegijatest oleme ainsad. Hiiumaal on just loomakasvatusel mahemajanduses jumet. Hiiumaal on mere ääres looduslikud rannakarjamaad, kuhu ei tohi kemikaale loopida. Vissid krõmpsutavad seal roostikku ja elavad maheelu.“

Kui palju tooteid Hiiu Jähul on?

„Alguses oli 11 toodet. Ei saa täpselt öelda, kui palju tooteid on, sest toodame vastavalt tellimusele. Kikerherne- ja läätsejahud saatsime näiteks veganite kogukondadesse proovida. Loodame, et nende vastu tekib huvi,“ kõneleb Even. 

Küll noored jaksavad külvata!

Maha on pandud nisu ja rukist ja mida kõike veel! „Kasvatasime sel aastal kanepiseemneid. Meil on ka köömned külvatud! Need käivad ju peenleiva sisse ja on nõutud kraam,“ on Marys uhke. 

„Köömned on kaheaastane tööprotsess. Vaatame, kas umbrohi käib üle või saame järgmisel aastal saaki,“ ollakse põnevil.

„Mida poodides ei ole, on Eestimaa kikerherned ja läätsed. Kanada omad on ja Hispaaniast tuuakse,“ lisab Even. Mahe Jähu tahab selle vea parandada. Kas noorte mahemajanduse kliendiks on tavapäraselt ökoinimesed või võib selleks olla ka tavaline „ludri“? Marys naerab sõna ludri peale: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba…“

Kas mahetooted on popid?

„Mure on selles, et ökotooted on küllaltki kallid. Kuid kui vaadata viimase aja müüki, siis mahetoodete populaarsus Hiiumaal paraneb,“ arvavad Marys ja Even.

Kas Hiiumaal mõeldakse ainult töö peale?

„Siia ei tasu tulla nii, et sul pole tööd või mingit tegevust,“ õpetab Even. „Julgustaksime ettevõtlikke noori küll Hiiumaale tulema. Ise käime rahvatantsus, meil on siin Muhvi selts, kus nelja küla rahvas käib koos seltsielu elamas ja nii edasi. Kui sul on Hiiumaal igav, siis on see oskamatus iseendale tegevust leida!“ naeratab Marys. 

Ukse taga hakkab vääksuma paari neljakuune laps – ta on sellises eas, kus pikka juttu ei kannatata ja seda eriti veel siis, kui sõnadest aru ei saa.

***

Jäusamehed

Käinast mitte kaugel elasid jähuse peaga jäusamehed, mille argine taust on see, et Jausa külas asus vesiveski, kus talumehed oma vilja jahvatamas käisid. Eks seda sattus siis juustesse ka. 

– Aivar Viidik

Odratolgused

Käina mehed on teatud kui odra­tolgused. Käina kandis olid kõige paremad põllud, kus kasvatati otra. Oder on õllevili ja igas peres pruuliti õlut, mille liigne joomine mehel mõistuse viis ehk hiiu keeles tolguseks tegi. Sealtkandist pärineb ka hiidlaste ütlemine, et hiidlane tegi õlut neli korda aastas. Aga iga kord kolmeks kuuks ette.

– Aivar Viidik

Selles numbris

• Hiiu kirjandusest
• Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
• Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
• Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
• Mootorpurjekas „Alar“
• Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
• Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
• Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
• Hiiumaa kunstis
• Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
• Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
• Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
• Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
• Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
• Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
• Kuidas kõnelda Hiiumaast?
• Hiiumaa eriline võlu
• Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
• Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
• Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
• Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
• Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
• MERI! KUI MEI
• Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
• Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
• Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
• Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
• Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
• Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
• Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
• Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
• Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
• Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
• 5x3 soovitust
• GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022