GO Reisiajakiri 102 – Oktoober 2023

Eestlased Loodeväilas

JUHTKIRI

Turismilolluste vastu

Hiljuti oli ERR-i ajakirjanik Indrek Kiisler sunnitud Tallinna lennujaama juhatuse esimehelt Riivo Tuvikeselt küsima, et äkki oleks mõistlik järgmisest aastast lõpetada Pärnus kogu lennundustegevus. Rahanumbrid, mis selle ülalhoidmiseks kuluvad, on nimelt absurdselt suured. Lennujaama juht pole süüdi, küll aga peaks karme küsimusi küsima Kadri Simsonilt, Andres Metsojalt, Romek Kosenkraniuselt jt, kes selle raha huugama panid.

2017 otsustas EV valitsus, et Pärnus tuleb 20 miljoni eest renoveerida lennuväli. Toonane minister Kadri Simson teatas: „Pärnu lennujaama uuendamise peamine eesmärk on taastada võimalus rahvusvahelisteks tellimuslendudeks, mis toob tulu kohalikele ettevõtjatele ja inimestele.“

Toetan turismiettevõtjana projekte, mis pakuvad inimestele liikumisvõimalusi, toovad Eestisse rohkem külalisi ning annavad seega tööd ja leiba meie turismitööstusele.

Aga lollusi ei saa toetada ja neile tuleb halastamatult tähelepanu juhtida. Seda sai tehtud juba aastal 2017, aga paraku tulutult: oli ju valimiste-eelne aeg. Antud juhul oli tegu ühe reljeefseima näitega, kuidas kitsa kildkonna ärihuvid ja poliitikute ambitsioonid sünnitasid kolossaalse kahju. Spaaärimehed tahtsid kliente, ehitusärimehed tahtsid tööd. Poliitikud tahtsid sulli ja feimi, kui piltlikult öelda, ning rumalad kaagutasid kaasa.

2017. aasta oktoobris allkirjastasid Pärnu linn ja Tallinna Lennujaam lepingu, mille järgi oleks 2020. aasta suvel pidanud renoveeritud lennuväli töötama. Aga vaidlused naabritega ja kehv asjaajamine lükkasid selle piduliku hetke edasi. Millised on nüüd tulemused?

Vaatame tänavust aastat. Mais läbis Pärnu lennuvälja 173, juunis 321, juulis 405, augustis 172 reisijat! Seda on absoluutarvudes imevähe ja seda on ka märksa vähem, kohati 50% vähem kui 2021. aasta samadel kuudel. Mullu rahustati meid jutuga, et noh, koroonajärgne aeg, ei saagi hästi minna. Selleks aastaks tuleb raha raiskamisele uus põhjendus välja mõelda. Riik ja linn maksavad lennujaama ülalpidamiskuludeks aastas ca 750 000. Tulemus selle raha eest on allapoole igasugust arvestust.

See, et Pärnu lennuvälja pole sisuliselt kellelegi vaja, on tegelikult ainult pool häda. Kurvem on see, et lennuvälja ehitamiseks vaja läinud raha võtsid poliitikud ära sealt, kuhu majandusministeeriumi ametnikud olid selle planeerinud – Tallinna-Pärnu raudtee renoveerimiselt. Raudteeühendus oleks sarnaselt Viljandi ja Tartu suundade kiirete rongidega teinud elu mugavamaks kümnetel tuhandetel pärnakatel ja Pärnu külalistel, mitte vaid valitud lennuvõimelistel spaaturistidel.

Simson kinnitas korduvalt, et muretseda pole vaja, juba 2026 saab rongiga Pärnust Tallinna 45 minutiga, sest Rail Baltic on valmis.

Ei usu, et Simson seda juttu ise ka uskus. Ta ei saanud olla nii rumal. Lihtsalt küüniline poliitik.

Tiit Pruuli

Selles numbris

• Tai maitsed ja „kuulus Tai ingverisupp“
• Lennureisijate tujurikkujad
• Matkarajad Helsingi külje all
• Albaania Alpid – avastamata nurgake Euroopas
• Esimene kogemus kõrgmägedelt
• Vabadus ronida
• Mägede nimel
• Lääne-Ukraina võlu ja valu
• Eestlased maailma pikimal aerutamise ultramaratonil
• Quo vadis, Somaalia?
• Christopher Rajaveer: Tahan minna sinna, kus maailm läheb tagurpidi!
• Nemesis ehk meresõitja tüütu needus
• Loodeväil läbitud!
• Tooteuudised
• Kroonika
• GO Reisiajakiri 102 – Oktoober 2023