JUHTKIRI
Balti ühtsus turismis
Eesti-Läti-Leedu on omavahel seotud nagu viisk, põis ja õlekõrs, kes peavad reisides üle jõe saama. Ja kui üks lüli on liiga nõrk, kuku-vad kõik sisse. Teiste üle naermine ei tee samuti asja paremaks. On vajadus üksteist aidata.
Kunagi lauldi Runneli sõnadele loodud laulu „Ei saa me läbi Lätita“. Täpselt nii on ka praegu turismis. Rasketel aegadel, kui sõjahirmu ja muude põhjuste tõttu välisturistide voog täielikult taastunud pole, on just lätlased andnud olulise panuse meie turismimajandusse.
2024. aastal veetsid Läti turistid Eesti majutusasutustes 391 000 ööd, mida oli 40% (!!!) rohkem kui koroonaeelsel ajal 2019 ja 7% rohkem kui 2023.
Lätlasi käis Eesti Panga andmeil Eestis eelmisel aastal 163 767 ja leedulasi 36 164. Olgu võrdluseks öeldud, et sakslasi käis siin 48 391, rootslasi 32 648, britte 28 553, ameeriklasi 24 604. Soomlased muidugi esikohal – 414 828 külastust. Kokku käis Eestis aasta jooksul 956 864 välismaalast.
Ja ka vastupidine liikumine on märkimisväärne. 2024. aastal külastas Eesti Panga andmetel Lätit 99 166 ja Leedut 28 538 turisti Eestist, valdav enamik neist reisidest kestsid rohkem kui üks päev. Me teeme vastastikku turgudel üsna palju kampaaniaid, trükime naabrite keeles infomaterjale, pakume üksteisele spetsiaalseid pakette.
Ja meile kõigile peaks tegelikult olulised olema kolm vaala – lennufirma Air Baltic, laevafirma Tallink ja tulevane Rail Baltic.
Air Balticu saatus ei tohi praegu külmaks jätta ühegi Balti riigi valitsust. Kehvas seisus BT ei ole ainult lätlaste probleem. Tallinn on BT strateegiline turg, seda pole me ei (ka raskustes) Finnairile ega LOT-ile. Üle miljoni reisija pääseb tänu lätlaste firmale Eestist lendama. Teised firmad seda mahtu ei asenda, sest nagu ütleb Tallinna lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe, pole selleks ei lennukeid ega „huvi väikese ja kauge turu arendamiseks“.
Kuigi Tallinki laevad praegu Riia ja Stockholmi vahet ei sõida (nende väitel seetõttu, et BT müüb pileteid alla omahinna), toovad nende laevad läbi Eesti Skandinaavia turiste kõigisse Balti riikidesse.
Väga halvasti manageeritud ja veniva RB projekti kohta ei oska keegi öelda, kuidas see lõpeb. Selle suurehituse käik iseloomustab veidi ka meie üldist vastastikust hetkeseisu.
Leedu on võtnud sisse koha, mis talle ajaloost omane – suurte ambitsioonidega suurriik. Läti on võtnud sisse koha, mis talle kuulunud – Baltikumi keskus. Ja mis Eestile on jäänud? Mõnikord viimasel ajal tundub, et meile on jäänud tupikteel oleva provintsi staatus.
Siit tuleb välja rabeleda! Muidu kukume kõik Emajõkke või Daugavasse või Nemunasse.
Tiit Pruuli
- air baltic
- Balti riigid
- Eero Pärgmäe
- Eesti
- Eesti Pank
- läti
- Leedu
- Rail Baltic
- Tallink
- tallinna lennujaam
- Tiit Pruuli
- turismimajandus
Selles numbris
- 20 aastat bussireise
- Kuidas puugihammustuse korral õigesti käituda?
- Traditsioonid taldrikul: pilk Pakistani toidumaailma
- Hiie-Liin Dirveiks: igal aastal kuus kuud reisil
- Isa ja tütar seitsme kontinendi kõrgeimates tippudes
- Fotogeeniline Sitsiilia
- Külm õlu ja kuum pea: jalkaturistina Itaalias
- Matk Namiibia kõrgeima mäe tippu
- Mark Smith – kõik teed viivad perroonile
- Kogenud telkijad jagavad kogemusi
- Lvivi vabaõhumuuseum: rahulik ja roheline oaas
- Tiit Pruuli soovitab: Miks lennata Seattle’isse
- Nepaal – jutusta mulle lugu
- Vildega Budapestist Viini
- San Michele
- Kuidas sündis otsus ehk Eduard Vilde reisikirjade võistluse žürii tööst
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 113 - August 2025
