Go Reisiajakiri 37 – August 2012

PEIPSIPIIR

Euroopa suuruselt neljas järv Peipsi ei ühenda mitte ainult Eestimaad ja Venemaad. Eesti poolel asub Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järve kallastel 21 omavalitsust, mis paiknevad neljas eri maakonnas (Ida-Virumaa, Jõgeva, Tartu ja Põlva). Kui vanade kihelkondade järgi kaardi peal ülevalt allapoole tulema hakata, siis puutuvad järvega kokku Vaivara, Iisaku, Torma, Kodavere, Tartu-Maarja, Võnnu ja Räpina kihelkond, Petserimaa veel takkaperra. Peipsi (3555 km²) koosneb kolmest osast: Peipsi ise ehk Suurjärv (2611 km²), Pihkva järv (708 km²) lõunas ja nende vahel asuv Lämmijärv (236 km²).

Kui põhjanukast, Vasknarvast, matka alustada, siis tuleks varuda tubli nädal, enne kui reisi Värska kandis lõppenuks võiks lugeda. Ja sinna vahele mahub palju põnevaid piirikultuure. Mahuvad vana- ja õigeusklikud venelased, õigeusklikud ja protestantlikud eestlased, pooleusulised vadja poluvernikud ning lisaks veel setud. Mahub vana-Vene vaimukultuuri, tsaariaegseid kogukonnatavasid, nõukogudeaegset mõisaköiementaliteeti, eestiaegset ettevõtlikkust. Siia mahub kurke ja sibulaid, peipsi tinti ja lõuatäis seto õukatki. Siin on Kauksi ümbruse liivased supelrannad, Kallaste punasest liivakivist pankrannik, Emajõe mülkane ja murakane Suursoo.

Juba keskmisest kiviajast on leitud jälgi Peipsi kalameestest. Peipsi ehk Tšuudide järv oli oluline viikingite sõja- ja kaubatee Vana-Vene linnade juurde. Üks kunagine tähtis rännutee impeeriumi pealinnast Peterburist läks Euroopasse üle tänapäeval tähtsusetu Vasknarva küla.

Ja nüüd on meil päris hästi turundatud sibulatee, mille motoks on "Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri". Siinsest töökast rahvast on tulnud termin „sibulavenelased”. Veel mu vanaisagi rääkis lugusid hinnatud Kallaste müürseppadest ehk murnikutest, kes ehitasid üles suure osa Eestimaa mõisatest, Peetrilinnast, Tallinnast ja Tartustki. Müüritööoskused olla vanausulised venelased kaasa toonud Põhja-Venemaa linnadest, neid anti edasi isalt pojale.

Me teame, et Värskas leidub mineraalvett. Aga mineraalvett on veel mitmel pool Peipsi nõo piires – Alatskivil, Mehikoormas, Kuningakülas, võib-olla mujalgi. See tuleb lihtsalt üles leida. Nii nagu kogu Peipsiveer vajab veel avastamist.

Tiit Pruuli

Selles numbris

• Matkates läbi Eesti
• RAAMATUTUTVUSTUSED
• Mägironija salakaval vaenlane - KOPSUTURSE
• VALGE VAIKUS
• Kirev SAPOŽNINITE TALDRIKUMAAILM
• SININE, SAJUNE, SUITSUNE
• Tiit Pääsukese väikesed etüüdid
• POLAARTRIPP 2. Vorkuta − Ust-Kara − Salehard
• SURINAME – kus see veel on?
• Maitseelamused Peipsi moodi
• PIIRISSAAR – värviline lainemurdja
• Peidetud rännusihid Emajõe Suursoos
• LODJASEIKLUS TARTUST PEIPSILE
• Vene hingelaadiga KIRIKULAUL
• Vanausuliste matmiskombed
• Üllatusleiud muuseumist - vanausuliste esemed
• Vene vanausuliste SUHETEST õigeusu kiriku ja riigivõimuga Eestis
• Peipsi tervis valmistab muret
• Hanno Pevkur: „Võimaluse korral olen Peipsil!”
• ambulARToorium – kunsti segasummasuvila Peipsi ääres
• Vanausuliste töökusest
• PEIPSISSE SUKELDUMAS
• Peipsiveere reisjuht
• Ümbermaailmareis õpetas vaikust hindama
• UUDISTOOTED
• UUDISED
• Go Reisiajakiri 37 – August 2012