Go Reisiajakiri 55 – August 2015

Kas tunned maad?

Hakkasin keldrit koristama. Palju vana kraami tuli välja – kaugetelt reisidelt toodud natuke totakaid suveniire, millega enam eriti midagi teha ei oska, kaugetelt reisidelt toodud buklette, pileteid, tšekke, mida oli huvitav vaadata ja meenutada. Tuli välja mitu suurt pakki nõukaaegseid postkaarte Leningradist, Karjalast, Krimmist, Sverdlovskist ja muudest kadunud paikadest.

Lõpuks kaevasin end Eestimaa reisijuhtide ja reisiraamatute riiulini. Ja see oli tõeline kuld, uhke tasu selle mitmepäevase keldrikoristamise eest.

Istusin ja lappasin Eesti-aegseid raamatuid Haapsalu meremudast, Narva legendidest, Tartu ajaloost ja Pärnu kuurordist. Siis tulid riiulist välja mõned veneaja alguse lõbusad matkaõpikud, kus on püüdlikult eesti keelde tõlgitud, miks tööinimene vajab puhkust ja kuhu ning kuidas selle puhkuse ajal võiks matkata, ilma et vigastaks kätt või jalga.

Rändasin koos vana Johannes Piiperiga Paldiskis ja Harilaiul, kiikasin, kas Nootamaalt saab kaugemale minna. Tatsusin koos Jaan Eilartiga mööda kodumaa kultuuriloolisi paiku ning sain teada, kus on keegi sündinud, elanud ja surnud. Kuulasin Endel Varepi veidi dotseerivaid loenguid ja Jüri Parijõe veidi lapselikke lugusid. Isegi Karl Laignaga oli vahva siin- ja sealpool maanteed tiirutada, mis sest, et ta püüdis muu jutu sekka kangesti rääkida ka Suure Isamaasõja mälestusmärkidest ja nõukogude rahva töövõitudest. Eks nood lahingud ja võidudki olid me ajaloos olemas, nagu ka Max Laosson, Ralf Parve, Egon Rannet ja teisedki võimu kintsukaapijad. Küsimus on, et millises võtmes neid sündmusi ja inimesi meelde tuletada.

See, millest ma puudust olen tundnud, on sellised natuke kiuksuga reisijuhid. Kus ei võeta kõike alati nii surmtõsiselt, kus ajaloost ja tänapäevast saab vahel ka põnev mäng. Umbes selline „Para-Estonia“, nagu Karl Martin Sinijärv & Co tegid 1994. aastal. Õnneks on nüüd EV 100 juubeli ettevalmistuse käigus ilmunud lustakas raamat „100 Reasons to visit Estonia“. See on nii lõbus raamat, et kohe kisub keldrist välja päikese (ja isegi vihma) kätte. Et istuda bussi, autosse või ratta selga ja minna vaatama, mille keskpunkt on Mõnnuste külas ja mis seal Põltsamaal õige toimunud on.

Tiit Pruuli

Selles numbris

• A. Le Coq 58. Muhu Väina Regatt
• Reisikirjandus
• Reisiks valmistumine – reisidokumendid
• Tulevikufotograafia lainetel
• KAIRE TALI gobeläänid ja reisid
• Loomaaiakülastus Argentinas
• Tähtis ei ole sihtkoht ja kohale jõudmine, vaid teel olemine!
• Palverännakul Hispaanias
• TŠORNOBÕL – ulmeline kogemus
• Õnnelik Buddha
• 101 Eesti laeva
• Hoppetiga Lissabonist Malagasse
• Miraaž Inglismaalt
• Kreekas purjetamas
• MALDIIVID ja Hotel California
• Mitmepalgeline Salvador
• TRUMMIPÕRIN Brasiilia moodi
• Janele, Tarmole ja Allanile
• UUDISTOOTED
• MEIE OMA MATKATEE
• UUDISED
• Go Reisiajakiri 55 – August 2015