Go Reisiajakiri 68 – Oktoober 2017

MÄED

JUHTKIRI

100 raamatut, 1000 maailma

Kirjastus Petrone Print tähistas äsja "Minu ..."-sarja juubelit – ilmus sajas raamat. Aastaid on Epp Petrone ja ta kolleegid avardanud eestlaste maailma, toonud siia uusi värve ja vajalikke pooltoone. Me teame täna palju paremini kui kümme aastat tagasi, kui sari ilmuma hakkas, miks eestlased ringi rändavad, miks nad Eestist lahkuvad, mida nad maailmas näevad, mida väärtustavad. Nii et ühest küljest on see suurepärane allikmaterjal tulevastele kultuuriantropoloogilistele uurimistöödele.

Teiseks on see natuke Kreutzwaldi XIX sajandi keskpaiga misjonitöö jätkamine. Meil on jälle oma „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”, kus selgitatakse, milline on Löweni linn Belgiamaal, kuidas rauast teel reisida ja miks raudteed üleüldse kasulikud on ja milliseid imelisi asju veel laiast maailmast leida saab. Ja neid raamatuid loevad, nagu mu kogemus ütleb, ühtviisi huviga nii vanemad inimesed, kelle paljude reisimised jäid nõukogude ajal reisimata, kui ka päris noored, kelle ees maailm on lahti ja kes just-just on seda avastama tormamas.

Huvitav on lugeda, kui erinevad on need maailmad, kuhu minnakse. Mitte ainult seetõttu, et paigad, millest kirjutatakse, on erinevad. Aga ka kirjutajad näevad täiesti erinevaid asju, keskenduvad erinevatele teemadele. Võtame näiteks mõtisklused Mongoolia stepis ja glamuuri New Yorgi parkettidel. Võtame Uku Randmaa reisi üksinda ümber maailma. Ja Mart Normeti puhkuseaasta Tenerifel. Täiesti erinevad reisid, täiesti erinevad stiilid, täiesti erinev sisu. Mõlemad on võrdselt nauditavad raamatud. Erinevatest raamatutest leiame liblikapüüdja maailma ja narkodiileri vanglamaailma, leiame ekskursioonid hiina traditsioonidesse ja Amazonase ürgmetsadesse.

Lugesin hiljuti üle "Minu Islandi", mis omal ajal nagu suuremat muljet ei jätnud. Tont, tegelikult on päris hea raamat!

Suur tänu Petrone kirjastusele, kes meile need tuhanded maailmad nii nauditaval viisil on koju kätte toonud.

Tiit Pruuli

PS. Epp, olen kuulnud, et tegeled viimasel ajal kividega. Unustasin Sulle "Minu maailma" esiltusel tänutäheks üle andmata kivikese Käsmu rannast. Usun, et see täiendab Su kollektsiooni veel ühe tükikesega meie imelisest maailmast.

Selles numbris

• Reisikirjandus
• ILON WIKLANDI imeline reisimaailm
• Tilluke kurioosum Kalimantani rannikul
• Montenegro – tükike Balkanimaa ajalugu
• Bosnias ja Hertsegoviinas üheksakümnendate jälgi otsimas
• Maast suurem maa
• Häälega mööda merd
• "Oleme ikka teie moodi?"
• Rongiga läbi Venemaa
• Mont Blanci põgenikud
• Esimest korda mäetipus – ei midagi lihtsat!
• Pöidlaküüdiga tippu
• Pamiir 2017. Kuidas me Ismoili Samonil käisime
• TOOTEUUDISED
• KROONIKA