Kaks Kanget KESK-AASIAS
JUHTKIRI
Bellingshausen ja Eesti
In the distant future Ocean will set all things free,
and the vastness of Earth will lie open.
Navigators will discover new worlds,
so that Thule shall no longer be the uttermost land of all.
- Lucius Annaeus Seneca, Medea (50 pKr)
Suurte maadeavastajate jälgi mööda on ikka käidud. Alexander von Humboldt inspireeris juba 19. sajandil saksa kunstnikke reisima Lõuna-Ameerikasse. Britid on teinud mereekspeditsioone HMS Beagle’i kiiluvees, soomlased ratsutanud Mannerheimi radadel, venelased nautinud Roerichi maastike vaateid. Seda nimekirja võiks pikendada pea lõputult.
Ka eestlased pole erandiks. Filmimees Riho Västrikul on valminud dokumentaalfilm „Middendorffi jälgedes” ning ajakirja Looming peatoimetaja Janika Kronberg on kirjutanud raamatutäie lugusid kohtadest, kus varem käinud eesti kirjanikud-reisimehed („Rännud kuue teejuhiga”).
Nüüd on aeg meilgi minna ja vaadata, kuidas kõlab Antarktise mandri avastamise 200. aastapäeva aegu maailmas vastu Fabian Gottlieb von Bellingshauseni (1778–1852) nimi. Akadeemiline mereajalugu on tema avastuse tänaseks aktsepteerinud, selle kõrval vajab harimist ka kõige laiem merendushuviline üldsus.
Miks me seda teeme?
Tegelikult mitmel põhjusel. Esiteks sellepärast, et Saaremaal sündinud saksa rahvusest, oma õpetaja Krusensterni mõjutusel Inglise merendusorientatsiooniga Venemaa admirali tegevus on toonud kasu kogu maailmale ja ta on sellega suurepärane näide rahvusvahelisest koostööst maailma avastamises ehk teaduses. Tahame selle reisiga seda rahvusvahelist koostöömõõdet rõhutada mitut moodi, tahame seda juubelit tähistada koos vene teadlaste ja baltisaksa kogukonnaga.
Teiseks tahame tõsta fookusesse meie planeedi ja maailmamere tervise. Reisil on kaasas merebioloogid, kliimateadlased, ihtüoloogid, ornitoloogid ja teised asjatundjad, kelle abiga toome need teemad populaarteaduslikus vormis koduste vaatajate ja kuulajateni.
Oleks mõeldamatu, et ajal, kui maailm tähistab suure saarlase suure saavutuse juubelit, vaataks eestlased seda asja lihtsalt ükskõikse näoga kõrvalt. Eriti arvestades seda, et ka meie oleme jäise mandri uurimislukku aastakümnete jooksul palju andnud.
Ja lõpuks lihtsalt unistades – üks matk, mille eestlased veel peaksid ette võtma, on Pythease merereis Marseille’ist Ultima Thuleni, see tähendab Bellingshauseni sünnipaika Saaremaale!
Tiit Pruuli
Antarktika 200 ekspeditsiooni juht
Selles numbris
- Go Reisiajakiri 76 – Veebruar 2019
- KROONIKA
- TOOTEUUDISED
- TOOMAS ALTNURME: Lasteaiakasvatajast Tarzaniks
- Islami eri varjundid
- INDONEESIA islami varjus
- Mongoolia ja islam
- Pilvede, taksode ja muslimivähemuse maa
- ŠÕMKENT – Lõuna-Kasahstani värviline süda
- UNESCO eestlasest saadik Kesk-Aasias
- Tiit Pruuli soovitab: Kesk-Aasia
- Mis toimus saatesarja „Kaks kanget Sovetistanis” võtetel?
- KABUL – keeldude ja käskude linn
- ARNE UUSJÄRV: seiklusreis Taisse
- Tükike Jaapanit – Hiroshima ja Kassisaar
- Loodusturism Rumeenia moodi
- Biskaia lahe pärlid
- IISRAEL. Koššertoit aastal 5779*
- Raamatuarvustus
