GO Reisiajakiri Euroopa – Aprill 2023

Eestlased räägivad Euroopast

NB! Ajakiri jõuab tellijateni ja Lehepunkti müügipunktidesse peale 10. aprilli.

JUHTKIRI

Meie kodu

Eesti on olnud Euroopa Liidu liige varsti 20 aastat. Me ei aja enam sassi, mis on Euroopa Parlament ja mis on Euroopa Ülemkogu. Me teame, mis on Euroopa Komisjon ja mis Euroopa Liidu Nõukogu. Me teame, millisel puhul on meil õigus pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse. Aga tähtsam on mu meelest see, et formaalsete teadmiste kõrvale on meil tulnud ka sisemine tunnetus, et Euroopa Liit tõepoolest on meie kodu. Ja oma kodu eest peame me kõik hoolitsema. Ikka kogu pere aitab kaasa kodu koristamisele, kaunistamisele ja kaitsmisele. Seda ühise tegutsemise vajadust oleme Venemaa põhjustatud sõja tõttu näinud väga selgelt.

Mul on hea meel selle üle, et eestlased – eelkõige meie poliitikud, diplomaadid ja ametnikud – on täiesti võrdväärsed kaasarääkijad paljudes eurooplaste elu puudutavates küsimustes. Eesti hääl kõlab Euroopa foorumitel ja ka koridorides viimasel ajal palju jõulisemalt kui veel mõne aasta eest. Üha vähem on neid olukordi, kus Eesti kodanikud peavad tagantjärele imestama, et ups, kust see seadus siia sai, aa, kuradi Brüssel saatis. Me ise peame vaatama, mida Brüssel saadab ja mida mitte. Sest me oleme eurooplastena ka ise Brüssel. Seda, et ka väikeste riikide hääl loeb, oleme viimasel ajal kõige kujukamalt näinud julgeolekupoliitikas, kus Balti riikide juhid on saavutanud selgeid paradigmamuutusi paljudes kivinenuks peetud arusaamades.

Kaasa peaks aga üha valjemalt rääkima me kõik. Valjemalt rääkimine ei tähenda räuklemist ja rusikatega vehkimist, vaid oma hääle kuuldavaks tegemist. Kuulatakse neid, kes on targad. Tõsiseks kaasarääkimiseks on vaja teadmisi. Neid teadmisi püüame anda oma lugejatele ka selles ajakirjas. Tarkuse jagajateks on eestlased, kes üht või teist Euroopa riiki põhjalikumalt tunnevad.

Seda ajakirja ette valmistades käisin ma Ibeeria poolsaarel, Euroopa Liidu teises servas. Rääkisin seal juttu ühe kõrge raudteeametnikuga. Rääksime mõne minuti raudteejuttu ja siis ütles see ametnik lambist: „Aga praegu on Euroopa jaoks ikka kõige tähtsam, kuidas aidata Ukrainat.“

See on Euroopa üks väärtusruum.

Tiit Pruuli

Selles numbris

• Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi
• Alati külalislahke Armeenia
• Aserbaidžaan on peateel
• Muusikarütmis Austria
• Värviline Bulgaaria
• Belgia eri kultuuride virvarr
• Veini sünnimaa Georgia
• Hispaania äri eripära
• Holland ehk Madalmaade Kuningriik
• Mitmetahuline Horvaatia
• Väike ja kauge Island
• Iirlased elavad oma aja järgi
• Suure­jooneline Itaalia
• Kreeka on küberruumi kaitse kants
• Silmapaistvalt tegus Leedu
• Rahvusvaheline Luksemburg
• Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
• Mitme­kesine Malta
• Moldova vajaks rohkem enesekindlust
• Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
• Rongiga läbi Portugali
• Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
• Rootsi tee NATO-sse
• Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
• Eestlased Saksa kultuurielus
• Iseseisva San Marino uhkus
• Elurõõmus Serbia
• Slovakkia on Eestiga sarnane
• Soomes tegutsev Eesti pankur
• Õppimisvõimalused Suurbritannias
• Šveitsi täpsus on osa identiteedist
• Väike ja mõjukas Vatikan
• Lastesõbralik Taani
• Avatud ja sõbralik Tšehhi
• Eristuv Türgi
• Mis suunas liigub Ungari?
• Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
• Ukraina vajab lootust
• Sõja mõjud kestavad kaua
• Ajakirjanikud sõjas
• Valgevene võitlus jätkub
• Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
• Poolast kaitstakse Euroopa piiri
• Kas Küpros on Euroopa?