MÄED, ARMASTUS JA OKSEKOTT
Lennukitoit ei maitse isegi siis, kui lendad hommikul üle Kaukasuse.
All, kus Svaneetia ja Venemaa piir, on Ušba,
pole vodka sedapuhku, vaid kahe tipuga mägi.
Jah, eriline, mitte mingi tavaline ühe tipuga Kazbek, millele sikud ja sokud igal suvel otsa ronivad.
Ikkagi isutult lendad, isetu toit
pärast tšahobilisid, hatšapurisid, hinkalisid, tsinandalisid.
Selle-eest milline koit
mägede harjadel.
Laulupoe laule laulavad megreelid ja svaanid.
Osseedid ja abhaasid vaikivad.
Mimino, meie piloot, lendab mägede kohal,
aga päris mägede, mitte ameerika omade,
kuigi stardime Tbilisis George Bush streetilt
vahemaandume mürtsuga Riiga Aivars Lembergs ielale
ja lõpetame Tallinnas Ronald Reagani pargis.
Balti lennuk nagu ikka ei tõuse õhku,
haige tiivaga lind.
Kimun Läti lennujaama peldikus gruusia sigarette Parlament,
valmistaud USA litsentsi alusel Ukrainas
globaalse tööjaotuse ja vennaliku abi korras,
kui tuleb vana kamraad, vist ühelt teiselt lennult või teiselt planeedilt
ja ütleb lennult: sa ei tea, mis tunne on armuda, kui oled juba 40.
Viskab koni pissuaari ja lahkub.
Jään lollakalt vahtima – no kuidas ma (45) peaksin seda teadma?
Aga ma tean, mis tunne on lennata hommikul üle Kaukasuse
kahe tipuga Ušba
õnnest nuttes.
Ilma oksekotita.
Tiit Pruuli
Selles numbris
- Go Reisiajakiri nr 27 – Detsember 2010
- Muskusveised Dovrefjellis
- Punane kuningriik
- Šokireis Põhja-Koreasse
- Lõuna-Korea on lausa utoopiline!
- Kauaks jätkub Kuubale kommunismi?
- Kui kommunistlik on Vietnam?
- Vanad head Pamiirid
- Pamiir - Helena Pruuli päevikukatkeid
- Unustatud alpilaagrit avastamas
- Metsik Aserbaidžaan (nii rikas ja nii vaene)
- Reisipäevik: Tobagol matkamas
- Et mäesuusareis läheks täie ette
- Afganistani muusikast ja mitte automaadist
- Andres Herkel. Aserbaidžaani kirjad
