Hanno Pevkur: „Võimaluse korral olen Peipsil!”

Sotsiaalminister Hanno Pevkurit seob Peipsiga juba varajasest lapsepõlvest eriline side – kalamehekirg. Kõige hinnalisema saagi püüdis ta järvest seitsme-kaheksaaastasena.

Kalamehed on kalamehed nii suvel kui ka talvel. Millist aastaaega eelistate?

Minule meeldib rohkem suvi. Naljaga pooleks võiks öelda, et suurt ussi on lihtsam konksu otsa ajada kui sääse- või kärbsevastseid. Lihtsam põhjus on see, et soojas on mõnusam kala püüda!

Milline on kõige hinnalisem saak?

Esimene koha, mille sain Peipsil umbes seitsme-kaheksa-aastasena. Nimelt olid mehed vahetult enne ankru sisseviskamist vedanud kihla − kes saab esimese kala, see saab õiguse tänada vetevana. Juhtus aga nii, et see õnnelik olin mina ja tuli kohe koha. Mehed jäid tol korral pika ninaga.

Aga üldiselt on Peipsi minu jaoks ikka ahvenapüüdmise koht. Tõsi, vanasti sai professionaalsetelt kaluritelt ämbritega ka rääbist ostetud, aga need ajad on kahjuks jäänud minevikku.

Kust saab parima sööda?

Ikka põllult või aiamaalt. Hea suur vihmauss on Peipsil asendamatu!

Millist õnge kasutate?

Erinevaid, aga Peipsil töötavad ikka isetehtud õnged kõige paremini.

Kas teil on mõni talisman, mida enne Peipsile minekut kaasa võtta?

Ei ole umbusklik. Peipsile mineku kuldreegel on hea ilm ja teadmised, kus kala liigub!

Kuidas teada, millal kalale minna?

Üldiselt ei jäta Peipsi kunagi kalameest kalata. Küll on selge, et sileda vee ja lõõskava päikesega pole mõtet järvele ronida. Eks kohalikud vaatavad ka muid märke, aga minu jaoks oleks ideaalne kerge laine, pilvealune ja mitte väga palav. Vanasti, kui kala oli Peipsis veel rohkem, oli loomulikult viljavõtu ajal juba kajakas see, kes näitas, kas kala on või ei ole.

Kas Peipsi kalamehi on rohkem venelasi, eestlasi või lätlasi või see ei küsi rahvusest?

Kalamehi on erinevaid. Sõltumata rahvusest võib kirg sind endaga väga kaasa viia ja inimest võib vast alles siis tõeliselt kalameheks pidada. Mina enda kohta ei julgeks öelda kalamees. Kuigi tahaks rohkem kalal käia, tuleb endale aru anda, millised on võimalused. Minu ajaressurss on kalalkäimisi vähendanud miinimumini, mis aga ei tähenda seda, et ma kalal käimist ei naudiks. Kui tekib võimalus, olen Peipsil ja naudin iga hetke, isegi kui võtmist ei ole!

Olete meisterlik kokk. Ehk on lugejatele mõni uhhaa- või grillisoovitus?

Kala serveerimise suhtes kehtib alati kuldne reegel – lihtsus ja naturaalsus. Mida rohkem erinevaid maitseaineid panna, seda suurem on tõenäosus kala ära rikkuda. Näiteks suitsuahvenale peale soola millegi panemine ei tuleks isegi mõttesse. Sama kehtib ka uhhaa puhul – hea uhhaa võlu peitub lihtsuses ja loomulikult värsketes komponentides!

Selles numbris

• Matkates läbi Eesti
• RAAMATUTUTVUSTUSED
• Mägironija salakaval vaenlane - KOPSUTURSE
• VALGE VAIKUS
• Kirev SAPOŽNINITE TALDRIKUMAAILM
• SININE, SAJUNE, SUITSUNE
• Tiit Pääsukese väikesed etüüdid
• POLAARTRIPP 2. Vorkuta − Ust-Kara − Salehard
• SURINAME – kus see veel on?
• Maitseelamused Peipsi moodi
• PIIRISSAAR – värviline lainemurdja
• Peidetud rännusihid Emajõe Suursoos
• LODJASEIKLUS TARTUST PEIPSILE
• Vene hingelaadiga KIRIKULAUL
• Vanausuliste matmiskombed
• Üllatusleiud muuseumist - vanausuliste esemed
• Vene vanausuliste SUHETEST õigeusu kiriku ja riigivõimuga Eestis
• Peipsi tervis valmistab muret
• Hanno Pevkur: „Võimaluse korral olen Peipsil!”
• ambulARToorium – kunsti segasummasuvila Peipsi ääres
• Vanausuliste töökusest
• PEIPSISSE SUKELDUMAS
• Peipsiveere reisjuht
• Ümbermaailmareis õpetas vaikust hindama
• UUDISTOOTED
• UUDISED
• Go Reisiajakiri 37 – August 2012