Kassari laht on üks unikaalseima loodusliku koosluse ning samal ajal ka kõige puhtama veega mereala Eestis. Kassari laht on välja pakutud maailma kauneimate lahtede liidu (The Most Beautiful Bays of the World) liikmeks. Ühenduse eesmärk on koostöö mere ja rannikupiirkondade seisukorra parandamisel ning jätkusuutliku turismi edendamine.
Kassari oli kunagi saar, praegu aga Hiiumaaga ühendatud poolsaar. Samanimeline laht on aga Sarve-Seanina liinist Soela väinani sirutuv Väinamere osa, mille lained uhuvad lisaks Hiiumaale ka Saaremaa, Muhumaa ja Hiiu laidude randu. Idast läände 35 kilomeetrit pikk ja põhjast lõunasse 22 kilomeetrit lai laht jaguneb mitmeks erinimeliseks lahesopiks. Madalaveelise lahe suurim sügavus on kümme meetrit ning seal leidub hulgaliselt laide, rahusid, kive ja roostikke. See teeb Kassari lahest suurepärase elupaiga paljudele linnu-, looma-, kala- ja taimeliikidele. Kassari lahe looduskaitse alla võtmist alustati 75 aastat tagasi, praegu on kogu piirkond Natura 2000 võrgustiku osa ning kuulub Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialasse.
Paradoksaalsel kombel aitab Kassari lahe heale seisundile kaasa inimtegevus. Lahest kogutav vetikas agarik (Furcellaria lumbricalis) on kondiitri- ja kosmeetikatööstuses hinnatud tooraine, koos vetikatega tuuakse merest välja lämmastiku- ja fosforiühendeid, mis põhjustavad veekogude eutrofeerumist ja kinnikasvamist.
42 riigi ilusamaid randu ühendava liidu juhid nägid Prantsusmaa TV-s telesaadet Hiiumaast ning saare loodus avaldas neile muljet. Nad otsisid Berliini turismimessil Eesti boksist Hiiumaa turismiklastri esinduse üles ning kutsusid oma liidu liikmeks. Kuldse liiva ja päiksevarjude rividega supelrandade kõrval mõjub mitmekesise loodusega inimtühi Kassari laht just Hiiumaad iseloomustavalt – rahu, vaikus, puutumatu loodus ning aeg ja ruum iseendaga olemiseks.
***
Aastaaruanne
Roberta Laas
ma ei taha kuhugi jõuda
mul ei ole vaja valjemini karjuda
üle sõita ette trügida ära rääkida
ärbelda nõuda ja paisuda
mul on juba kõik olemas
kui saan selle saare peal
niitmata niitude vahel
meremuda lõhna tunda
mu varbad on nendest
liivateradest tehtud
mu silmad kaks auguga kivi
mis enne mind veeresid Oitmäel
ja peale mind jäävad Sääretirpi
üks soolvesi kõik
mu põselohkudes
küpsevad muulukad
aga süda on kadakast
vaikne ja pehme
ei lärma, ei upitu
kui torkab, siis õige hellalt
ja ainult neid, kes
liigselt rapsivad
teie tuuled ei lükka mind ümber
teie paberiga kommid ei saa
minu metsmaasikate vastu
ainult kajakate kisa viitsin
kuulata, nad kisavad rõõmust
hani pole tähtsam hüübist
haigur hiirekõrvast
nõmmeliiv ei pea
nurmenukku nõmedaks
me istume nendega
üsna vaikselt ja kinnitame
eelmise aasta arutuid ande
ahvenalandile
Selles numbris
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2025
- Fred Jüssi: „Laiskus on mehe mõõt!“
- Henri Arras: „Ouk on lähim hiiukeelne sõna „meteoriidikraatrile“.“
- Andrus Talvari: „Minu lemmiktoit on hea toit.”
- Leib merest: Hiiumaa kalapüügi aastaring
- Jari Lindroos avas hiidlastele pitsasadama
- Pöördumine kormoraniusku
- Martin Lauri: „Olen hingelt rahvussportlane.“
- Meelis Pielberg: „Purjetamine on osa Hiiumaa identiteedist.”
- Jaanus Rohumaa: „Lasin Hiiumaal ennast täielikult ära tinistada.”
- Heikki Hõbemägi: „Käina ja kardirada lihtsalt kuuluvad kokku!“
- Kolm kohtumist Hiiumaa käppadega
- Tahkuna tuletorni legendid ja Pariisi kuma
- Hiidlased lisasid Kassari lahe maailma kauneimate hulka
- Ring Hiiumaale peale
- Raido Randmaa: „Hiiumaal käib kell kaks korda aeglasemalt.”
- Reelika Kasemägi ei taha kadakate vahelt välja tulla
- Reet Roos: „Sajandite tarkust pole mõistlik minema visata.”
- Mees, kes loopis Kassari kabeli katusele pilliroogu
- Hiiumaal rattaga kruiisimas
- Tule, läheme randa!
- Kas Hiiumaal võib kohtuda karuga?
- Karin Poola: „Tuleb puudutada inimese hinge.“
- Risto Kõrgemägi: „Hiiumaa on Eesti oma Bali saar!“
- Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo: "Miks me siit üldse lahkume?"
- Mikk Saar õpib Hiiumaal kalamehe ametit
- Mõttetus keset aasa
- Nele Eller hoiab käsitöölisi hoos
- Helgi Põllo: „Rahvariided on pärandvara.”