Kui hiidlane juba kirjutama hakkab, ei saa ta enne pidama, kui ikka oma tuhat lehekülge on kokku kirjutatud (vt Herman Sergo „Näkimadalad“, Vaapo Vaheri „Hiiumaa kirjanduse lugu“, Jegard Kõmmuse „Hiiumaa meremees jutustab“). Enam kui 1300-leheküljeline koguteos „Hiiumaa“ väärib kindlasti algusest lõpuni läbitudeerimist. Siin kaante vahel on olemas kõik, mida Hiiumaale minnes võiks teada – ajaloost kuni rukkileivatainast tehtud kalakakkudeni. Laevad, laiud, tuulikud ja kirikud kõik ka.
Herman Sergo
Näkimadalad
Pegasus 2008
Näkimadalad on üks ambitsioonikamaid eesti ajalooromaane, mis meenutab Skandinaavia kirjandusest tuntud suguvõsasaagasid. Teos algab katku jõudmisega Hiiumaale 1710 ja lõpeb aastaga 1784, kui hiiurootslaste kogukond on välja saadetud Dnepri äärde ja teated nende kurva saatuse kohta jõuavad Hiiumaale. Näkimadalaid võib pidada üheks oluliseks Hiiumaa-Dagö ja ka läänesaarte ajaloolise identiteedi alustalaks.
– Linda Kaljundi, ajaloolane
***
Tõnu Õnnepalu
Paradiis
Varrak 2009
Hiiumaaga on Tõnu Õnnepalu loomingus seoseid algusest peale. 2009. aastal riigi kultuuripreemiaga vääristatud teos „Paradiis“ on piibellik tagasipöördumine sellesse kadunud maailma, mille taasloojana autor kehastub otsekui jumalaks, millele viitavad seitsmepäevane kirjutamistsükkel ja inspiratsioon Moosese raamatuist. „Paradiis“ on ühelt poolt turvalise omailma loomise katse, mille kunstitaotlust ei rõhutata, teiselt poolt aga lüüriline dokumentaalproosa, mille autentsust kinnitavad blogilaadselt jäädvustatud autobiograafilised seigad, hetkeimpressioonid, tekstile lisatud fotod ja Kõpu-Kaleste kandis asuva metafoorse Paradiisi kaart.
– Janika Kronberg, kirjandusteadlane
***
Douglas Wells
Jänki seiklused Hiiumaal
Apollo 2017
Douglas Wells on noor ameeriklane, Rahukorpuse vabatahtlik, kes Vene vägede väljaviimise ajal leiab ennast – eneselegi mõneti üllatuseks – Hiiumaa eraldatuse keskelt ning jääb saarele pidama aastateks. Ei saa ette rääkida, mis küll teda selle maatüki külge kinnitas ja kuidas suvaline jänki sai maha hittlooga, mis jõudis Eesti muusika edetabelis esimesele kohale, aga seda saab teada raamatut lugedes.
Paralleelselt kohaliku Hiiu elu kirjeldamisega (haamriga kalapüük, lammastega kaklemine jne) tutvustab Wells maailmale eestlase põhiolemuse tahke (vähese jutuga, suti kinnine jne) ning teeb seda kõike läbi sümpaatse huumoriprisma. Kui lugeja pole juhuslikult iseenda eestluse üle juba mõnda aega muianud, siis selle raamatu ridade kaasabil on tal selleks suurepärane võimalus. See on kõige paremas mõttes keskendumist mitte nõudev ja kerge lugemine, mida võib vabalt läbi töötada, kössitades näiteks Hiiumaa praamil või suisa saare poole lennates.
– Rene Satsi
***
Kristiina Hellström
Minu Hiiumaa aed
Hea Lugu 2018
Hiiumaal tegutseb varsti juba veerand sajandit aiavõlur ehk maastikuarhitekt Kristiina Hellström, kelle elutööks on külluslik lilleaed Sarvel. Kristiina näpunäidete järgi ja kaasalöömisel on Hiiumaal loodud mitmeid aedu, kus pargid, hekid, niidud ja lilled on loodusega ühes rütmis maastikuks saanud. Aia kujundamine koostöös loodusega ehk igavesti õitsev hooldusvaba aed on Kristiina juhtmõte. Tema raamat „Minu Hiiumaa aed“ sisaldab rohkesti inspireerivat fotomaterjali ja annab põhjaliku ülevaate neile, kel võiks tahtmist olla tema jälgedes käia.
– Leida Lepik, kartograaf
***
Mae Lender
Minu Hiiumaa
Petrone Print 2018
„Minu Hiiumaa“ autor Mae Lender pole põline hiidlane, kuid annab eheda pildi sellest, kuidas Hiiumaa mandrilt tulijale erilisena paistab ja aastate jooksul omaseks saab. Mae elab Hiiumaa kuulsas keramajas, mis juba ammu enne elektrihindade lakke tõusmist iseseisvalt majandas. Sealsamas Soonlepa talus on Mae koos peremees Tõnisega juba aastaid suviti kultuuriüritusi korraldanud, et hiidlaste elu veelgi kirevamaks ja vaimselt rikkamaks muuta. Hiidlaste ja ka Hiiumaa külaliste elu ja toimetamisi vaadeldakse raamatus hea huumoriga. Mitu peatükki on pühendanud saare värvikaimale ja kuulsaimale hiidlasele, vimkasid täis luuletajale Ave Alavainule. Ehkki raamatu lõpus antakse ka juhtnööre, mida Hiiumaal kindlasti vaatama peaks, annab autor mõista, et saar jääb alati omamoodi saladuseks ning just turistide hordide puudumine aitab seda salapära hoida.
– Maris Pruuli, keramaja külaline
Selles numbris
- Hiiu kirjandusest
- Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
- Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
- Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
- Mootorpurjekas „Alar“
- Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
- Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
- Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
- Hiiumaa kunstis
- Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
- Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
- Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
- Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
- Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
- Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
- Kuidas kõnelda Hiiumaast?
- Hiiumaa eriline võlu
- Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
- Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
- Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
- Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
- Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
- MERI! KUI MEI
- Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
- Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
- Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
- Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
- Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
- Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
- Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
- Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
- Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
- Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022
