Hiiumaal ei käi asjad kalendri ega kella järgi, saare elu sõltub merest ja tuulest. Kui tahad saart päriselt tunnetada, siis tuleb hoog maha võtta. „Jo vaadab,“ ütleb hiidlane ja teeb siis, kui õige aeg käes. Üks mis kindel: laupäev on saunapäev igal aastaajal ning viht ja muhe nali käivad sauna juurde alati.
Tali võib Hiiumaal ka taeva jääda
Jõulusöömad söödud, hakkavad jääpurjetajad uiske teritama. Kui näed jää peal purjesid, astu ligi ja küsi – ehk saadki jääpurjekaga väikse sõidu? Mõni talv kaanetab Kassari lahed juba jaanuari alguses ära, teinekord tuleb kauem oodata. Kliima soojenemine ei ole jääolusid paremaks teinud. Pakast on, aga meri on soe ning ka torme on rohkem, mis jää puruks peksavad.
Loodusmehe Fred Jüssi sünniaastapäeval, 29. jaanuaril, tähistavad hiidlased molutamise päeva ja kutsuvad teisigi üles kiirustamisest pausi pidama ning mitte midagi tegema. Kas toas, õues, metsas või mererannas – Fred ise käis metsas igal aastaajal ja sama saab teha ka Hiiumaal.
Vabariigi aastapäeval panevad mehed lipsud ette, naised sätivad rahvariideseelikule (hiiu keeles küüt) sädelevad rõhud ning kogunevad Reigi pastoraadi trepile hümni laulma – kõik on oodatud. Koolivaheajaks võib Hiiumaale tulla koos lastega ja tunda end nagu kaugel külas, vanaema juures.
Talvisele külalisele soovitab hiidlane moodsat Jaapani imet – metsakümblust. Meres võib mõne jaoks vähe külm olla, aga meri hoiab Kõpu poolsaare kliima pehme ning seal on tore jalutada ka talvel.
Kevad tuleb nurmenukkude ja luuletustega
Kui päike kõrgemalt käima hakkab, ärkab kogu saar talveunest. Kes sätib kasvuhoonet ja teeb peenramaa või lilleklumbid korda, kes alustab ehitustöödega.
Söögikohad nuputavad restoranide nädalaks uued vaimukad menüüd, mille juurde kuulub kindlasti kohalik värske maitseroheline. Söögielamusi ja järgnevaid meeldivaid puhkehetki jagub ka mandrilt tulnud külalistele. Vahepeal on aga kõik oodatud uitama mööda lõputuid ülasevälju.
Kui aas haljendab, algab Hiiumaal nurmenukufestival. Kuigi meie põhjanaabrid soomlased on nurmenuku nimetanud esikko ja võtnud looduskaitse alla, siis hiidlased panevad nurmenukud vaasi ja keedavad õitest teed. Ning naudivad kollastes õites olevate teeäärte sära.
Mai alguses peetakse esimene purjetamisvõistlus. Paar nädalat varem käib sadamates hoogne paatide poleerimine ja pintseldamine. Siis on ka viimane aeg lambad ära pügada ja villad vabrikusse viia, enne kui neil palav hakkab. Surfajad kalendrist ega kasukast ei küsi, vaid panevad paksema kalipso selga ja hullavad lainetes aasta ringi, kui tuul soodsa kandi pealt puhub.
Kui puud lehtes, on tuulekala aeg. Orjakus on tuulekala festival ja võistlus selle peale, kes kõige rohkem kala välja tõmbab. Kes ise kala püüda ei taha, võib sadamas kultuuriprogrammi nautida. Suitsuahjud tossavad, pruulikojad toovad välja paremad pudelijoogid ja tantsuorkester mängib hiliste öötundideni.
Kirjandusfestivali valgetel öödel saab luuletusi lugeda ja kuulata ning Panso radadel jalutada. Usinamad hiidlased jõuavad törtsu heina teha, väga romantiline on raiesmikel metsmaasikaid ja muulukaid noppida. Ainult ette peab vaatama, et ussi peale ei astu.
Suve oodatuim külaline on päike!
Hiiumaa jaanipäevad on suured perepeod ning grillilõhn naabersaartelgi tunda. Hülgevaatluspaat teeb mitu reisi päevas ja politseinikel on puhumispäevad. Uuenduskuuri läbinud Viscosa kultuuritehas käivitab tõelise Suvesumina. Juulis peetav kalurite päev on 2026. aastal eriti pidulik, sest kunagise kuulsa kalurikolhoosi Hiiu Kalur juurde loodud jahtklubi Dago saab 50-aastaseks.
Augusti alguses kaetakse lauad õues, valged linad laperdavad tuules ja Hiiumaalt alguse saanud kodukohvikute päevad toovad saarele tuhandeid kohvilembelisi mandriinimesi. Kohvilähkreid, nagu saarel öeldakse.
Kellele kohvikumelu liiga tihe tundub, saab minna metsa – matkarajalt paar sammu kõrvale ja ehk hakkavad mustikad või seened valmis saama. Võimalus on proovida ka eri tüüpi saunu: Hiiumaal kogunevad saunabusside ja muude eriskummaliste leiliruumide fännid.
Suve lõpu poole annab meri lestakala, suitsuahjudele tehakse jälle tuli alla, põllumehed võtavad vilja ja puhkajad püüavad veel suvesooje päikesekiiri.
Sügisel seiklevad suvikõrvitsad
Septembris korjatakse põldudelt, peenardelt, viljapuudelt ja metsast, mida veel võtta annab, ja algavad Hiiumaa meistrivõistlused hoidiste valmistamises. Uksed tuleb õhtul hoolega kinni panna, muidu võivad helded naabrid salaja suurte korvitäite kaupa suvikõrvitsat kööki sokutada. Soojad värvikirevad sügisõhtud toovad kaasa teatud nukrust suvesumina möödumise üle, kuid samas valmistutakse suurejooneliselt pidustusteks – on ju vahtral sünnipäev sügisel!
Pimedate ööde aegu kihutab üle Hiiumaa suur rahvaralli ja külalisi oodatakse rohkelt.
Novembris on pimedus Hiiumaal eriti hinnas – nimelt kutsuvad hiidlased just siis mandriinimesi saarele, et nood saaksid enne suurt jõulusaginat korralikult välja puhata. November on parim magamise kuu ja Hiiumaa selleks parim paik. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista.
Hiiumaa mardi- ja kadrisandid on vaatamist-kuulamist väärt ning neid ei pea nukralt oma toas ootama. Võib minna tänavale ja kuulatada, kustpoolt laulu ja lustimist kostab.
Rannad ja matkarajad on külastajatele avatud ning kui lund lubab, siis ka valgustatud suusarajad. Spordikeskuses saab tennist mängida või niisama mere ääres jalutada. Auguga kive otsida. Ja molutada.
Glögikohvikute päeval saab särtsaka joogiga sooja naha vahele ning pikema pööruga mehed võivad rõõmustada – vaat kui hea, et ei tormanud jõulukaunistusi kohe maha võtma, kui eit käskis – juba lähebki jälle tarvis!
- Fred Jüssi
- Glögikohvikute päev
- Hiiu Kalur
- Hiiumaa
- Hiiumaa kodukohvikute päevad
- Hiiumaa nurmenukufestival
- Jaano Martin Ots
- jahtklubi Dago
- Orjaku
- Priidu Saart
- Tuulekala festival
- Viscosa kultuuritehas
Selles numbris
- Viive-Kai Rebane: „Matkamine on imeline viis Hiiumaad kogeda!“
- Tanel Malk: „Hiiumaa vaikuses ja puhtas looduses on ka tennisemäng eriline kogemus.“
- An-Marlen: „Unistan päriselt Hiiumaale kolimisest!“
- Reigo Tamm: „Tädi läks hiidlasele mehele. Sellest kõik alguse sai.“
- Leeder – suvine silmailu ja väekas toiduaine
- Auguga kivi – aken teispoolsusesse?
- Kristjan Lepik: „Parimad ärimõtted sünnivad Hiiumaa metsades.“
- Rain Ventsel: „Hiiumaal on veel alles helitaustata vaikust.“
- Kalevi Westersund: „Hiiumaa on Hankole lähemal kui tundub.“
- Enn Randmaa: „Kalanasse kasiinosid ja ööklubisid ei igatse.“
- Aega oo
- Robin Valting: „Hiiumaa rituaalid – tennis ja saun.“
- Kadri Tikerpuu: „Tahaksin Hiiumaale omalt poolt midagi tagasi anda.“
- Tõnis Lepp: „Öösel lenda Kõpu tuletorni järgi!“
- Risto Vaidla: „Hiiumaal olles joon iga päev allikavett.“
- Rauno Zubko: „Kõige uhkem pidurõivas on rahvarõivas.“
- Ajarännak kõhu kaudu
- Peakokk Peeter Pihel: „Minu menüüd sünnivad loodusega kooskõlas.“
- Adrenaliin ja vaikus
- Armastuskiri
- Viis ideed kauniks Hiiumaa pulmaks
- Eva ja Sonny: „Et end leida, tuleb ennast Hiiumaale kaotada.“
- Hiiumaa aastaring
- Kõpu tuletorn – monument teadusele
- Hiiumaa tuletornide teema-aasta näitab teistelegi teed
- Ära unusta molutada!
- GO Reisiajakiri - Hiiumaa 2026







