Palav, kuum õhk. Horisont virvendab. Taamal ripub tume metsariba justkui õhus. Valge purjekas seilab rahulikes vetes. Meri sile kui plekk. Helesinine. Soe. Kutsuv. Inimeste jutuvada. Rannal, otse sinu kõrva ääres. Ja meres, kostmas kajana üle pea. Kas see on Itaalia? Kanaarid? Kreeka? Ei, see on Hiiumaa – randade saar.
Ükskõik millises saare osas sa ka ei viibiks, kuskil sinu lähedal on kindlasti mõni ilus, võib-olla isegi täiesti avastamata rand. Olgu ta siis kiviklibune ja kadakane või liivane ja metsane või hoopis avar ja tuuline. Igal neist on oma ilu, võlu ja lugu.
Soojalembestele
Kui armastad sooja merevett, hoia edelasse. Kõige soojema veega on tavaliselt Kassari Telliskivi ja Lussuliiva rannad, aga ka teistest veidi eemale jääv Heltermaa. Mõnikord tuleb väga soe vesi neisse juba mai lõpus ja temperatuur võib ulatuda koguni 20 kraadini, samal ajal kui mujal Eestis on meretemperatuur alles 9–13. Heltermaa ranna kiviklibune rannariba madalate lookaskedega on vaatamisväärsus omaette. Vihjeks: see rand sobib suurepäraselt kõigile, kes tahaks kohe merre ujuma, kui autorattad saarel maad puudutavad.
Lastega
Väga hea liivarand, kuhu lastega minna, on näiteks Kärdla lähedal Tõrvanina. Suuremad lapsed saavad seal lisaks liivas mängimisele turnida ka merest uhutud sakastel*. Nende otsas ronida ja luua sinna sisse oma väikseid salamaailmu. Emmaste lähedal Prähnu pikal, tugeval liivasel kaldal saab lõputult joosta. Parklas on ka külakiik. Kõpu teele jäävas Luidja rannas on lisaks liivalosside ehitamisele ka kiiged, ronilad ja liumäed. Kes tervet autotäit liiva Hiiumaalt kaasa viia ei taha, võib valida murusema ranna. Väga hea lasterand on Kärdla Rannapaargu rand – meri madal ja soe ning ranna ääres kiiged. Lähedal asub seikluspark. Rohkem liikumist ja laste kilkeid on kindlasti Kassari Telliskivi rannas. Eriti lapsesõbralikult sooja veega on Lussuliiva.
Lainesõber
Ristna. Lihtsalt Ristna. Ka Luidjal võib laine kerkida ja Tahkunas on peaaegu alati tuuline, kuid sellist laine murdumist nagu Ristnas ei ole lihtsalt mitte kuskil mujal. Tõeline elamus ja selleks ei pea sugugi surfar olema.
Sillaujuja
Silla pealt ujuma minna on omamoodi lahe. Eriti Hiiumaal, kus meri on üldiselt madal ja sügavasse kahlamine võib võtta aega. Ilmselt sellepärast ongi Kärdla Hausma ujumissild väga populaarne hommikust hilisõhtuni ja varasuvest kesksügiseni. Ujuma tullakse hommikumantlitega, kohvitassid käes, kepikõnnilt ja enne tööd, sest „Üks õige päev algab ikka ujumisega!“, nagu üks igahommikune supleja ise ütles.
Vaikus ja rahu
Hiiumaa eksootika on vaikus ja rahu ja inimtühjus. Selle nimel võib ja peab natuke autoga sõitma. Tahkuna Lõimastu oli pikalt täiesti keelatud sõjaväetsoon. Laia uhket teed sinna ei vii, aga kui kohale jõuad, on tunne, nagu oleksid selle koha esmaavastaja. Lehtma ja Tahkuna vaheliselt kruusateelt kõrvale keerates näitavad suunda RMK matkatee viidad, mis rannast mööduvad. Veidi lihtsam on jõuda Palli randa, kus on RMK telkimisala ja olemas piknikulauad. Pikk, kaarjas rannaala on nii vaikne ja tühi, et see tundub lausa uskumatu. Pallilt kulgeb Kõpu poole mõnus metsatee Mägipäni välja, mida võib läbida nii auto kui ka jalgrattaga, aga ka jalgsi. Selle tee ääres saab iga natukese aja tagant kusagil kümmelda.
SUPPAJALE
Kui sul on oma SUP-laud ja otsid mõnusat kohta, kus väikest matkakest teha, leia üles Naistlaiu sadam Sarve poolsaarel ning pumpa aerusurfilauale õhk sisse väikseks matkaks laidude vahel. Peab olema ettevaatlik – ega need laiud nii lähedal ei olegi, aga meri on üldiselt rahulik ning pika päevaga jõuab vähemalt Kaevatsile ja tagasi ka see, kes surfilaual aerutamisega pole harjunud. SUP-lauda saab ka Endli merematkadest laenutada. Lainetes SUP-itaja peab aga minema ikka Ristnasse.
*sakas – hiiukeelne sõna kännujuurika kohta
***
Selleks, et Hiiumaa rannad näeksid jätkuvalt välja, nagu keegi ei olekski seal käinud, saab osta poest oranži prügikoti, kuhu panna kogu oma olmeprügi, kanda seda endaga kaasas ning visata reisi lõpus prügipunktidesse oranži olmeprügi konteineritesse Suuremõisas, Kärdlas, Emmastes või Käinas.
Selles numbris
- Michele Parrucci: „Ma olen zen inimene.“
- Ioannis Basdanis ja Diana: „Söögitegemine on hobi, mitte äri.“
- Hiiumaal ei jää keegi nälga
- Kaja Antons tõi Hiiumaa Köögi ja Pagari pildile tagasi
- Kärdla Lennujaam – 100 jalgpalliväljaku jagu tõhusust
- Riina Tamm: „Hiiumaa Haiglas on väga püsiv kollektiiv!“
- Hiiumaa spordikeskuse juht Martin Lauri: „Hiidlased on meie keskuse soojalt vastu võtnud!“
- Ain Tähiste: „Kevadel avame Hiiumaa merenduse ja kalanduse virtuaalse teejuhi.“
- Sander Kopli: „Hiiumaale elama tulla on väga hea mõte!“
- Taavi ja Birthe Liivandi: „Saatuse käpp on meie loos sees.“
- Ettevõtluskonsultant ja kalanaine
- Vaprad kalurid
- Olukorrast metsas
- Piret Eesmaa: „Hiiu Leht toimib kogukonna jõust!“
- Hiiumaa tuletornid – Tahkuna
- Nele Eller: „Leiame käsitöölise enam-vähem igale alale.“
- Jaak Adamson ja Hiiumaa legendid
- Enn Kunila, metseen selle sõna kõige paremas mõttes
- Edith Karlson: „Kulgen saarel looduse rütmis, kuulan ja vaatan.“
- Tõnu Õnnepalu: „Hiiumaa talvedes on midagi väga erilist.“
- Õie Laksberg: „Saunal jäägu sauna lõhn!“
- Hiidlasele on saun püha
- „Poole peega hiidlased“ Siim Nestor ja Raul Saaremets
- Rudolf Tobias ja Hiiumaa
- Hiiumaa randade mitu nägu
- Hiiumaa salapaigad
- UNESCO biosfääri programmiala
- Matkatee võlu
- Roheline sihtkoht
- Omal käel ümber Hiiumaa
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2023
