… käis reisisell Go Traveli Kreeka purjereisil

Edvin (41) korjab kogemusi ja elamusi. Tema reisikire põhjuseks on ämm ja äi, kes mööda maailma ringi seiklevad, ning esimesed korrad sai mitmel aastal Euroopa automatku tehtud just koos nendega. Edvin on käinud Puerto Ricol, Martinique’i risti-põiki läbi sõitnud. Kariibidel ühtekokku neljal korral ja enamikul saartel nii eraldiseisvana kui ka kruiisidel. Ette on võetud Filipiinid, Vietnam, Tai ja Indoneesia, Costa Rica Kesk-Ameerikas. Viimaseks sihtkohaks enne pandeemiat sai Reunion. Ühelgi reisil Edvin lihtsalt niisama passida ei viitsi, sest nagu mees ise ütleb: „Kui juba kohale minna, siis peab nägema ja kogema sihtkohta, toitu, kultuuri.“

Kas käid tihti purjetamas?

Minu merereisid sõbra kaatriga on piirdunud Naissaarele, Kerile ja Pranglile. Ise olen purjekat varem ainult sadamas näinud. Mul on paar sõpra, kes tegelevad purjetamisega ja käivad üsna tihti piiri taga seda tegemas. Minule helistas ja pani mind fakti ette sõber Rait, et homseks vaja teada anda, kas tuled. Ma muidugi kohe ei suutnud vastata ja kui vastasin, siis olid kohad juba täis! Lubati midagi välja mõelda ja siis ma enam ei kahelnud, kui koht vabanes.

Kas sellisest reisist osa võttes peaks enne midagi purjetamisest teadma?

Üldsegi mitte! Seal on sul valida, kas vaatad, kuidas asjapulgad tegutsevad, või siis oled ise asjalik ja lööd sobivates askeldustes kaasa. Meil kujunes seal sujuvalt välja, kes mida tegi. Kes oli roolis, kes valmistas lõunasööki, kes tuletas meelde, et mereõnne on vaja valada. Kes korraldas õhtuti degusteerimisi. Kes lobises alatasa.

Laev on väike koht ja on eriti oluline, et seltskond oleks hea. Kuidas sellega oli?

Pool seltskonnast on mu väga head sõbrad, kellega teeme koos pikemat aega üritusi, reise. Selle reisi puhul saime nädal aega varem kogu seltskonnaga kokku ja klapp ka uute inimestega oli kohe olemas. Peab mainima, et reisi vältel ei olnud mitte ühtegi nurinat, vingumist, halvasti ütlemist. Minu enda reegel on, kui korraldan suurematele seltskondadele reise, et vingutakse ja vaieldakse enne reisi, aga mitte reisi ajal. Teatud kokkulepped said tehtud nädal enne väljumist. Oleme nüüd ka pärast purjetamist kokku saanud ja võib öelda, et selle seltskonnaga vallutaks maailma küll. Lisaks oli meie kapten Mikk väga muhe ja rahulik mees.

Kas pikalt purjetamine igavaks ei lähe? Või käisite kogu aeg ka maal või kuidas see kõik üldse käis?

Meie algne kava ei pidanud sugugi vett, kuna Kreeka saartele lähenes torm ja kapten tegi vastavad korrektuurid, et kuhu meil üldse mõtet minna on. Kapteni soov oli, et me sõidaksime välja päev varem, et oleksime päeva jagu n-ö kogu sellest turismimöllust ees. Meie sihtkohad reisil olid Ateena – Kythnos – Kythnose teine serv – Hydra – Porose lahesopp – Porose sadam – Eigina lahesopp – Poros ja Poroselt katamaraaniga Ateenasse tagasi. Igav ei hakanud!

Mis selle reisi juures kõige lahedam oli?

Kõige lahedam oli seltskond – ilma selleta sellist reisi ette ei võta. Kuna oled väikesel alal nädal aega koos ja kui peaks mingid pinged tekkima, siis pole kuskile minna. Aga puhkamise mõttes on see hea – on kindel koht ööbimiseks, ei pea kokku/lahti pakkima, samas näed eri piirkondi.

Merehaigeks ei jäänud keegi?

Ei, seda huvitaval kombel ei juhtunud, kuigi loksumist mõnel ülesõidul oli üksjagu.

Mida soovitaksid järgmistele minejatele? Milleks valmistuda, mida kindlasti kaasa võtta?

Kaasa ainult esmavajalik, riided, kuna jahis on ruumi vähe. Seltskonnaga tasub enne tutvuda, võimalikud kitsaskohad eos läbi arutada, seda vähem on hiljem pingeid. Kuula kogenumaid reisijaid – pole vaja jalgratast leiutada ega üle mõelda. Jahis ole julge ja pealehakkaja. Mis puudutab õhtusööke, siis restoranis soovitan jagatava toiduga lahendust – esiteks on see säästlikum nii toidu kui ka rahalises mõttes ning teiseks saab nii maitsta erinevaid toite. Kindlasti ära hakka seal sente pooleks ajama – raiskad ainult enda aega ja meeleolu. Naudi puhkust, seltskonda ja kõike ilusat, mida Kreeka saared pakuvad!

Kas ise läheks uuesti?

Selle seltskonnaga igal juhul ja plaanid järgmisteks reisideks juba idanevad.

Edvin soovib kindlasti tänada kogu reisiseltskonda, kes selle asja õnnestumisele kaasa aitasid. Aitäh, kapten Mikk Mutso, Timo, Rait, Himot, Viljar, Priit, Tõnis, Aivo, Martin, Maarika! 

Tekst: Rene Satsi

Foto: Edvin Pehki erakogu

Selles numbris

• Parimad reisiraamatud 2021
• Toit ja kultuuri­geograafilised piirid
• Reisikindlustuse tähtsusest COVID-19 ajal
• … käis reisisell Go Traveli Kreeka purjereisil
• Julius Tarand: „Tundsin, et nüüd tõuseme õhku!“
• COVID-i kiuste tehtud võimas regatt
• Teravad elamused Teravmägedelt
• Kuidas Istanbuli huvitavalt ja odavalt avastada
• Eesti venekeelses Youtube’is
• Eesti jäljed maailmas
• Turism Paunveres
• Kaplinn – sõbralik ja ootamatult kodune
• Sotsialistliku Venezuela imed ja purunenud illusioonid
• Põgenike jõe lätetel. Iraagi Kurdistan. 16.–20. november 2021
• Kõrged sihid viivad tippu
• Pime seikleja: reisimine on minu suurim kirg ja väljakutse!
• TOOTEUUDISED
• KROONIKA