Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“

Regulaarse laevaliikluse alguseks Hiiumaa ja mandri vahel võib ehk lugeda 1860ndaid, kui Ungern-Sternbergid ostsid aurumasinaga purjelaeva „Progress“. Loodetavasti saab peagi selle ilusa kujuga aluse mudelit Heltermaa sadamahoone saalis vaadata. Praegu on seal väljas Sergo laevakompaniile kuulunud laeva „Gustav“ mudel, mis vedas reisijaid 1930ndatel.

Nüüdsel ajal sõidavad Rohuküla–Heltermaa vahel kaks Tallinna Sadamale kuuluvat Türgis ehitatud laeva: „Leiger“ ja „Tiiu“. Leiger on Hiiu vägilane ja Tiiu ta kaasa. „Leiger“ sõidab Väinameres alates 2016. aastast, viimase aasta on kapteniks olnud Saaremaa mees Rando Kesküla.

Hiiumaa on mandrist 22 kilomeetri (ehk 16 meremiili) kaugusel. Seda mereteed sõidavad laevad 1 tund ja 15 minutit. Tundub päris pikk ja kauge sõit. Rando rahustab neid, kes merehaigust kardavad: „Meri on siin madal, suurt lainet ei teki, seega merehaigust pole sel reisil vaja karta. Ma pole küll ühtegi merehaiget siin laeval kunagi näinud.“ 

Korraga mahub laevale üle 700 inimese – oleks kurb pilt, kui nad kõik merehaigeks jääksid ja kalu toidaksid.

Kaptenisillas on kena, puhas ja vaikne. Jääb mulje, et mis siin viga tegutseda, töö konti ei murra. Aga meresõit oli ja on keeruline asi ning jääb selleks alati. „Kõige keerulisem on tugeva tuulega sildumine,“ tunnistab kapten. „Talvel on mõnikord raske jääs sõita, suvel on teinekord probleeme, kui vett on vähe ja vesi madal, siis ei saa kogu kaubalasti peale panna.“

Kui ilm aga väga valjuks läheb, siis jäävad laevad sadamasse. Eeskirjade järgi peab siis loodetuult olema rohkem kui 25 m/s. „Ei ole neid hulle päevi palju,“ rehmab kapten käega, „vast paar korda aastas.“

Laevad on üsna samasugused kui need, mis mandri ja Muhumaa vahel kurseerivad, aga kuna Hiiumaa ots on pikem, on reisijate ajaveetmisvõimalustele rohkem mõeldud – on raamatunurk ja mänguala lastele.

Kui küsida saarlaselt Keskülalt, kas on mõnikord kahju ka, et ta sõidab küll Hiiumaal sadamasse, aga ise jalga maha panna ei saa, siis tunnistab ta, et nii mõnigi kord on kurb tunne, kui näed, kuidas puhkajad rõõmsas elevuses laevalt lahkuvad, aga ise pead veel kaks nädalat järjest edasi-tagasi sõitma.

Saaremaa ja Hiiumaa suurema erinevusena nimetab ta seda, et metsikut ja puutumatut loodust on Hiiumaal tükk maad rohkem alles jäänud. „Kohta, kus vaikselt omaette olla, on meie juures vähem,“ kurdab saarlane.

***

Nalja ka!

Hiidlase poeg kasvanud hirmus pikaks meheks.

Teised mehed isale ütlema: „Siim, ae, miks sa oma poisi nii kõrgeks lased kasvada?“

Siim vasta: „Ega tall siiss maailmas kiikert tarvis pole!“

– Kristel Üksvärav

Selles numbris

• Hiiu kirjandusest
• Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
• Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
• Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
• Mootorpurjekas „Alar“
• Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
• Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
• Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
• Hiiumaa kunstis
• Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
• Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
• Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
• Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
• Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
• Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
• Kuidas kõnelda Hiiumaast?
• Hiiumaa eriline võlu
• Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
• Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
• Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
• Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
• Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
• MERI! KUI MEI
• Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
• Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
• Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
• Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
• Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
• Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
• Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
• Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
• Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
• Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
• 5x3 soovitust
• GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022