Karola Lepasaar: „Dubai on erakordselt luksuslik linn!“
Eesti naise viis Dubaisse huvitav töö. Nimelt asus sealne arenguagentuur muude hiigelprojektide kõrval arendama ka tervishoiu vabatsooni. „Sattusin õigel ajal õigesse kohta,“ ütleb Karola.
18. sajandi kalurikülast on saanud üks luksuslikumaid linnu maailmas. Kas ka igapäevaelus on seda tunda?
Jah, Dubai on erakordselt luksuslik linn. Ja see on imago, mida Dubai tahab ja suudab jätkuvalt hoida! Marmorist lennujaam, suurepärased autoteed, maniküüritud pargid, urbaniseeritud mererand, superteenindusega tipphotellid ja restoranid, suursugused kinnisvaraprojektid ja inimesed, kes ei arva, et oma jõukust peaks häbenema või peitma. Jõukust ja luksust tunneb-näeb seal linnas igal sammul. Tänavatel kimavad uusimad sportautod, läbi öö on erakordselt hästi valgustatud ka kõige pisemad maanteed. Kaubanduskeskustes on terved korrused pühendatud tippmoefirmade ning kellade ja ehete poodidele ning kui kohalikus suuremas toidupoes pole Uus-Meremaa rohuveise liha või viit eri mangot viiest eri riigist, on midagi viltu.
Huvitav küsimus on pigem see, kuidas selline linn on tekkinud ja kuidas seda rahastatakse. Laias laastus on selle taga kolm tegurit: esiteks erakordselt ettenägelik era- ja riigisektori koostöö teatud ühiste eesmärkide elluviimisel, sealhulgas investeeringud nii taristusse kui ka majanduspoliitika kujundamisel. Teiseks valitsejate väga pragmaatiline suhtumine võõrtööjõusse – olete kõik teretulnud, kui aitate kaasa meie arengule. See kehtib nii kvalifitseeritud kui ka lihttööjõu kohta. Kolmandaks on suhted Abu Dhabi naftarikka emiraadiga aidanud Dubaid läbi nii mõnestki kriisist.
Mis tunne on üldse Dubais elada?
Oleneb, mis sissetulekuklassi kuuluda. Üldjoontes on tegemist väga turvalise keskkonnaga, linn on puhas ja kosmopoliitne. Inimesed on enamasti tolerantsed ja suhtlemisaldid. Seda seletab vist asjaolu, et Dubais on 95% inimesi võõramaalased, kes perekonna ja pikaajaliste suhete puudumisel on alati valmis leidma uusi sõpru.
Kuidas kohalikud araablased väljast tulnutesse suhtuvad? Kas see on lihtne koht, kuhu elama asuda? Pean silmas nii valge nahaga lääne inimesi kui ka tumedama nahaga võõrtööliste eluolu staatust põliskohalike silmis.
Suhtumine võõramaalastesse on äärmiselt tolerantne, sest kohalik rahvas, keda on Dubais alla 5%, on väga teadlik sellest, et nende majanduslik heaolu ja jõukus on seotud uustulnukate eduga. Samuti on riik kindlustanud selle, et kohalike perekondade tervishoid, haridus, sotsiaal- ja muud toetused on piisavad mugava elu jaoks. „Nad tulevad ja võtavad ära meie töökohad“-loogika ei ole Dubais teemaks.
Aeg-ajalt on teemaks see, et uustulnukad ei mõista kohalikku kultuuri ja väärtusi. Näiteks aeg-ajalt avaldab keegi arvamust, et mikrominikleidid või lühikeste pükstega täiskasvanud mehed avalikus ruumis on ebaviisakad. Aga ametlik suund on alati olnud „ela ja lase elada“ – siin on sulle baar, mine ja joo, siin on sulle palvekoht. Igaühel peab olema võimalik oma väärtuste järgi elada ja teisi mitte häirida.
Dubai on väga klassiteadlik (loe: jõukas) ühiskond. Sõltumata rahvusest või päritolust moodustavad superjõukad (ulta high net worth individuals) omaette rühma, sellele järgnevad hästi tasustatud professionaalid (arstid, ettevõtete juhid, konsultandid, pankurid, juristid, tippkokad) jne kuni lihttööjõuni välja, kes erinevalt teistest ühiskonnakihtidest ei ole väga rahvusvahelised, vaid madala haridustasemega nooremad mehed peamiselt Indiast, Nepalist, Pakistanist.
Kuidas iseloomustaksid kohalikku kultuurielu? Teatrid, ooperid, kinod, näitused…
Kohalik kultuurielu on kaheti mõistetav – kohalik emiraatide kultuur on araabiakeelne, suusõnaline ja luulel põhinev. Neil on oma etendused ja show’d, oma tantsud ja muusika, millel on tugevad mõjud Aafrikast ja Indiast. Oma spordialad, nagu meelelahutuslik pistrikega jahipidamine, kaamelite ja loomulikult hobuste võidujooksud. Nende lemmiktegevuseks on nädalavahetustel pere ja sõbrad kokku kutsuda, autodega mööda kõrbeluiteid sõita, teed või kardemoniga kohvi juua ja lõkkel liha grillida. See on osa, millest võõramaalased tihti osa ei võta.
Lääne kultuuri saab nautida Dubai ooperis või hotellide teatrites, kus aeg-ajalt käivad trupid esinemas üle maailma. Dubai ooper on loonud kohaliku orkestri, kus peamiselt mängivad heal tasemel asjaarmastajad.
Popmuusikakontserte on Dubais samuti hulgaliselt – staaridelt eri riikidest ja mitmesuguste ürituste raames. Kinosid on Dubais suurel hulgal, kus mängitakse lisaks kõikidele lääne filmidele ka filme nii araabia maadest (Egiptus, Liibanon, Süüria) kui ka Bollywoodi filme.
Näitusi leiab peamiselt udupeenetest galeriidest Dubai International Financial Centeris, Mall of Emirate’is või siis kunstile pühendatud piirkonnas nimega Al Serkal Avenue (hääldus: serkaal, ’ring’). Samuti toimuvad Dubais erinevad kunstinädalad. Abu Dhabi Louvre on imeline!
Mida turistina KINDLASTI tegema peaksin, kui viibin Dubais pika nädalavahetuse?
Logele rannas, eriti päikseloojangu ajal. Vaata Dubai Malli purskkaeve Burj Khalīfah’ ees, eriti õhtuti. Olenevalt vanuserühmast ja soovist raha kulutada, külasta mõnda peent tantsuklubi või restorani. Mine Atlantise veeparki, eriti nädala keskel. Jaluta Al Serkal Avenue’l või Al Bastkiya ajaloolises piirkonnas. Sõida abraga mööda Dubai Creeki ja külasta vana kullaturgu. Külasta odavamat sorti eksootilisi etnilisi restorane väljaspool Dubai kesklinna. Rendi auto ja sõida Hatta linna. Rendi auto ja sõida õhtusöögiks natuke turistlikku, aga muidu toredasse hotelli nimega Bab Al Shams (’päikese värav’) ja sealsesse restorani nimega Al Hadheera. Teine natuke turistilõks on kõrbesafari. Olenevalt hooajast, külasta lõbusat vabaõhulaata Global Village. Lastega reisijatele meeldib kindlasti Oli-Oli, The Green Planet või maailma suurim siselõbustuspark IMG Worlds of Adventure. Nädalavahetuse hommikusöök on hästi tore troopilist paradiisi meenutavas Al Barari restoranis The Farm. Natuke looduslähedasem võimalus (selleks on jälle autot vaja) on sõita 20 minutit linnast välja kõrbesse päikesetõusu vaatama. Ja üks asi veel – Sharajah’ emiraadis on hästi tore loodusloomuuseum, mille üks osa on Arabian Wildlife Center.
Kas turistina igav ei hakka, kui tahaks olla nädala? Kas kaks nädalat oleks juba palju või siiski mitte?
Kas turistina on Tallinnas tore olla kaks nädalat? Oleneb, mida tahad teha. Rannahotellis kaks nädalat elada on minu jaoks natuke igav, aga kui AÜE-s ringi reisida ja üritada Dubai elanikega tuttavaks saada, siis on kindlasti väga tore.
Kas kohalikku ühistransporti on kerge kasutada?
Metroo on ülimugav, et sõita linna ühest otsast teise. Kahjuks sõidab rong ainult paralleelselt merekaldaga, mitte sügavuti maa poole. Dubais on ka moodsad ja korralikud bussid, aga pean tunnistama, et ei kasutanud neid 18 aasta jooksul kordagi... Seda kõike majandab Roads and Transport Authority (RTA).
Kuidas on linnas parim liikuda? Ühistransport? Takso? Bolt ikka on teil?
Kõige parem on liikuda metroo, Uberi või kohaliku äpi Careem abil. Taksod on Dubais hästi odavad, aga peab arvestama, et juhid ei pruugi alati teada, kuhu on minek. Paljud juhid on uued, palgatud mõnest väikelinnast, peamiselt Indiast ja Pakistanist, ning neid ei ole koolitatud ei klienditeeninduses, Dubai liikluses ega kaardilugemises. Lisaks sellele pole nende meelest viisakas öelda ei, kui näiteks ei tea, kuidas mingile aadressile minna. Aga hädaga ja huumoriga ajab asja ära.
Ütle palun midagi ka üldise hinnataseme kohta. Kui palju ma päevas kulutan, kui kingitusi ega kõrvarõngaid ei osta, aga käin igal pool ringi ja vahin, mida vahtida annab, ning vahepeal söön ja joon limonaadi?
Dubais saab edukalt hakkama ka väga väikese eelarvega. Limonaadi ja pirukat peab sööma lihtsalt kesklinnast eemal, vähem luksuslikes ja turistidest tulvil kohtades.
Kuidas on kuritegevusega? Kas taskuvargaid tuleb karta või lüüakse neil Dubais rangete islamimaailma seaduste kohaselt käsi maha ja neid sullereid ringi ei liigu?
Dubai kuritegevuse eest karistamisel ei harrastata brutaalseid vanaaegseid kombeid, karistuseks saadetakse varganäod kõigepealt vangi ja siis oma koduriiki tagasi, tavaliselt koos viisakeeluga. Inimesed, kes kord juba on Dubaisse tööle sattunud, tavaliselt ei riski pisipettuste ja vargustega. Dubai on täis juhtumeid, kus taksojuhid tagastavad rahakoti sularaha ja pangakaartidega mõnele kliendile, autouksed võib avalikul parkimisplatsil ööseks pärani lahti jätta ning kinno või poodi unustatud mobiiltelefoni saab väga lihtsalt kätte. Olen ise seda omal nahal kogenud.
Üks lugu on mul selgelt meeles: ajalehes oli väike nupp sellest, kuidas üks kullafirma töötaja transportis kotiga kullakange ja sõitis metrooga ühest Dubai otsast teise ning kuidas politsei palus edaspidi ettevaatlikum olla ja kasutada selleks erasõidukeid.
Üks kord on mind Dubais politsei poolt ka kinni peetud. Ühes kaubanduskeskuse poes – see oli juba 15 aastat tagasi – oli toimunud röövimine. Graffi teemandipoodi sõitis sisse tumedat värvi Audi ja mõne minutiga tehti poeletid tühjaks. Need mehed saadi muidugi paari päevaga kätte, aga sama päeva õhtul pidas politsei mind kinni, kui ma oma tumeda Audiga parkima hakkasin. Kõigepealt vabandas politseinik ette ja taha, seletas, miks ta mind peatab, ja siis palus, et ma teeksin pagasiluugi lahti. Siis ta vabandas veel nii pikalt, et tahtsin teda lohutada.
Kõige parem ja kõige halvem asi Dubai juures?
Kõige parem: tolerantne, hästi, hästi kirju ja rahvusvaheline linn. Puhtus, luksuslikkus ja turvalisus pole samuti pahad. Meri on igalt poolt maksimum 30 minuti kaugusel. Lennujaamast lähevad lennud igasse maailma otsa.
Kõige halvem: istuda keset suve autosse, kui seal on 50 kraadi ja rooli ei saa kuumuse tõttu katsuda. Seal elamiseks on vaja autot, Dubai on väga autokeskne linn.
***
Dubai
Dubai on Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE) kuuluva Dubai emiraadi haldus-, kaubandus- ja rahanduskeskus ning ühtlasi kõige suurem linn Pärsia lahe ääres.
Dubai asub Dubai emiraadi põhjarannikul.
Linna jaotab kaheks Dubai Creek, mis on 100–1300 meetri laiune ja umbes 14 kilomeetri pikkune oja Pärsia lahe ääres.
85% Dubai emiraadi elanikest elab Dubai linnas.
2020. aastal oli Dubais elanikke 3 331 420.
Dubais on 2011. aasta seisuga 63 pilvelõhkujat, millest 46 on kõrgemad kui 200 meetrit ja 17 kõrgemad kui 300 meetrit. Kõrgeim on 2010. aastal valminud Burj Khalīfah, mis on 828 meetriga maailma kõrgeim ehitis. Ehitusjärgus on mitu üle 400 meetri kõrgust hoonet.
Tekst: Rene Satsi
Foto: Shutterstock
Selles numbris
- Arstiabist ja retseptiravimitest välisriigis
- Balti majad
- Arktikas saame uurimas
- Taliujumisest võõrsil
- Talisuplusest meil ja mujal
- Polaarkangelaste maa
- Reisiajakiri küsib
- Arktilised purjed Botaanikaaias
- Killukesi paeluvast ja müstilisest Jaapanist
- Pildikesi Jaapanist
- Karola Lepasaar: „Dubai on erakordselt luksuslik linn!“
- Fotojahimehed Botswanas
- Viietärnimatkamine Kilimanjarol
- Vabatahtlikuna matkaradu taastamas
- 4300 kilomeetrit matka kuue kuuga
- Eesti ellujääja Heleri Hanko
- Cebu kultuurikilde
- Tooteuudised
- KROONIKA
- GO Reisiajakiri 99 – Veebruar 2023
