Kas olete reisides või Eestis olles tundunud ennast äärmusislami tõttu ohustatuna?

Priit Kuusk
AK uudisteankur ja maailmarändur

Sellele küsimusele on lihtne ja konkreetne vastus – ei ole!

Tegelikkus on alati olnud absoluutselt vastupidine, oleme oma reisidel islamiriikidesse kohanud uskumatut külalislahkust! Kohe meenuvad Malik Lahore’is ja Obaid Islāmābādis ja Peshāwaris, Pakistanis. Vennad Ibrahim ja Abdullah Kabulis, Afganistanis, kõik need mošeevalvurid Iraanis, Ismail, Navid, Jafar ja Mohammad Evazis Iraanis. Kaamelikasvatajad Omaanis ja Abdullah Al Mokhas Jeemenis!

Mis Eestit puudutab, siis minu hinnangul ei ohusta moslemid mind küll kuidagi. Nagu ei tee seda ka budistid, juudid, õigeusklikud ja muud kristlased või muidu maausulised! Jne. Tahaks ikka loota, et usklik ei ole ohtlik. Rumal inimene on. Ja olles osake suurest maailmast, ei saa välistada, et ka siin mõni loll leidub...

Hille Hanso
vabakutseline ajakirjanik

Mina elan Türgis, mille naaberriikides on mitu aktiivset kriisikollet. Vaatamata sellele ei tunne ma end ohustatuna. Äärmuslasi on maailma moslemite hulgas vaid murdosa ja igapäevaselt tunnen end moslemite hulgas igati turvaliselt. Tahaksin, et inimesed mõistaksid: nii nagu näiteks Ku Klux Klan, kes luges end samuti kristlikuks organisatsiooniks, ei esinda kõiki kristlasi, ei esinda ka äärmusrühmitused kõiki moslemeid. Loomulikult ei tasu olusid tundmata kriisikolletesse tikkuda, kuid paljud Lähis-Ida maad on igati põnevad ja mitmekesised riigid, mida tasuks kindlasti avastada. Enamasti on moslemihirm asjatult ülepaisutatud.

Harrys Puusepp
kaitsepolitsei pressiesindaja

Õnneks seni pole reisides ega Eestis islamiäärmuslastest tulenevat vahetut ohtu tundma pidanud, kuigi ohust olen teadlik. Teadmatus sünnitab hirmu ja hirm koletisi, nagu Francisco Goya graafika ainetel võiks öelda. Oluline on vahet teha islamiusul ja islamismil. Viimase puhul kasutavad islamit poliitiliseks süsteemiks pidavad kurjad inimesed religiooni ettekäändena terroriaktideks. Olles teadlik eri kultuuride ja religioonide eripäradest, loob see eelduse mõistmiseks ning hea hulga karisid saab nii vältida. Peab ütlema, et ma pole ka riskiriikidest teravuste otsimisest ülemäära innustunud. Juhuslikuks ohvriks sattumise eest pole me aga keegi kaitstud ning selle tegelikkusega tuleb vist küll elama õppida.

Arvo Iho
filmilavastaja ja operaator

Olen korduvalt olnud Egiptuses, käinud Kataris, Jordaanias ja Iisraelis. Rahutuste piirkonnas pole olnud. Suhtlesin nii tavainimeste kui ka islami vaimulikega ja mingeid konflikte ei tekkinud, sest tunnen veidi Koraani ja käitun kohalikke kombeid austades. 2015. aasta jaanuaris külastasin Püha Katariina kloostrit Siinai kõrbes ja käisin ka Moosese mäel. Bussi saatis relvastatud konvoi ja meil läks õnnelikult, kuid kahe päeva pärast tapsid ISISe liikmed 3 km kaugusel kloostrist 28 turisti. Eestis elab praegu üle 1500 moslemi. Palju islamiusulisi on tulnud endise NSVL-i aladelt, peamiselt Tatarimaalt ja Põhja- Kaukaasiast. Paljud Eestist pärit naised on viimastel aastatel abiellunud Lähis- Idas ja Põhja-Aafrikas kohatud meestega. Äärmuslikke islami fanaatikuid ma Eestis kohanud ei ole. Üks Põhja-Kaukaasia mees tahtis mu fotonäituselt "Islam Eestis" pilte maha võtta ja temaga oli mul tõsine vestlus. Üks leebe hoiatus on kirja pandud näituse külastajate raamatusse. Olen arutlenud mõne Koraani salmi tõlgenduse üle Eesti Islami koguduse juhi Ildar Muhamedsiniga. Kahel korral on telefoni teel ähvardatud, kui moslemite pilte näitusele välja panen ja Koraani kohta liiga vabalt arvamust avaldan. Teabekaitseametile on esitatud kaebus, mille lahendus oli arvamuse ja sõnavabaduse kasuks. Olen suhelnud erinevaist rahvustest moslemitega Islami Kultuurikeskuses ning inimeste loal pildistanud neid kodus ja töö juures. Üldiselt on Eestis elavad moslemid rahumeelsed inimesed, kuid nad on ülitundlikud ja reageerivad üle, kui keegi julgeb midagi arvata nende pühakirja Koraani, nende usu või kommete kohta.

Heie Treier
kunstiteadlane

Ma pole äärmusislamiga isiklikult kokku puutunud, küll aga uudiseid-analüüse meedia vahendusel jälginud ning teemal pidevalt silma peal hoidnud. Tunnen küll ohtu – nii euroopalikule kultuurile laiemalt kui ka Eestile. See puudutab tendentse, kus erinevad usulised süsteemid lihtsalt ei konverteeru omavahel. Kui kristlikes maades otsustatakse vahetada Kristus raha ja teaduse kui "jumala" vastu, valgub tühjale kohale agressiivsem ususüsteem, tuues kaasa oma poliitika, seadusandluse, kultuuri, muusika, riietuse, korra, demograafia. Tasapisi algavad muutused ei jäta lõpuks puudutamata ühtegi eluvaldkonda. Küsimus on vaimsetes meelevaldades, mitte üksikinimestes, kes on luust ja lihast inimesed nagu ikka, oma murede ja rõõmudega. Aga see on pikk jutt.

Martin Helme
poliitik

Eestis olles ei ole end islami tõttu kunagi ohustatuna tundnud. Reisil olles paraku küll, konkreetne juhtum on pärit juba mõne aasta eest Brüsselis, kus sattusin immigrantide linnaossa. Ka Pariisis ei olnud metroos turvaline tunne, kui sattusime läbi sõitma piirkonnast, kus peamiselt elavad islamiimmigrandid. Samas näiteks Londonis ei olnud immigrantide linnaosas viibides mingit vaenulikkust või ähvardust vähimalgi määral tunda. Lähis-Idas ei ole ma kunagi viibinud, ei oska kommenteerida. Eestis ma hetkel kasvavat ohtu ei tunneta, kuid nagu Rootsi kogemus näitab, võib see väga kiiresti muutuda.

Arne Uusjärv
Go Traveli seiklusreiside projektijuht

Eestis ei tunne küll otsest ohtu, kuid reisides on sellised mõtted mõnedes riikides küll. Vanasti mõtlesin äärmusislamiga seotud ohule ainult teatud riikides viibides (Liibanon, Sudaan, Somaalimaa, Mali, Nigeeria, Filipiinid) ning näiteks tolleaegses Süürias ja Liibüas tundsin ennast väga turvaliselt ja ka Iraanis on alati turvaline tunne. Tänapäeval enam Süüriasse, Liibüasse ja Malisse eriti ei kipu.

Kahjuks tänapäeval enam ei piisa ainult õigete sihtriikide valimisest, sest ohtlikud tunduvad juba ka Euroopa suurlinnad ja kvaliteetsed lennufirmad.

Selles numbris

• Pooluselt poolusele
• 1001 Araabia maitset
• Ilmar Kruusamäe Naiste saare lummuses
• LONDON läbi fotoobjektiivi
• Pärlite pärl Burgersi loomaaed
• Sitsiilia ja Aafrika vahel
• Armastuse püha sõda
• Kes on kõige suurem elusolend maailmas?
• 150 miljonit aastat Taimaa metsa
• Droonifotograafi džungliskäik Taimaal
• Kas olete reisides või Eestis olles tundunud ennast äärmusislami tõttu ohustatuna?
• DUBAI – kaasaegse maailma muinasjutumaa
• OMAAN, 21. sajandi Arabia Felix
• GILGAMEŠI rännak maailma lõppu
• PÄRSIA PÄEVIK
• SÜÜRIA – maailma kultuuriloo üks hälle
• UUDISTOOTED
• Aasta ägedaimad seiklejad valitud!
• Go Reisiajakiri 53 – Aprill 2015