Käsmu Lahe Merekool
Eesti rannakülades on taastumas mereõpe kohalikele noortele. Maris Pruuli kirjeldab, kuidas toimub see Käsmu lahe ääres.
Käsmu Lahe Merekooli lõi seltskond mereentusiaste ja ettevõtjaid vahetult enne koroona puhkemist, seetõttu saadi aktiivset tegevust alustada alles sel hooajal. Viimane närvesööv „kingitus“ enne alustamist oli tellitud purjekate teadmata ajaks lõksu jäämine Shanghai sadamasse, mis 2022. aasta varakevadel koroona tõttu suleti. Tuli teha uus kiire tellimus Prantsusmaale ning kui esimene merelaager algas esmaspäeval, siis purjekad jõudsid Käsmu reede õhtul, aga me olime õigeks ajaks valmis!
Just Käsmu lahelt asus kord teele mees, kes aastatel 1938–1940 esimese eestlasena sini-must-valge all maakerale tiiru peale tegi. Käsmu küla poisil Ahto Valteril oli lapsepõlvest peale unistus seilata suurtel meredel. Meie laht on aga seesama, uued poisid ja tüdrukud vaatavad silmapiiri, unistavad palmisaartest, jäämägedest ja vabadusest, mida veteväljadel kõrge taeva all tunned. Merekooli asutajad on seda tunnet tundnud ja tahavad seda jagada. Me tahame anda merehuvilistele noortele tööriistad, millega merel hakkama saada.
Naabrite kogemused tulevad kasuks
Käsmu lahest lääne pool tegutseb juba aastaid Hara Seilamise Selts, idas asub Eisma sadam, kus samamoodi aktiivselt purjetatakse ja regatte korraldatakse. Meid sidus mõlemaga juba esimesel hooajal see, et meie peatreener Ingeldrin Aug kutsus mõlemast sadamast ühe treeneri meie merelaagritesse abiks. Püüame lähemate ja kaugemate naabrite kogemustest õppida ning nende lahkete nõuannete toel merekoolide ritta astuda.
„Minu emme oleks sellise laine peale kindlasti kiljunud!
Ma juba purjetan!
Kas ma tohin keset merd KOHE ujuma hüpata?
Õnneks ma ei olnud selle purjeka pardal, mis ümber läks!
Kõige lahedam asi oli see, kuidas me ümber läksime!
Mina tean, mis on paut!
Merelaager on liiga lühike!“
Sarnased hüüded ja valged purjed on sel suvel palju Käsmu lahte ehtinud. Mõne lapse käsi oleks justkui eluaeg roolipinni hoidnud, tunnetus käes juba esimestest kordadest. Ühe väikese poisi suur soov on kunagi kapteniks saada. Saaremaa praami kapteniks, et ta saaks oma vanaema alati tasuta sõidutada. Kui palju õhinat, väikest hirmu, eneseületust ja suurt võidurõõmu me nägime! Päris mereelu nuusutamine pani särama laste silmad ja treenerite omad särasid topelt vastu.
Vanad traditsioonid au sees
Vanas kuulsas kaptenite külas Käsmus tegutses ligi viiskümmend aastat päris tõsine merekool (1884–1931). Meie soov on, et Käsmu lahe ääres saaks mereharidus taas rannarahva üldhariduse pärisosaks. Tallink, kellele vana merekooli hoone praegu kuulub, ei pea muretsema, sest meie alustasime rohkem kui aasta eest koostööd Võsu kooliga. Meie peatreener Ingeldrin juhib ühtlasi Võsu kooli merendusringi, mis juba ühe talve edukalt tegutsenud. Kooli juhtkond eesotsas direktor Aet Kruusimägiga on eesmärgiks seadnud saada emakeele ja matemaatika kõrval kooliprogrammi põhiaineks ka merendusõppe. See annaks mereäärse kooli lõpetanutele arvestatavad teadmised mereohutusest, -ajaloost, traditsioonidest ning lisaks ka praktilise meresõiduoskuse.
Suvistes merelaagrites osalejatele tahame peale merepraktika jagada ka esmavajalikke teoreetilisi teadmisi. Nii on me laagrites alati kohal Käsmu Lahe Merepääste, kelle abil saadakse mereohutusest rohkem aimu ja õpitakse mõned vajalikud nipid. Oleme kaasanud paljusid meie valla inimesi. Näiteks koos Võsul suvitava intensiivraviarsti Ariel Leviniga käisime läbi esmaabivõtted ja elutõed üldisemalt.
Mitte ainult treeningud
Meri ei kasvata vaid lihaseid, vaid pakub palju ka hingele. Kui esimeses laagris katseliselt hobikunstniku Kaido Ehasoo juhendamisel merd maalisime, üllatasid lapsed oma innu ja fantaasiaga. Laagrites kohtume merd sõitnud põnevate inimestega ja pole unustanud ka merelaule. Viimati käis vanu merelugusid õpetamas Eesti Rahva Muuseumis töötav Võsu purjetaja Rein Kinkar. Lapsed on merelt tulles elevil ja adrenaliini täis, aga ometi kuulavad hästi ja elavad aktiivselt lektoritele kaasa. Muidugi võib juhtuda ka nii, nagu meil ühel korral, kui merepäästja päris, kas kellelgi lisaküsimusi on. Siis tõusis ühe väikese väsinud poisi käsi: „Millal me suppi saame?“ Siis kohe saimegi.
Ühe merelaagri rühmaga käisime ekskursioonil Lennusadamas Tallinnas ja tegime Pirita lahel tiiru mootorpurjekas „Admiral Bellingshauseniga“. Selle laevaga on mitu Käsmu Lahe Merekooli asutajat lähedalt seotud ning tema pardal Arktikas ja Antarktikas käinud. Vähesed teavad, et sel laeval on omamoodi eriline side Käsmu küla poisi Ahto Valteriga. Sõja ja raudse eesriide tõttu jõudis teadmine tema ümberilmareisist Eestisse alles vahetult enne jahtlaev „Lennuki“ ümbermaailmareisi aastatel 1999–2001. Ahto tegi oma uhke mereretke New Yorgist New Yorki läbi Panama kanali. Ahto pikk ja ilus elu lõppes 1991. aastal ja ta puhkab meres Ameerika Neitsisaarte koosseisu kuuluva Saint Thomase saare lähistel. Kui „Admiral Bellingshausen“ pärast Antarktikas käimist 2020. aasta kevadel Eestisse tagasi pöördus, tehti spetsiaalne kõrvalepõige Ahto hauale ning viidi haua kohal läbi südamlik ja pidulik meenutuspooltund.
Meie merekooli viis esimest Optimisti otsustasime nimetada Ahto, tema kolme venna ja isa järgi. Ülev ja liigutav tunne oli, kui Ahto, Kõu, Jariilo, Uku ja Rudolf meie Optimistide parrastel sel suvel Käsmu lahel valged purjed heiskasid.
Ühesõnaga on Käsmu Lahe Merekool üks tõsine asi ja iga lapski saab siin kiiresti selgeks, et merega nalja ei tehta. Aga tore ja lõbus ja inspireeriv peab ikka olema! Meie peatreener Ingeldrin kihutab hommikuti kohale päikesekollasel mootorrattal, taltsutab juuksekummiga oma metsikud roosad patsid ja asub asjalikult talitama. Sadamakapten Andrus Aasmäe jalutab üks ja teine kord hoolitsevalt mööda me koduks olevast merekonteinerist, et uurida, kas kõik on hästi, ega midagi vaja pole, annab nõu ja avab suured väravad, kui vaja purjekaid sadamaalalt slipi juurde veeretada. Meie tegemisi käivad kaemas ja hoiavad hooliva pilgu peal ning on valmis iga kell toetama kirglik rannakalur Heiti Hääl, ettevõtja Olav Miil ja krooniline ümberilmarändur Tiit Pruuli, kes haarab vajaduse korral ka treeneripaadi rooli.
Esimese toetajana astus merekooli idee taha Haljala vallavalitsus, kellega koostöö suurepäraselt laabub. Mitugi vallaametnikku pole paljuks pannud ise kohale tulla me saavutusi kaema. Meie püüdlusi on toetanud Swedbank, kes valis meie merekoolilaagri projekti välja 54 taotluse seast. Õla pani alla haridus- ja teadusministeerium, et aidata läbi merelaagri tegevuse lõimuda Ukraina sõjapõgenikena Haljala valda elama asunud lastel.
Eespool oli juba juttu meie merelaagrites osalevate laste ja treenerite säravatest silmadest, aga paljude lapsevanemate silmad säravad just niisamamoodi. Sestap hakkame korraldama ka kursusi täiskasvanutele, esimesed on juba toimunud, püsige kuuldel!
Tekst ja fotod: Maris Pruuli, Käsmu Lahe Merekooli tegevjuht
Selles numbris
- Raamatuarvustus
- Eesti punk Georgias
- Kurgist maailma köökides
- Mida peaks lennureisija praegusel ajal silmas pidama?
- Unenägude piim Veneetsias
- „Ruhnu Karuga“ Pariisi
- Yukon River Quest – eestlased maailma karmimal aerutamismaratonil
- Käsmu Lahe Merekool
- Sven Nuutmann: „Purjetamine on Eesti pärisosa“
- Mere pidu sinus eneses
- Eesti oma paradiis – Keri saar
- Tiit Krutob: Maltal on kõigile midagi!
- Tipus! Või siiski mitte?
- Jalgsi Mehhikost Kanadasse
- Reisiajakiri küsib
- Afganistanist enne ja nüüd
- Tooteuudised
- KROONIKA
