GO Reisiajakiri ilmub 6 korda aastas. Aastatellimus maksab 18 €.

Kreeka on küberruumi kaitse kants

Timo Tamm

31. märts 2023

Euroopa Liidu Küberturbeameti (ENISA) peakorter asub Kreeka pealinnas Ateenas. Selle ameti juht on Juhan Lepassaar.

Miks otsustas Euroopa Liit asutada oma küberjulgeoleku ameti peakontori just Kreekasse? Juhuslik valik?

Absoluutselt kindlasti ei olnud see juhuslik valik. Euroopa ei saa ega tohi olla „kohal“ ainult Brüsselis, Strasbourgis või Luksemburgis. Ta peab olema füüsiliselt kohal igas liikmesriigis. Seetõttu ongi EL-i agentuurid jaotatud laiali kogu Euroopa ulatuses. Küberagentuur asutati riikide tahte kohaselt Kreekasse. Kes on küberteemadega tegelenud rohkem kui viimased 20 aastat, teab ka seda, et Kreeka IKT ja küberspetsid on hinnatud terves Euroopas ning kindlasti on oluline ka see, et Ateena on elu- ja töökeskkonnana huvipakkuv, rikastav ja särav. Töötab ju ühes EL-i agentuuris eksperte igast liikmesriigist. Lisaks rohkem kui 250 päikeselisele päevale aastas komistad siin igal sammul kultuuripärandile, mida me saame ju kõik ka enda omaks pidada. Pulbitsev Ateena linnakeskkond ja hipsterlik vahemereline söök on boonuseks.

Kuidas on Kreeka enda küberkaitse valmisolek võrreldes teiste Euroopa riikidega?

Küberis ei ole luusereid ega oivikuid. Kõigil on kõigelt midagi õppida. Nii on ka kreeklastel oma tugevused ja nõrkused, mida siin pole kindlasti paslik lahkama hakata.

Kuidas hindaksite Euroopa Liidu küberturvalisuse hetkeolukorda?

Keskmiselt veidi keskmisest parem. Hakkasime alles hiljuti süstemaatiliselt hindama kogu Euroopa Liidu üldist küberkesksust ja esimene pilt on tänaseks ees. Eestlasest optimist võtaks kokku sõnadega „Pole paha“. Aga kohti, kus putitada, on palju ja mõned baasprobleemid (nagu EL-is turustatavatele toodetele ja teenustele minimaalsete kübernõuete kehtestamine) tuleks kibekiirelt ära lahendada.

Millised on kõige olulisemad õppetunnid, mida EL on Ukraina konfliktist küberturvalisuse seisukohast saanud?

Kindlasti see, et tasub investeerida koostöösse erasektoriga ning et kõiki mune ei tohi kunagi ühes korvis hoida. Ka seda, et eurooplastena üheskoos tegutsedes oleme tugevamad ja suudame rohkem, seda nii iseenda elutähtsate sektorite kaitsel kui ka meie lähinaabrite aitamisel kriisis.

Kuidas võib tehisintellekt mõjutada Euroopa küberturvalisust?

Igas tehnoloogilises hüppes peituvad nii võimalused kui ka ohud. Iseõppivad tehissüsteemid on kindlasti osa meie küberkaitsjate tööriistakastist juba praegu. Kuna laialt levinud andmete ja andmevahetuse krüpteerimine on hüppeliselt tõstnud tavateenuste küberturvalisust, siis tulevikku vaadates on suurim mure selles, kas ja kuidas taolised süsteemid iseõppivatele tehishäkkeritele vastu peavad.

Millised on ENISA tulevikuplaanid Euroopa küberkaitse tugevdamiseks?

Lühidalt: aidata kaasa Euroopa kui ühtse meeskonna toimesuutlikkuse kasvule.

Tekst: Rene Satsi

Foto: Shutterstock

***

Kreeka pähkel

Kreeka pähklipuu on vana kultuurtaim, mille maitsvaid vilju on inimesed nautinud juba aastatuhandeid. Antiikajal usuti, et Kreeka pähklid on jumalate toit ja nii tuntigi seda jumalate viljana, mis seadis ta kõigist teistest pähklitest kõrgemale. Bütsantsi ajastul tunti Kreeka pähklit kuningliku pähkli nime all.

Kõige levinum nimetus Kreeka pähkel tuleb sellest, et Antiik-Kreekas hinnati kõrgelt selle kiirekasvulise puu vilju ja puitu ning see oli hinnatud ka ilupuuna. Kreeka pähklipuu on tänapäeval levinud laial alal maailmas ja saanud erinevaid nimetusi. Germaani keeltes jõudis see ühe vormina (inglise walnut, saksa walnuss, hollandi walnoot, taani valnød, rootsi valnöt), aga näiteks poolakeelne nimetus orzechy włoskie tähendab hoopis Itaalia pähklit.

Kreeka pähklist pressitakse õli, mis on selle vilja peamine tööstuslik kasutusviis. Kreeka pähkleid on kasulik süüa, kuid need sobivad väga hästi ka mitmesugustesse salatitesse ja kastmetesse, juustu lisandina ja magustoitudesse. Vähem kasutatakse neid rahvusköökides soolastes toitudes ja siiski põhiliselt külmades roogades.

Ehkki Kreeka pähklipuu algset kasvuala on raske määrata, peetakse selleks siiski Pärsiat, tänapäeva Iraani. Igal juhul otsitakse Kreeka pähkli kulinaarseid juuri just Iraani rahvusköögist. Pärsias oli juba vanima monoteistliku usundi zoroastrismi filosoofias Kreeka pähklil oma koht. See filosoofia reguleeris toidu energiad, sidus roogades Kreeka pähkli granaatõunaga, mis samuti pärineb Pärsiast. Seda peeti imeliseks kooskõlaks, Kreeka pähklit peeti soojaks toiduks ja granaatõuna külmaks toiduks. See kooskõla tuleb esile populaarses kastmes muhammara, mille koostises on lisaks Kreeka pähklile ja granaatõunale veel paprika ja riivsai.

Ilmselt ei kasutata üheski teises rahvusköögis Kreeka pähklit laialdasemalt kui Georgia omas. See võib olla mõistetav, kui arvestada, et Ida-Georgia oli pikka aega sõltuv Pärsia ülemvõimust. Supp hartšo, legendaarne külm kanaroog satsivi Kreeka pähkli kastmes, oahautis lobio. Phali on iga pidulaua osa. Phali on suupiste, kus Kreeka pähkli pasta on segatud peedi, baklažaani, spinati või muu köögiviljaga.

Kana Kreeka pähklitega on traditsiooniline Hiina roog, mis pärineb Shandongist. Roog on tavaliselt valmistatud kanafileest, Kreeka pähklitest, küüslaugust, taimeõlist, riisiäädikast, maltoosasiirupist, kollase oa kastmest (hugan jiang) ja suhkrust.

Rootsis on populaarne praadida kala paneerituna purustatud Kreeka pähklitega. USA-s leiutatud kultusliku Waldorfi salati koostises on samuti Kreeka pähklid.

Kreeka pähklit kasutatakse laialdaselt magustoitudes, eriti kookides, tortides, küpsistes ja saiades. Üks kõige erilisemaid magustoite selles vallas on jällegi pärit Ida-Georgiast Kahhethist. Tšurtšela on piklik komm. Kreeka pähklid riputatakse niidi otsa ja kastetakse viinamarjavirdesse, kuni pähklid on sellega kaetud.

Kreeka pähklit kasutatakse ka juustude maitsestamiseks. Kuulsamatest võiks nimetada Iiri juustu walnut Cheddar, mida toodetakse Effinis, ja USA promontory suitsujuustu sorti apple walnut smoked, mis pärineb Utah’st.

Toomas Kümmel

***

Lugemissoovitus

Stephen Fry

Kreeka müüdid

Tõlge Allan Eichenbaum, Varrak 2022

Kreeklaste jumalad on nende nägu ning selleks, et mõista kreeklasi, on vaja tunda nende jumalaid. Üldjuhul on see keeruline mõistmine. Stephen Fry teeb aga erakordset tööd. Ta on kirja pannud need iidsed lood nii loetavas ja ütleks et lausa meelelahutuslikus võtmes (koomik, nagu ta on), kaotamata sealjuures müüdi olemust või loo „südant“ ja romantikat. Το συνιστώ ανεπιφύλακτα! ('soovitan väga')

Herdis Ojasu, kirjanik