KROONIKA
Matkaliit jagas auhindu!
19. novembril kogunes Matkaliit traditsioonilisele aastat kokku võtvale üritusele, mis seekord toimus virtuaalselt. Aastalõpuüritusel jagati ka olulised tiitlid.
„Aasta matkaja 2021“ tiitli sai Marie Saame, kes 18. juulil 2021 tõusis Pakistanis Karakorumi ahelikul Gasherbrum II (8035 meetrit) tippu ilma kõrgkandjate ja giidide abita ning ilma lisahapnikuta. Marie kaasahaaravat kirjeldust keerulisest mäkketõusust saab lugeda GO Reisajakirja oktoobrinumbrist.
„Aasta matk 2021“ – Estonian ACE Adventure Team MM-il Hispaanias Galicias. Silver Eensaar kirjutab tiimi vägevatest saavutustest GO Reisiajakirja veebruarinumbris.
„Aasta matkategelane 2021“ – Merle Rallmann on alates novembrist 2020 läbinud ligi 3500 rännukilomeetrit.
„Aasta matkaorganisatsioon 2021“ – Sea Kayaking Estonia OÜ on veematkamise ohutuks muutmise nimel korraldanud kahe aasta peale kokku 120 koolitust.
Purjelaev „Admiral Bellingshauseni” ekspeditsioon Arktikasse
Üks aasta matka nominente oli ka Admiral Bellingshauseni purjeretk Arktikasse. Ekspeditsiooni juhi Tiit Pruuli sõnul oli see suureks auks, et Matkaliit vaatab tõsiseltvõetavate matkadena ka pikemaid merematku. „Merematk on samasugune matk nagu mägimatk, kanuumatk või suusamatk, lihtsalt vahendid on natuke teistsugused. Mul on väga hea meel, et merematkajate seltskond suureneb Eestis iga aastaga märgatavalt,“ ütles Pruuli.
Ekspeditsiooni toimus 2021. aasta suvel ja selle korraldas MTÜ Thetis Ekspeditsioonid eraannetajate toel. Eri etappidel osales 61 inimest professionaalsetest meremeestest ajakirjanikeni. Noorem meeskonnaliige sai reisi ajal 12, vanim oli 82.
Osalejad on üsna kindlad, et nii kaugele põhja (üle 80 kraadi) ei ole Eesti lipp purjelaeva ahtris kunagi jõudnud. Reisil läbiti ca 10 000 meremiili ja külastati järgmisi arktilisi ja lähisarktilisi piirkondi: Fääri saared, Island, Gröönimaa, Jan Mayeni saar, Teravmäed.
Loe täpsemalt kõigist nominentidest www.matkaliit.ee
***
Ümbermaailmapurjetajad said kokku
12. novembril toimus Padise Mõisas ümbermaailmapurjetajate kokkusaamine.
Teiste hulgas olid kohal ümber maailma purjetanud Uku Randma, Imre Aljas, Britt ja Viljar Tulit, Arno Hirtentreu ja Tiit Pruuli.
„Õhtu käigus otsustasime, et moodustame Eesti Ümbermaailmapurjetajate Klubi,“ ütles Tiit Pruuli. Tänaseks on klubi töösse kaasatud Tiit Riisalo, Jaan Tätte, Toonart Rääsk, Marko Matvere, Üllar ja Ellen Võsumaa.
***
Krusensterni näitus Moskvas
Крузенштерн. Вокруг света
Vene Riiklik Ajaloomuuseum, Moskva
22.10.2021–14.02.2022
21. oktoobril avati Moskvas Punasel väljakul asuvas Vene Riiklikus Ajaloomuuseumis (Государственный исторический музей, GIM) baltisaksa päritolu vene meresõitja Adam Johann von Krusensterni 250. sünniaastapäevale pühendatud ajutine näitus. Väljapanek, mis kannab pealkirja „Крузенштерн. Вокруг света“, on üles ehitatud Krusensterni juhitud Vene esimesele ümbermaailmareisile ning on avatud 14. veebruarini 2022.
Näituse kõige tugevamaks pooleks on Krusensterni ja ümbermaailmareisiga seotud materjalide kokkutoomine Vene muuseumidest ja arhiividest, samuti erakogudest. Sellisel kujul pole Venemaal asuvaid Krusensterni materjale varem eksponeeritud. Peterburis asuvad Kunstkamera, Mereväe Keskmuuseum, Riiklik Sõjamerelaevastiku Arhiiv, Mereväe Keskraamatukogu on vaid mõned tuntumad asutused, kust näitusele materjale deponeeriti. Eraldi tähelepanu väärivad vast Adam Johann von Krusensternile isiklikult kuulunud esemed, mis deponeeritud Mereväe Keskmuuseumist Peterburist, kuid huvitav oli vaadelda ka Vene Teaduste Akadeemia Zooloogiainstituudist deponeeritud kalanäidiseid, mis kogutud ümbermaailmareisil kaasas olnud botaaniku ja loodusteadlase Georg von Langsdorffi poolt. Lisaks nendele oli eksponeeritud ka igasugu muid esemeid, ka Eesti Ajaloomuuseumist.
Eraldi kiitust väärib ka näituse lihtne ja erinevate loovlahendustega kujundus, kus leidub midagi igale maitsele, ning samuti näitusega kaasnev kataloog, mis annab igale näitusele asjaliku lisakihi. Kajastamist oleks võinud rohkem leida Krusensterni tegevus teadlase ja kartograafina, kuid selle puudumine on ka mõistetav, kuna Venemaal on Krusenstern tuntud eelkõige ikkagi Vene esimese ümbermaailmasõitjana.
Kokkuvõtteks julgen öelda, et on märkimisväärne, et selline asutus nagu Vene Riiklik Ajaloomuuseum on võtnud nõuks Adam Johann von Krusensternile näitus pühendada, kuid ühtlasi näitab see seda, kuivõrd oluline on venelaste kollektiivse mälu jaoks Vene esimene ümbermaailmareis.
Feliks Gornischeff
Selles numbris
- Raamatuarvustus
- Lennuhirmust psühholoogina
- Lõhnade ja maitsete bukett Fääri saartelt
- Liina Saar: "Reis Gambiasse mõjutas sügavalt"
- Maailma pikim rippsild võtab kõhu alt õõnsaks
- Õnnelik vulkaanivallutus
- Reisija räägib
- Eesti Arstid Aitavad Maailma. Keenia 2021
- Kui palju inimene õnneks vajab ehk elu surfibussis
- Seiklejahingega seljakotirändur Tõnu Grünberg
- Sokotra – saar, kus ärkad tulnukate kõrval
- Müstiline Manasarovari järv
- Chan-budismi mõtluslaager
- Unenäoline Tiibet – 20 aastat hiljem
- Külas Tšingis-khaanil II osa
- Hille Hanso: „Kõik on suhteline – tegelikult pole mingit terviklikku „ida“ olemas.”
- TOOTEUUDISED
- KROONIKA
