Regionaalhaigla infektsionist dr Mait Altmets annab nõu, kuidas toimida puugihammustuse korral, millal vaktsineerida ning mida kindlasti mitte puugi leidmisel teha.
Pikad matkad looduses nii Eestis kui ka välismaal – kõlab ideaalselt, kuid looduses- veedetud aeg tähendab ka suuremat kokkupuutevõimalust puukidega. Kuigi mitte iga hammustus ei lõpe haigusega, võib üksainus puuk põhjustada tõsiseid tervisemuresid nagu borrelioos või entsefaliit, mujal maailmas leidub ka teisi puukide poolt põhjustatud haigusi. Kuidas end reisides kaitsta ja mida teha, kui märkad puuki?
Puugid muutuvad aktiivseks alates +8 °C ning armastavad niisket ja varjulist keskkonda. Neid võib leida mitte ainult metsas, vaid ka linnaparkides ja koduaedades. Levinud müüt, et puugid hüppavad puude otsast, ei pea paika – enamasti satuvad nad kehale kõrgemast rohust või madalatelt põõsastelt.
„Puuk ei vali ohvriks spetsiaalselt inimest, see on tema jaoks pigem juhus. Ta eelistab tõenäoliselt loomi, kuid inimese külge sattudes otsib niisket ja õhukese nahaga kohta, näiteks kubeme- või peapiirkonda,“ selgitab dr Altmets.
Eestis kõige sagedasemad puugihaigused: borrelioos ja puukentsefaliit
„Kõige sagedasem puugihaigus Eestis on borrelioos – eelmisel aastal haigestus sellesse ligi neli tuhat inimest,“ ütleb dr Altmets. „Teisel kohal on puukentsefaliit. Kuigi esineb ka haruldasemaid haigusi, nagu tulareemia või riketsioos, on need üksikjuhud ning neid diagnoositakse oluliselt harvemini.“
Reisimisel jälgi, kas liigud riskipiirkonda – vaktsineerimine aitab!
„Eestis loetakse puukentsefaliidi ohupiirkonnaks kogu maa-ala. Aga puuke leidub kogu Euroopas, näiteks Lätis, Saksamaal, Austrias ja Tšehhis,“ hoiatab dr Altmets. „Kui reisid loodusesse või metsarikkasse piirkonda, tasub kindlasti mõelda vaktsineerimisele.“
Puukentsefaliidi vaktsiin on saadaval enamikus vaktsineerimiskabinettides ja perearstikeskustes. „Alustada pole kunagi hilja,“ rõhutab dr Altmets. „Ka suve keskel võib teha esimese süsti – siis on kaitse järgmiseks hooajaks olemas. Eestis saab vaktsineerida perearstikeskustes, apteekides, aga ka haiglates, näiteks Regionaalhaigla vaktsineerimiskabinetis.“
Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt, eriti vanemaealistel
Borrelioos allub antibiootikumravile, ent puukentsefaliit võib kujuneda raskeks viirushaiguseks. „Kõige rohkem muretseksingi just entsefaliidi pärast. Kolmandikul juhtudest võib see põhjustada kesknärvisüsteemi haaratust – ajukelme- või ajupõletikku. Viimane võib jätta püsivaid tüsistusi, eriti üle kuuekümneaastastel,“ selgitab dr Altmets. „Noortel ja sportlikel inimestel võib haigus raskemalt kulgeda geneetilise eelsoodumuse või lihtsalt ebaõnne tõttu, kui viirust satub organismi rohkem.“
Dr Altmetsa sõnul ei ole puukentsefaliidi vaktsiinide vallas viimastel aastatel suuri muutusi toimunud. „Vaktsiin on püsinud päris pikalt sama ning selle efektiivsus on jätkuvalt hea,“ kinnitab ta. „Puukentsefaliidi puhul ei ole oodata mingit revolutsiooni.“
Ka antibiootikumide seas pole tulnud uusi läbimurdeid, ent oluline on haiguse õigeaegne äratundmine. „Pigem näen probleemi selles, et borrelioosi sageli üle ravitakse – ravitakse mitte inimest, vaid laborianalüüsi,“ märgib dr Altmets. „Paljusid kaebusi püütakse seletada borrelioosiga, kuigi tegemist võib olla hoopis millegi muuga.“
Tulevikku silmas pidades toob dr Altmets siiski esile lootustandva suuna: „Borrelioosivastane vaktsiin on kliinilistes uuringutes, aga selle kasutusse jõudmine võtab veel aega.“
Kuidas puuki õigesti eemaldada? Unusta õli, või ja põletamine
Kui puuk on juba naha küljes, ei tohiks paanikasse sattuda. „Kõige tähtsam on ta võimalikult kiiresti ja õigesti eemaldada,“ ütleb dr Altmets. „Kasutada tuleb terava otsaga pintsette. Võta puuk naha lähedalt kinni ja tõmba otse üles või keera veidi. Hammustuskohta ei tohi valada peale õli, määrida võid ega muud ainet – see võib põhjustada puugi oksendamist ja suurendada nakkusriski.“
Kui puugi pea jääb nahka, pole vaja paanikat. „Seda ei pea päris välja lõikama, liigne torkimine võib rohkem kahju teha, keha lükkab selle aja jooksul ise välja,“ lisab ta.
Millal pöörduda arsti poole ja millal mitte?
Puugihammustus ei tähenda automaatselt haigust. „EMO-sse kiirustatakse sageli ilma põhjuseta,“ ütleb dr Altmets. „Kui puuk on eemaldatud ja enesetunne on hea, piisab sellest, kui jälgid oma tervist.“
Borrelioosile viitab punetav laik hammustuskoha ümber, mis muutub aja jooksul suuremaks. „Kui laik on viie sentimeetri suurune või enam, tasub pöörduda perearsti poole – borrelioosi saab edukalt ravida antibiootikumiga.“
Entsefaliidi puhul võivad esimesed sümptomid sarnaneda gripiga – peavalu, palavik, lihasvalu. „Kui need tekivad nädalate jooksul pärast puugihammustust, eriti kui järgneb teine kõrge palavikuga haiguslaine, siis tasub pöörduda erakorralise meditsiini osakonda,“ ütleb dr Altmets.
Dr Mait Altmets meenutab: „Puuk ei hüppa puu otsast – ta ootab saaki kõrges rohus või põõsastes. Ja kuigi kõik puugid pole haigustekitajatega nakatunud, tasub valvas olla. Väike eeltöö aitab vältida suurt muret.“
- borrelioos
- entsefaliit
- Mait Altmets
- puugihaigused
- puukentsefaliit
- Regionaalhaigla
- riketsioos
- tulareemia
- vaktsineerimine
Selles numbris
- 20 aastat bussireise
- Kuidas puugihammustuse korral õigesti käituda?
- Traditsioonid taldrikul: pilk Pakistani toidumaailma
- Hiie-Liin Dirveiks: igal aastal kuus kuud reisil
- Isa ja tütar seitsme kontinendi kõrgeimates tippudes
- Fotogeeniline Sitsiilia
- Külm õlu ja kuum pea: jalkaturistina Itaalias
- Matk Namiibia kõrgeima mäe tippu
- Mark Smith – kõik teed viivad perroonile
- Kogenud telkijad jagavad kogemusi
- Lvivi vabaõhumuuseum: rahulik ja roheline oaas
- Tiit Pruuli soovitab: Miks lennata Seattle’isse
- Nepaal – jutusta mulle lugu
- Vildega Budapestist Viini
- San Michele
- Kuidas sündis otsus ehk Eduard Vilde reisikirjade võistluse žürii tööst
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 113 - August 2025
