Laskumine tipust
Mida teha, kui peas tiksub mõte hooldatud nõlvadel sõitmise asemel mõne tõeliselt suure mäe tipust suuskadel või lumelaual alla sõita? Vastab Argo Mere, kes mullu laskus suuskadel 7134-meetriselt Lenini mäetipult.
Millisel tasemel suusa- või lauaoskused peaksid olema, et üldse laskumisplaane pidama hakata?
Baasteadmised uudismaasuusatamisest või -laudamisest on hädavajalikud. Rajatraktoriga silutud trassi ei maksa mingil juhul loota, laskumistingimused sõltuvad ainult looduslikest oludest. Parimal juhul ootab mäel pehme lumi, halvemal juhul erineva paksusega jääkoorik või ka sinine jää. Ja need tingimused võivad väga kiiresti muutuda.
Mäekülje lohkudesse tuisanud pehmemasse lumme sõites võib kukkuda, samas võib tuulepealsetel nukkidel kohata jäiseid lõike, kus on oluline omada häid kante. Alati on olemas võimalus, et lume all on kivinukike või ka suurem kivi, kuhu suusk või laud kinni võib jääda. Sellest tulenevalt on väga olulised oskused liikumiskiiruse- ja trajektoori kontrollimine ning oskus igal hetkel pidama saada.
Kuidas ja kus oleks kõige parem oma valmisolekut testida?
Spetsiaalset testi ei oskagi soovitada. Kogemused tulevad läbi praktika ja mida rohkem on erinevaid kogemusi erinevatest sõiduoludest, seda väiksem on võimalus ebameeldivate üllatuste osaliseks saada.
Millised mäed on tipust laskumiseks kõige populaarsemad?
Raske öelda, proovitakse väga erinevaid mägesid. Eestlased on üle 5000 m kõrgustest mägedest laskunud nüüdseks Elbruselt, Kazbekilt ja Leninilt. Pamiiris olles soovitas üks kohalik giid mulle Han-Tengrit – pidavat hea suusamägi olema... Ka Everestilt on laskutud.
Mis on mäkketõusul tavatõusuga võrreldes teistmoodi, peale selle, et suusad/lumelaud on kaasas?
Tõusu osas ei olegi suuremaid erinevusi kui see, et rohkem varustust tuleb kaasa vedada. Kuna suuskadel/laual laskumine on seotud suuremate riskidega, kui mäest alla astumine, siis tuleks rohkem tähelepanu pöörata ohutusvarustusele.
Kui piirkonnas on telefoni levi, siis laadida telefoni akud ja salvestada kohalikud hädaabi numbrid. Omavahel suhtlemiseks võiks grupiliikmetel olla raadiosaatjad. Grupi peale võiks olla väike esmaabipakk (valuvaigisti, elastikside jmt).
Ohutusvarustus – erinevad kaitsmed, kiiver, laviiniohutusvarustus (piipar, sond ja labidas) – vastavalt võimalusele. Näiteks laviiniohutusvarustuse kasutamise puhul on tähtis, kui hea varustus (ja ettevalmistus) on su sõbral, kes sind õnnetuse korral päästma hakkab. Kui laskuda üksi, ilma sõbrata, ei ole laviiniohutusvarustuse kaasavedamisest kasu.
Kuidas laskumise kavandamine käib? Millist eeltööd tuleb teha?
Laskumise planeerimisel on väga oluline teada marsruuti, sõidu algus- ja lõpp-punkti. Kui tõusu ja laskumise marsruut on samad (nagu Elbrusel), siis on üsna lihtne tõustes rada üle vaadata.
Kui aga laskutakse mujalt, on oluline teada, kas esineb näiteks ohtu ära eksida või lõpp-punktist mööda sõita. Mul oli kord Alpides juhus, kui jäin grupist maha, sattusin valesse kuluaari, mis lõppes järsakuga – sealt tagasi ronimine võttis päris kaua aega.
Leninil oli laskumisrada alt laagrist binokliga suhteliselt hästi näha. Vaatasin enda jaoks välja paar orientiiri ja lähtusin laskumisel neist.
Millised on laskumise kõige suuremad ohud? Kuidas nendest hoiduda?
Uudismaasuusatamisel ei tohi kunagi unustada laviiniohtu. Laviiniohu vähendamiseks tuleb jälgida lume- ja ilmaolusid ning mitte võtta liigseid riske. Alati tuleks jälgida mäe reljeefi, hinnata võimlikku laviini liikumise trajektoori ning võimalusi selle teelt hoidumiseks.
Ohtlikud kohad läbida ühekaupa, hoides silmsidet teiste grupiliikmetega.
Suusatamisel võib kukkudes suusk kaduma minna. Selle riski vähendamiseks tuleks klambreid kõvemaks keerata, mis aga suurendab riski kukkudes jalg välja väänata. Suusakaotuse vältimiseks võib suusa eraldi veel nööriga jala külge julgestada, siis on üsna kindel, et varustus ei lähe kukkudes kaduma.
Laudurid võivad hätta jääda laugetel nõlvadel, kus hoog kipub maha minema. Siis võiks kasutada teleskoopmatkakeppe, mis on ülesminekul suureks abiks, laskumisel saab need kokku panna, koti külge fikseerida ning laugetes kohtades jälle edasi tõukamiseks kasutada.
Küsitles Villu Zirnask
Uudismaasuusatamise ohutusvarustus
Madal riskiaste (lihtsam nõlv): kiiver, seljakott hädavajalikumaga. Keskmine riskiaste (kitsad järsud kuluaarid, kaugemad kohad): laviinipiipar, sond, labidas, raadiosaatjad, telefon, esmaabikott.
Kõrge riskiaste (liustik ja kohad kuhu pääsemine eeldab ronimisvarustust): ronimisvarustus, köis, mõni jääpuur, paar karabiini, vajadusest sõltuvalt lumeräätsad või jäälliikumise kassid ja lisaks eelnevalt nimetatud varustus.
Selles numbris
- Pál Hunfalvy. Reis Läänemere provintsides
- Head asjad juhtuvad igal pool
- Ateena kõrval on isegi Moskva harmooniline
- Kui palju on Peterburis saari ja sildu? 52 ja 379
- Fotoaparaadiga püsside vastu
- Teistmoodi Antalya
- Kultuur või päike – mõlemaks jaksu ei jätku
- Soojade merede mõnud ja meduusioht
- Turvapaik madude ja alligaatorite keskel
- Romuautodega Londonist Ulaanbaatarisse
- Kuidas talvisel autoreisil avariidest hoiduda
- Kolm kuud talvepikendust Denveri liustikul
- Ka Aafrikas saab lume peal suusatada
- Talve- ja suusapõlgurist tulihingeliseks mäesuusatajaks
- Idamaiselt vürtsitatud alpi-idüll Farayas
- Laskumine tipust
- Kevade saabumist tähista Võhandu maratoniga
- Go Reisiajakiri nr 10 – Veebruar 2008
