Mis käiksid veel paremini kokku kui saar ja sadam? Liina Härmi töö ongi saare sadamate eri tahke koos hoida ja selleks on naisel abiks „tore kamp kolleege“ – nagu ta ise ütleb – ning ta lisab veel: „Igal hommikul lähen tööle hea tujuga!“
Hiiumaa valla sihtasutus Hiiumaa Sadamad haldab ja arendab Hiiumaa vallale kuuluvaid mereväravaid. Nendeks on neli suuremat väikesadamat: Kärdla, Orjaku, Sõru jahisadam ja Kalana jahisadam.
Kas Hiiumaa sadamatel on vahe ka?
Liina selgitab: „Kõik sadamad on külastaja jaoks erinevad.” Ta annab ülevaate Hiiumaa eriilmelistest sadamatest.
Kärdla on modernne külalissadam, see on uus, läbi mõeldud tänapäeva vajadustest lähtuvalt. Kärdla linn pakub laiemat valikut teenuseid ja tänu headele naabritele Yachts Service Hallis isegi remondivõimalust alustele ning ka keerukamad tööd, näiteks mootorivahetus või tekivahetus saavad vajaduse korral tehtud.
Sõru on mõnes mõttes kõige väiksem ja vaiksem. Külastaja tunneb ennast seal eriti eksklusiivsena, kuna seal eriti kedagi ei ole. Just Sõru sadamas ja selle ümbruses koged seda päris kohalikku elu.
Kalana, mida alles ehitatakse, asub aga maailma lõpus. Keegi heitis kunagi nalja, et kui Kassari on Hiiumaa algajale, siis Kalanasse lähevad juba edasijõudnud. Seal on eestlase jaoks ookeanitunne.
Orjaku on oluline kohaliku elu keskusena. Külaselts valis ka oma külamaja asukohaks sadama ja sadam on kujunenud keskuseks. Orjaku on ka rannakalanduse kants.
Lisaks palju paadisadamaid
Lisaks loetletutele on Hiiumaal veel mituteist paadisadamat. „On ka veel suured sadamad: Heltermaa loomulikult ja Sõru jahisadama kõrval oleva sadama kaudu käib praamiühendus Saaremaaga. Lehtma sadam pandi kahjuks kinni,“ ütleb Liina, kelle sõnul oli enne Schengeni-aega Lehtma piiripunktina üks kõige olulisemaid sadamaid ka väikelaevade jaoks nii Eesti vetesse tulles kui ka siit lahkudes.
Miks üks sadam üldse kinni pannakse?
Tuleb välja, et vastus peitub sõnas süvendamine. „Lehtma asub looduslikult keerulises kohas, kus setted rändavad ümber Tahkuna poolsaare lõuna suunas ja ummistavad süvendatud sadama sissepääsu. Traalid viivad kala pigem mandri sadamatesse. Suuremad kaubalaevad on Lehtmast kolinud oma kaupadega Heltermaale, mis on oma sadamat sellega seoses pigem arendanud. Olud muutuvad ja kaubad, mida veetakse, muutuvad. Praegu on Lehtma igal juhul kinni,“ võtab Liina kokku.
„Kui Hiiumaa muutub nii populaarseks, et mereturistid enam Kärdla sadamasse ära ei mahu, siis hakkame Kärdla poolt kaide arvu pikendama, kuni jõuame Lehtmani välja,“ tikub Liinale naer peale.
Kas mereturistide arv praegu suureneb või väheneb?
„Pigem suureneb,“ on vastus kindel. Liina arvates on siin üheks põhjuseks pandeemia – inimesed otsivad rohkem võimalusi olla teistest eemal, värskes õhus, aga oma väikse hea seltskonnaga. Võib-olla tahetakse teha uusi toredaid asju, mida enne pole tehtud, leida uus hobi. Teisest küljest on liikumispiirangud jällegi alandanud väliskülaliste arvu. Väliskülalised moodustavad valdava osa väikesadamate külastustest. Hiiumaa uudistajate järjekord külastuste arvu poolest käib nii: soomlased, sakslased, rootslased ja siis poolakad, hollandlased... (Lätlased on kogu Eesti sadamate arvestuses kõrgemal kohal, aga seda eelkõige tänu Ruhnu näitajatele.)
Kas sadam ise saab mereturismile kaasa aidata?
„Loomulikult! Väikesadamad saavad ennast ise turundada. Messidel tuleb käia, koostööpartnereid leida. Info sadama ja teenuste kohta peab olema kättesaadav ja tõene! Sadamad saavad palju teha selleks, et just nende juurde tuldaks. Laiemalt, kogu saare või piirkonna või isegi Läänemere tutvustamine purjetamise sihtkohana, selles löövad juba teised kaasa, EAS, sadamate organisatsioonid, koostööprojektid.”
Kas sadamatel on ka püsikunded?
„Jah. Tihti tullakse just samasse kohta, kui teatakse, et teenused on tasemel. Või seostuvad selle sadamaga head mälestused eelmistest reisidest, mõni elamus, kontsert või toiduelamus või on vaja uusi käpikuid just Hiiumaa lammaste villast... Teisalt muidugi naabrus – Orjakust käiakse Sõrul kontserdil ja Sõrult Orjakus, Vormsilt tullakse Kärdlasse restorani ja Lääne-Soomest meie vetesse sõites on Hanko–Kärdla väga tavaline „hüpe“ üle Soome lahe.“
Mis külastajatele Hiiumaa puhul meeldib?
„Ikka see, et ei ole palju inimesi, kuid samas võid sattuda kvaliteetsele kultuuriüritusele. Välisriikidest tulijad kiidavad, et siin on nii mõndagi taskukohasemat ning nad saavad endale head ja paremat lubada. Saare paras suurus, et olulisema jõuab päeva-paariga ära näha, aga midagi jääb veel avastada.
Tulge! Paate ostetakse järjest rohkem. Aga kui need paadid meie sadamaid ei külasta, siis ei teki sellist mõnusat, rammusat uut kultuurikihti Hiiumaa merekultuuris.“
- eas
- Heltermaa sadam
- Hiiumaa Sadamad
- Hiiumaa vald
- Kalana
- Kalana jahisadam
- Kärdla
- Kassari
- külalissadam
- Lehtma sadam
- Liina Härm
- mereturism
- Orjaku
- paadisadam
- Sõru jahisadam
- Tahkuna poolsaar
- Yachts Service Hall
Selles numbris
- Hiiu kirjandusest
- Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
- Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
- Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
- Mootorpurjekas „Alar“
- Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
- Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
- Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
- Hiiumaa kunstis
- Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
- Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
- Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
- Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
- Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
- Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
- Kuidas kõnelda Hiiumaast?
- Hiiumaa eriline võlu
- Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
- Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
- Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
- Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
- Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
- MERI! KUI MEI
- Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
- Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
- Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
- Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
- Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
- Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
- Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
- Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
- Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
- Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022
