Maaema

Kes on see kena neiu, keda siin Taimaal sageli näha on? Tavaliselt istub või põlvitab ta vee ääres, tema ümber on ohvriannid ja lilled ning alati hoiab ta kätega oma pikki juukseid, kust voolab välja vett.

Taipäraselt on tema nimi Mae Thorani (tai hääldus kõlab umbes nii: mee toranii), pidulikumas variandis vahel ka Phra Mae Thorani. Mae Thorani on Maajumalanna või Maaema, kuidas keegi soovib teda nimetada.

Mae Thorani on tuntud ja austatud eelkõige Birmas, Tais ja Laoses, aga ka mujal Kagu-Aasias ning siin-seal kaugemalgi. Enamasti on teda kujutatud noore või ka keskealise rõõmsameelse naisena. Mõnikord ka näkineiuna mõne suurema veekogu ääres. Jah, võib muidugi aru saada, et Maajumalanna on tähtis. Aga miks on ta ikkagi nii oluline? Ja mis seos peaks tal olema budismiga? Ning lõpuks, miks ta juustest vett välja voolab?

Lugu oli nii, et kui Buddha istus bodhipuu all ning oli just jõudmas Valgustuse ehk Virgumiseni, siis tahtis kuri deemon Mara teda takistada ja saatis oma kolm tütart teda kiusama. Need olid Trsna, Rati ja Raga (Janu, Soov ja Nauding). Koos nendega saabus veel tohutu armee võitlejaid. Buddha, kes polnud veel Virgumisele jõudnud, soovis saada kinnitust sellele, et ta on Virgumise tõepoolest pälvinud. Ta pöördus Maa poole tunnistuse saamiseks. Selleks puudutas ta parema käe sõrmedega Maad.

Virgumise ehk Valgustumise on pälvinud see, kes eelmistes eludes on kogunud piisaval hulgal pälvimusi ehk teisiti öeldes, teinud piisavalt palju heategusid, ohverdanud, annetanud jne. Ohverdamise juures on aga alati kombeks kallata mõni piisk vett Maa peale. Seega on Maa alati tunnistajaks inimese ohverdusele. See on üle maailma levinud komme, eesti keeles kahjamine.

Kui Buddha oli oma sõrmega Maad puudutanud, siis ilmus Maajumalanna ning hakkas oma juustest vett välja väänama. See oli kõik see vesi, mida Buddha oma eelmistes eludes oli Maale kahjanud. Seda vett oli palju. Seda vett oli nii palju, et see uputas ja uhas minema need kiusajad ja kogu armee, kes kõik olid tulnud Tema Virgumist takistama. Sellega tõestas Mae Thorani, kuivõrd palju oli Buddha oma varasemates eludes head teinud.

Samas jõudis Buddha ka Valgustumiseni ehk buddhasuseni. Maksab tähele panna, et Buddha kujudel on erinevad asendid. Üks neist on just see, kus tema vasak käsi puhkab süles, peopesa üleval, aga parem käsi on põlvel, sõrmed alla suunatud. Seda žesti nimetatakse bhumisparsa mudra ja see sümboliseerib nii Maa tunnistajaks kutsumist, Mara kiusatuste minema uhtumist kui ka Valgustuseni jõudmist.

Kuna Valgustuse saavutamisel mingeid muid väliseid märke ei avaldu, siis ongi bhumisparsa mudra saanud selle ülima eesmärgi sümboliks ning selliseid Buddha kujutisi on lõputult paljundatud. Iga uus selline kuju lisab selle annetajale pälvimusi ja parandab tema karmat. Siin me näeme mõlemat tegelast. Mae Thorani on all ääres väikselt kujutatud, kui hästi tähele panna.

Muide, Mae Thorani on vist üldse ainus Buddha suhtes sõbralikult käituv naissoost tegelane läbi kõikide budistlike legendide. Vähemalt nii olen ma kuulnud.

Tekst: Tõnn Sarv

Fotod: Wikimedia  

Selles numbris

• Reisikirjandus
• Maailma mõõtmine – TÜ Muuseumi aastanäitus
• Maaema
• Õhtud Moskva lähistel
• Reisikindlustuse 5 meelespead
• India kastisüsteemi keerdküsimused
• Ekspeditsioonid avavad hinge
• Liblikajahil Lõuna-Aafrikas
• Lihvimata teemant Fernando de Noronha
• Kultuurne Motobande Iirimaal
• Eriilmelised FILIPIINID
• Filipiinide veealused loomaaiad
• Unistajate pelgupaik
• Matkakuu TOOTEUUDISED
• KROONIKA
• Go Reisiajakiri 61 – August 2016