Sandra Jõgeva meenutab ema Malle Leisi loomingu inspiratsiooniallikaid.
Ei saa kunagi piisavalt rõhutada, mida tähendas suurema aja oma elust Nõukogude Liidus elanud inimeste jaoks reisimine. See oli mingi kättesaamatu igatsus; unistus, mis vahel harva ka täitus. Kunstnike Liidu kaudu oli võimalik vahel harva saada üleliiduliste ekskursioonigruppide koosseisu. Kui olidki sinna valitud – minu mäletamist mööda pandi nimekiri nendest võimalikest reisidest üles Kunstihoone teadetetahvlile aasta alguses – võisid asjad minna teisiti. Mäletan korda, kui Malle valiti Prantsusmaale reisijate gruppi. Aga eelmisel õhtul enne sõitu – välismaale sõideti alati läbi Nõukogude Liidu pealinna Moskva – tuli saatuslik telefonikõne. „Teie ei sõida,“ öeldi napilt. See oli keegi ametnik. Aga keelu taga oli ei keegi muu kui KGB.
Malle nuttis. Kohver koos ihaldatud Prantsusmaareisiks valminud uue garderoobiga – omaaegsetest Eesti parimatest moekunstnikest sõbrannad! – oli ju pakitud.
Vanemaid jälgiti ning kurikuulus julgeolekuorganisatsioon ei teinud sellest mitte mingisugust saladust. Näiteks ilmus elutoa aknale mikrofon. Kui meil olid külalised, olid üheksakorruselise Mustamäe kodumaja ees valves mustad autod, mis saatsid külalisi näiteks Viru hotellist meie juurde. Mingid inimesed jooksid mööda treppe liftiga võidu. KGB huvi põhjuseks oli aga vanemate pidev suhtlus nii Moskva põrandaaluste kunstnike, peamiselt Ameerika, aga ka teiste välisriikide kunstikogujate, galeristide, kunstiteadlaste ning diplomaatide ja ajakirjanikega. Selliste kahtlaste kontaktide eest tuli maksta.
Malle seega taolisel viisil – üleliidulise grupi koosseisus – ei jõudnud ka Itaaliasse. Enne juba vaba Eesti 1999. aasta bussireisi mitte.
Aga Krimmis, kus käisime aastatel 1987-1990 igal suvel kuu aega üleliidulise kunstnike liidu puhkebaasis, leidis ta oma Itaalia maastikud. Needsamad mäed ja mere, oliivipuud ja küpressid, mis olid talle nii tuttavad tema armastatud vararenessansi maalidelt. Mullegi pandi nimi ju Sandro Botticelli järgi.
Krimm
See tähendas Gurzufi linnas või pigem vanas tatarlaste külakeses asuvat puhkekodu. Üleliidulist sellist. Sellel oli kaks hoonet, millest üks vist ehitatud 1970ndatel ja esindas oma aja moodsat arhitektuuri – midagi sellist, mida sel aastakümnel ehitati täis näiteks Hispaania päikeserannik. Usun, et ajastu vaim ja meeleolud olid tegelikult üllatavalt sarnased nii ühel kui ka teisel pool raudset eesriiet. Sümptomaatiline oli, et Gurzufi tänavatel üürgasid üksteise võidu nii Vladimir Võssotski kui ka biitlid. Tagantjärele ja ise rohkem reisinuna tundub mulle, et Krimmi kuurordid polnud nii erinevad samuti 19. sajandist pärit Prantsusmaa ja Itaalia Riviera omadest. Gurzufi linn aga figureerib isegi eestiaegse teatrilegendi Paul Pinna mälestustes – nimelt pidasid Pinna sugulased seal restorani ning kuulus näitleja käis seal suviti abiks.
Gurzuf oli täis tsaariaega jäänud vene aadlike losse. See oli selle kontingendi eelistatud suvepuhkuste veetmise paik. Lossid ise olid korda tehtud, nagu ka neid ümbritsevad suured varjulised pargid, kus võis näha nii paabulinde ringi jalutamas kui ka suuremas aedikus olevaid erinevat tõugu dekoratiivseid tuvisid.
Mis veel? Kaldapealsel ehk promenaadil müüdi plekist piimamannergutest keedetud maisitõlvikuid jämeda soolaga. Saada oli väga erilist kohalikku, peamiselt arbuusist valmistatud jäätist. Ja vanalinna kohvikus Alušta kokteili, mis koosnes mu mäletamist mööda värskest sidrunimahlast, suhkrusiirupist ja mineraalveest.
Gurzufi vanalinn, tatarlaste valgeks võõbatud lameda katusega väiksed kivist majad aga meenutavad vägagi Costa del Solil asuvat kuulsat Mijase küla. Olid ju Hispaanias aastasadu moslemitest vallutajad. Sama kultuur, sama arhitektuur. Mäletan ka tatari majade ümber olevaid raudvoodite otstest aedu ning ühte maja Gurzufi keskel asuva bussijaama vastas, mille teisele korrusele viis ehtne lennukitrepp.
Meie Krimmi suved, aastad 1987-1990 oli aga aeg, kui Stalini poolt küüditatud tatarlased oma ajaloolisele kodumaale tagasi pöördusid. Oli üldse algamas uus aeg – öösiti võis mägedest, viinamarjaistanduste poolt kuulda püssipauke.
Mallorca
Võrreldes Krimmi nelja suvega võin samuti Malle Leisi reisipiltide näitusel esindatud, 1993. aasta sügisel aset leidnud Mallorca reisi kohta öelda väga vähe. Sellega tasus üks eesti ärimees osaliselt selle eest, et Malle tema armukese portree maalis. Sain emaga kaasa. Nädalane pakettreis, kaasa arvatud ekskursioonid. Imelised vaated, bussireis kirjanik George Sandi ja tema kallima, helilooja Frédéric Chopini radadel. Olin juba hakanud õppima hispaania keelt.
Itaalia
Malle käis kunstnike liidu bussireisiga Veneetsia biennaali vaatamas, aga reis hõlmas ka muid sihtkohti Itaalias.
Kesk-Aasia
1960ndatel oli eesti tudengite hulgas levinud, et käidi tõuparanduse eesmärgil kodumaiseid vasikaid vagunitega Kesk-Aasiasse viimas. Hästitasuvad otsad ja sai reisida ning ERKI kunstitudengite, nagu sõbrannade ja kursuseõdede Malle Leisi ja Kristiina Kaasiku puhul, ka maalida. Malle rääkis, kui ilusad on Kesk-Aasia vanad mehed, ning sellest, kuidas seal vastu ahju seina lamedat õhukest leiba küpsetatakse. Nüüd on see lavaši nime all igas toidupoes saadaval.
- Costa del Sol
- ERKI kunstitudengid
- Frédéric Chopin
- George Sand
- Gurzufi linn
- itaalia
- Itaalia Riviera
- Kesk-Aasia
- KGB
- Krimm
- Kristiina Kaasik
- Kunstnike Liit
- Malle Leis
- Mallorca
- Mijase küla
- Nõukogude Liit
- prantsusmaa
- reisipildid
- Sandra Jõgeva
- Veneetsia biennaal
Selles numbris
- 13 Eesti autori lühilood võtsid suuna ingliskeelsetesse kõrgustesse
- Kanalisaarte köök
- Malle Leisi reisid
- Ood virtuaalreisimisele
- Südametervise reeglid matkaks ette valmistudes
- Fotoretk Nepali
- Vanad mehed teavad palju lugusid
- Vooluga kaasa. Tai päevik
- Reisisoovitus: Tai Chanthaburi puuviljaaiad vihmahooajal
- Campervan’iga Kanada Kaljumäestikus
- Meri Heinsalu: matkamine on minu teraapia
- Riko Noormets viis Eesti Polaarklubi lipu põhjapoolusele
- Timo Palo osales prantslaste polaarlaeva testimisel Põhja-Jäämerel
- Põhjanaba ehk maailma ots
- Maast lahti
- Täiesti salajane missioon
- Gröna Bandet: 1300 km matka Rootsi mägedes
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 114 - Oktoober 2025
