Mallorca kui ratturite paradiis

Baleaarid on Hispaaniale kuuluv autonoomne saarestik Vahemere lääneosas. Saarestikku kuuluvad kaks saarterühma, peamised saared on Mallorca, Menorca, Ibiza ja Formentera. Neist suurimal saarel Mallorcal veetsime perega tänavu terve aprillikuu, sest oleme mõlemad elukaaslasega kirglikud maanteeratturid ning Mallorcal on selle ala harrastamiseks ideaalsed tingimused.

Tekst: Evgeni Nikolaevski
Foto: erakogu

Esimesed kaks nädalat elasime saare põhjaosas väikeses linnakeses Port de Pollenças – õigemini hotellis olime seal ja tööpäevad möödusid ikka arvuti taga tööd tehes, kuid nädalavahetused ja õhtud sai mööda saart ringi sõidetud, ikka jalgrattaga. Port de Pollença on imeline väike linnakene pika rannapromenaadi, liivase ranna ja Agathe Christiet inspireerinud mändidega. Tänu keelavale ehitusmäärusele on Port de Pollenças kõik hooned pigem madalad ja väikesed ning pikka liivaranda ääristavad männid ja palmid, suur hulk kohvikuid ja restorane ning mõned suurepärased hotellid.

Kunagine lihtne kalasadam on nüüd väga atraktiivne peresõbralik kuurort, mida peamiselt eelistavad briti turistid. Hispaania kodusõja ajal muudeti Port de Pollença tuletorn kindral Franco käsul sõjaväebaasiks, kust lendasid välja Saksa vesilennukid. Kuna samas kohas asub ka praegu Hispaania sõjaväe lennubaas, on tavaline näha vesilennukeid tegemas lahel testlende, mida meeleldi jälgivad rannas mängivad lapsed. Kuid kõigil, kes soovivad sõjaväebaasi (ja neid on saarel ikka üpris mitu) näha või satuvad selle lähistele, tuleb arvestada, et see pole soovitatav ning sellest annavad sildid ja lõpuks ka ametnikud selgelt märku.

Tõeline retroglamuur asub aga linnast umbes 10 kilomeetri kaugusel – hotell Formentor. Hotellil on privilegeeritud asukoht, nimelt on see peidus Formentori poolsaare looduslikus paradiisis. Sel hotellil on aga oma ajalugu, sest Grace Kelly ja prints Rainier viibisid seal mesinädalatel ning aastakümnete jooksul on hotellis peatunud paljud säravad inimesed, sealhulgas Elizabeth Taylor, Audrey Hepburn, Winston Churchill ja Charlie Chaplin.

Saare tõmbenumber Cap de Formentor

Suurim turismiatraktsioon on aga Cap de Formentor (otsetõlkes ’Formentori lõpp’) ehk 20-kilomeetrise poolsaare tipp, kus Serra de Tramuntana mäeaheliku ülemine ots kohtub Vahemerega ning kus kõrgub maaliline tuletorn. Teekond tuletornini ja tagasi paneb ahhetama– kitsas serpentiin kivistel küngastel, sügavsinise ja rohelise varjundiga lahesopid, oliivi- ja männisalud, kaljudel kõõluvad kitsed. Kuna neid suurepäraseid vaateid soovivad nautida pea kõik saarel viibivad puhkajad ning jalg- ja mootorratturid, kuid tuletorni juures parkimiskohti napib ja tee on ülimalt kitsas, siis on autoga ligipääs Formentori poolsaarele juunist septembrini suletud. Ligi saab aga alati jalgrattal ning enam ei pea selleks olema ülimalt heas füüsilises vormis, sest rentida saab ka elektrilisi jalgrattaid. Peab siiski märkima, et siinkirjutaja liikus saarel ainult enda lihaste jõul, läbides kuu ajaga 2193 kilomeetrit, 27 934 tõusumeetrit ja veetis sadulas 82 tundi.

Jalgrattasõidust on saanud Mallorca turismitööstuse oluline osa ja kuna näiteks profimeeskond Sky on korraldanud oma hooajaeelsed laagrid just Port de Pollensa ja Alcúdia piirkonnas, siis on need linnad kujunenud peamisteks tugipunktideks jalgratturitele, kes soovivad põhjapoolsete marsruutide mitmekesisust maksimaalselt ära kasutada. Nii veetsime ka meie viimased kaks nädalat Port de Alcudias, kus toimus iga-aastane Hawaii Expressi kevadine rattalaager, millest võttis tänavu osa üle saja kaasmaalase. Saarel muidugi olid samal ajal veel teisedki harrastajate-sportlaste treeningrühmad.

Soe kliima ja marsruutide mitmekesisus alates nõudlikest tõusudest kuni mõõduka maastikuni tagavad, et iga taseme jalgratturid saavad nautida imelisi maalilisi marsruute saarel. Kuigi teedel võib varasest hommikust hilisõhtuni jalgrattureid näha aasta ringi, on Mallorcal rattasõidu kõrghooaeg veebruarist maini ning september-oktoober on samuti populaarsed kuud. Jalgrattahooaeg saavutab haripunkti aprillis, mil toimub üks populaarsemaid spordiüritusi Mallorca 312 – tänavusele võistlusele müüdi 8000 osalust välja kuue minutiga. Mallorca 312 sai alguse 2010. aastal, kui 199 jalgratturit asus saarel ühele 312-kilomeetrisele ringile pedaalima ning sellest ajast alates on üritus kiiresti kasvanud. Kuna mai alguses toimus siin ka Ironman 70.3, siis paistis sportlaste kontsentratsioon teiste turistide ja kohalike elanike seas veel eriti silma.

UNESCO maailmapärandis olev mäeahelik

Kõikjal saarel leiavad jalgratturid ilusaid ja vaikseid maanteid, mis nõuavad avastamist, ning mõned viivad isegi ajalooliste losside või mäetippudes asuvate kloostriteni. Suurim avastamine on kindlasti Serra de Tramuntana mäeahelik, seda rattal, matkates või ka niisama reisides, sest aastal 2011 lisati piirkond UNESCO maailmapärandi nimekirja. 90-kilomeetrine mäeahelik on nagu saare selgroog, kombinatsioon islami ja lääne kultuurist ning inimese võimest töötada kooskõlas looduskeskkonnaga. Nimelt on mägimaastiku eripära iidsed niisutussüsteemid, mis pärinevad Mallorca araablaste okupatsiooni ajast, ja kuivkiviterrassid, mis on ehitatud selleks, et luua ruumi toodangu kasvatamiseks mõnevõrra keerulisel põllumajandusmaastikul.

Üks raskemaid, kuid hingele ja vaimule kosutust andvamaid rattaga, aga ka autoga läbi sõidetavaid teid ongi mägitee saare ühest otsast teise ehk mägikülast Andratxi rannikuni Port de Pollensasse kulgev üle 110 kilomeetri pikk rannikutee Ma-10. Teele jääb kaks suurt järve: Gorg Blau ja Cúberi veehoidla. Samuti saare kõrgeim tipp Puig Major (1445 meetrit) – päris tippu ei saa, sest seal on sõjaväebaas. Maastikul domineerivad iidsed kuivkiviseinad, looduslikud kaljuseinad nagu looduse enda skulptuurid, millel sajanditevanused oliivipuud.

Teele jäävad linnad ja külad väärivad tänu oma kultuurile ja ajaloole kindlasti rohkem aega kui kiire läbisõit. Näiteks populaarne ja maaliline mägiküla Deià meelitab ligi kunstnikke ja kuulsusi, sest saare looderannikul asuv küla on üks saare ilusamaid. Teixi mäe jalami orus asuv küla oma vaadetega Vahemerele on pikka aega olnud kuulsate kunstnike, kirjanike ja teiste loomeinimeste magnet. Maaliline väike rannaküla Port de Sóller on saanud tuntuks ja populaarseks eelkõige tänu oma ajaloolisele trammile, lisaks vaikne lahesopp ja maaliline ümbrus. Vana kalasadamana on see ka suurepärane koht kala- ja mereandide söömiseks ning hästi varustatud jahisadam on ideaalne alguspunkt jahi- ja purjetamisretkedeks naaberlahtedesse.

Mallorca kõrgeim linn Valldemossa on ilmselt enim tuntud kui koht, kus poola helilooja Frédéric Chopin ja prantsuse kirjanik George Sand veetsid 1838. aasta talve, ööbides kloostri üüritoas. Kuigi Chopini ja Sandi kogemus Valldemossas polnud parem ja Sandi raamat ei saanud just hitiks, siis sellegipoolest on raamat „Talv Mallorcal“ müügil eri keeltes peaaegu igas Valldemossa poes. Linnas asub ka Costa Nord – kaasaegne kultuurikeskus, mille asutas Hollywoodi näitleja Michael Douglas, kelle villa S’Estaca asub Valldemossa–Sólleri rannikutee ääres Deià lähedal. Mallorca elanike jaoks on aga Valldemossal teistmoodi tuntus, sest see oli saare ainsa pühaku Santa Catalina Thomase sünnikoht.

Iga jalgratturi eesmärk Sa Calobra

Sa Calobra on vapustav koht, mis on kuulus ka Hollywoodi filmist „Cloud Atlas“. Nimelt on see paik tuntud oma kahe erilise ranna poolest. Cala Sa Calobra on pisike 30 meetri pikkune väikeste kivide ja liivaga rand, kus on parkimiskohad ja mõned väikesed restoranid hea ja lihtsa rannatoiduga. Teine rand Torrent de Pareis on peamine vaatamisväärsus, see on umbes 100 meetri pikkune rand, kuhu pääseb mööda ligi kilomeetripikkust jalgrada ja kitsast tunnelit, mis teeb sellest ühe ainulaadsema ja kaugema ranna. Sa Calobrasse on üsna raske jõuda, kuid seda ümbritsev maastik on pingutust väärt.

Jalgrattasõitu Sa Calobrasse ja sealt tagasi peetakse üheks ikoonilisemaks rattamarsruudiks maailmas. Omapärane on see, et tõusu vallutamiseks tuleb kõigepealt laskuda, kui just ei minda rannikukülla laevaga. Tõus Sa Calobra külast Coll dels Reisi poole on üks peamisi põhjusi, miks jalgratturid üldse Mallorcale pedaalida soovivad. Ligikaudu 7% keskmise kaldega ja vähem kui kümnekilomeetrise ronimisega Sa Calobra ei ole nii väljakutseid pakkuv kui Alpide ja Püreneede hiiglased, kuid see on erakordne tõus oma 26 kurvi, hingematvate vaadete ja põneva teega.

Lisaks jalgrattasõiduharrastusele pakub Mallorca rõõmu lohesurfaritele (eriline meelispaik on tuuline lahesopp Port de Pollença ja Alcúdia vahel) ning golfaritele, sest saarel on 23 kvaliteetset golfirada, kus saab mängida aasta ringi.

Kui saare loode- ja põhjarannik on paljuski meelispaik aktiivse liikumise harrastajatele, siis pidutsemispiirkondadena on rohkem tuntud lõunarannik ja pealinn Palma de Mallorca. Niinimetatud Vahemere pärl pakub elavat elustiili nii päeval kui ka öösel, on tulvil Vahemere hõngu ja meelitab igal aastal ligi miljoneid külastajaid oma 300 päikesepaistelise päevaga. Peamine vaatamisväärsus on kindlasti La Seu ehk Palma katedraal. 14. sajandi katedraal on linna kõige ikoonilisem ehitis ja üks Euroopa kõrgemaid gooti katedraale. Maalilisust annab katedraalile Parc de la Mar ehk pargiala soolase veega järvega, mis loodi 1970. aastatel. Maalilisest pargist on tänaseks saanud Palma linna üks sümboolsemaid piirkondi, mis on peamine asukoht iga-aastastele pidustustele.

Mallorca maastiku muudavad omanäoliseks suures osas 16.–19. sajandist pärinevad vee- ja jahuveskid, mis on Mallorca põllumeeste inseneritarkuse sümbolid. Veskid kasutavad tuult teravilja jahvatamiseks ja vee pumpamiseks ning on isegi ühendus „Mallorca tuuleveskite sõbrad“, kes on kirglikud nende kultuuri- ja pärandistruktuuride taastamise ja hooldamise suhtes. Saarel olevast umbes 3000 tuulikust 2500 on metallist noolega veetõmbeveskid, mida on näha peamiselt Campose, Ses Salinesi piirkondades ning saare keskel Sa Pobla ja Muro lähedal. Klassikalisi tuuleveskeid on vähem, kuid neid kohtab üle saare igal pool.

Selles numbris

• Raamatuarvustus: Mari-Leen Treimann "Meie Arvi. Lastega haagisreisil Poolas ja Baltikumis"
• Perega maailmareisile
• Kuidas matkal toituda?
• Headust ja teadmistejanu pole iialgi liiga palju
• Euroopa kuulsad kalasupid
• Meelis Atonen: tassid ja Põhja-Korea
• Teraslindu püüdmas ehk kes on planespotter?
• Reisimine keskajal: erandlik ja argine
• Miks minna Taiwani?
• Kas Kreekas elades tohib ka viriseda?
• Mallorca kui ratturite paradiis
• Maailmamerel mikroplasti otsimas
• 20 aastaga 500 tippu!
• Riik, kus ainus ohtlik loom on inimene
• Roald Johannson: „Ku#at, ma pean hommikul Kariibi mere saartele minema…!“
• Tooteuudised
• Kroonika