Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“

Marek on Hiiumaal sündinud ja kasvanud. Värvika perioodi elust on mees elanud küll Viljandis, kuid Viljandis ei ole merd ja kui merd ei ole, siis Marekil hakkab paha.

Mida saab mereturismi mõttes Hiiumaal ette võtta?

„Saame näiteks laevaga teha toreda ringi ümber Hiiumaa, sest sadamaid on meil palju ja neid tuleb juurde,“ räägib Marek. Mees ise sõidaks küll sadamast sadamasse, mitte ei teeks Hiiumaale korraga ringi peale. Üks päev kolmkümmend miili, teine päev jälle kolmkümmend miili. Marek juhib tähelepanu ka sellele, et iga sadama ümber on viie kilomeetri raadiuses alati „oi kui palju huvitavaid asju“, mida vaadata. Laevaga sõita võib aga igale poole. „Vormsi ja Saaremaa on käeulatuses. Ka Soome on vaid ühe supikorra ja võileiva jagu minna,“ hindab Marek kaugust söögikorra järgi. 

Kuhu poole Marek ise laevanina seaks?

„Oluline ei ole suund, vaid seltskond,“ saabub Marekilt kiire vastus. „See sõltub täielikult seltskonnast ja nende soovist. Pigem on tähtis see aeg, mis me sõpradega veedame, mitte mõni kindel koht, kuhu läheme.“

Miks mitte istuda sõpradega korteris? Miks peaks merele minema?

„Sellepärast, et meri on vabadus,” õhkab hiidlane.  “Mulle jääb eluks ajaks meelde see kord, kui vabadus oli värskelt Eestisse saabunud. Meie passid lõhnasid veel trükikoja järele, polnud Eestis Shengenit ega midagi ja meie otsustasime venna jahiga Soome sõita. Meil oli natukene makarone, kompass, kaart ja sirkel. Põhimõtteliselt oli meil Läänemere kaart ja paat ja see oli nii kõva tunne!“ meenutab Marek.

Lisab siis veel: „Ja kõige suurem ja tähtsam oli see tunne, et sul on terve meri ees lahti – milline seletamatult hea vabaduse tunne see veel oli!“

Milline on „Lisette“ lugu?

„„Lisette“ on vana lestatraaler, mis leiti Kõrgessaarest. Selline laev oli Eesti vetes traditsiooniline rannatraal. Ükski selline alus enam lestapüügiga ei tegele,“ selgitab Marek. MTÜ-ga Halulaev võtsid Marek ja tema sõbrad laeva kunagises kolhoosi juurikahoidlas pulkadeni lahti ja ehitasid nullist peale üles.  

Nagu Marek ütleb: „Vana laev on nagu vana maja – täis emotsiooni ja mälestusi, aga kui teed arvutuse, siis pole mõtet seda katkist asja üles putitada, vaid parem on uus ehitada.“

Nii Mareki sõnul tehtigi ja vana laeva paremas korras olevad lauad läksid suvilateks. Ehitus võttis koos pausidega aega umbes viis aastat. „Lisetteks“ ristituna seilab uhke alus merel aastast 2016, viies soovijad merele. Muul ajal seisab alus enamasti Orjaku sadamas. Tänu MTÜ Halulaevale seilab Hiiumaa vetes teinegi alus: „Hiiu Ingel“. Tema läks vette 2017 ning viib samuti soovijaid merele lõbusõitu tegema.

Palju selliseid laevu Hiiumaal kokku on, kes turisti tekile laseks?

„Suur see arv ei ole. Eks igas sadamas mõni suurem või väiksem laev on,“ täpsustab Marek ning seletab, et tasub kohale tulla ja sadamas küsida – pole võimatu, et saad mõne kapteni lõbusõiduks ära rääkida. Küsimuse peale, kas purjetatakse ka talvel, vastab Marek, et kui jääd on, siis puulaev ei lähe kuskile, aga mõnikord õnnestuvad siiski ka talvesõidud.

Mida öelda Hiiumaale tulijale?

„Inimesed ei taipa, kui kättesaadav kõik on ja kui lihtne on purjetama minna,“ ütleb Marek entusiastlikult. „Pole rohkem vaja teha, kui ainult Hiiumaale kohale tulla!“

***

RETSEPT

Konservid on head, aga äkine on see, mis jalad nõrgaks võtab. Ehk siis kõige ehedama mekiga toit, mis saada on. Kaks plekk-kaussi, sool, pipar ja kala vastavalt hooajale nende vahel ning siis shaken, not stirred.

– Marek Rätsep

***

Kuidas Iiri viski Jameson nime sai

Lugu lühidalt järgmine. Sattunud iidlased Iiri vetes oma laevaga merehädasse. Pääsenud kaldale ja kuivatanud oma vettinud hilpe, tuli kohalik rannarahvas neile abisse ja muuhulgas pakkunud ka põletatud jooki turgutuseks. Iidlased  seejärel joogi kohta pärima: ja mes see on, ja mes see on…
Ja see on fakt!

– Marek Rätsep

Selles numbris

• Hiiu kirjandusest
• Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
• Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
• Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
• Mootorpurjekas „Alar“
• Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
• Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
• Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
• Hiiumaa kunstis
• Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
• Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
• Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
• Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
• Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
• Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
• Kuidas kõnelda Hiiumaast?
• Hiiumaa eriline võlu
• Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
• Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
• Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
• Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
• Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
• MERI! KUI MEI
• Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
• Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
• Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
• Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
• Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
• Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
• Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
• Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
• Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
• Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
• 5x3 soovitust
• GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022