Kui Mark Smithilt küsida, kuidas ta Londonist Tallinna jõudis, ei tule vastuseks mitte lennuinfo, vaid rongide nimed ja ümberistumiste asukohad. Mees, kes on loonud legendaarse rongireisiportaali The Man in Seat 61, reisib kui vähegi saab ainult rööbastel. Meie intervjuu toimub tiirutades Balti jaama ümbruses ja loomulikult räägime kirglikult kõigest, mis on seotud rongidega – unustamatutest marsruutidest maailma eri nurkades, tööst, mis on pigem hobi, ja inimestest, kes on sattunud Marki elurööbastele.
Lähme ajas tagasi – kuidas armastus rongide vastu alguse sai?
Ma arvan, et koolireisidest 1982. aastal, kui olin 17-aastane. Meie kool korraldas reisi Lõuna-Prantsusmaale, kus elasime prantsuse peredes, et parandada prantsuse keele oskust. Sõitsime kõigepealt parvlaevaga üle La Manche’i ja siis öörongiga Calais’st Lõuna-Prantsusmaale.
Samal aastal käisin veel kooli korraldatud reisil Venemaale – sõitsime laevaga Suur-britanniast Oslosse, sealt edasi Stockholmi, siis juba Leningradi (nagu seda tol ajal nimetati), rongiga Moskvasse, sealt rongiga Berliini ja lõpuks jälle rongi ja parvlaevaga tagasi Suurbritanniasse.
Hiljem reisisin läbi Euroopa – see oli minu põlvkonnas tavaline, et enne ülikooli võeti ette üks pikem reis. Sõitsin läbi Jugoslaavia Kreekasse, läbi Hispaania Marokosse, avastasin maailma. See avaski mu silmad rongiga reisimise võlule – liikuda mööda maad ilma turvavööde ja lennujaamadeta, kohtuda inimestega, kogeda seletamatut vabadust, mida lennukiga reisides lihtsalt ei saa. Ma arvan, et just see kõik panigi aluse minu armastusele rongireiside vastu.
Jah, saan sinust täiesti aru. Sõitsin ise lapsepõlves väga palju öörongidega ja sellest ajast tunduvad rongid mulle väga romantilised. Aga mis ajendas sind looma saidi The Man in Seat 61, see mees seal 61. istmel oled ju sa ise?
Jah, Eurostari esimeses klassis oli 61. iste mu lemmikkoht – üksikiste akna all, laua ja rahuga, suurepärase vaatega. See sai kuidagi omaks. Ja kui mul oli vaja saidile nime, siis tundus just see nimi kõige õigem. Selle saidi tegin täiesti juhuslikult. Mul oli vaja midagi lugeda, kui pärast tööd rongiga koju sõitsin. Leidsin ühe HTML-i teemalise raamatu ja mõtlesin, et on üks infolünk, mida maailm ei täida – keegi ei selgita lihtsalt ja selgelt, kuidas rongiga reisida Ühendkuningriigist Prantsusmaale, Itaaliasse, Budapesti või mujale. Mõtlesin, et olen veidi mässumeelne ja panen selle info ise internetti üles.
Tänaseks otsib sinu veebilehelt rongireiside kohta infot umbes 1,2 miljonit inimest kuus. See on muljetavaldavalt suur arv. Kas kujutasid ette, et seda veebi saadab selline peadpööritav edu?
Ei. Ma ei arvanud kordagi, et nii paljud inimesed seda loevad või et sellest saab mu täiskohaga töö. Esialgu olin skeptiline, see tundus nagu karje tühjusesse. Aga ma lihtsalt tundsin, et ma pean selle karje tegema. See oli uskumatu üllatus, kui inimesed hakkasid infot kasutama ja lehte külastama. Ja praegu tunnen, et sellest võib inimestele tõesti kasu olla, kuna süsteem on praegu väga killustunud. EL püüab julgustada ühiseid piletisüsteeme, kuid areng on aeglane. See on põhjus, miks seat61.net eksisteerib – aidata inimestel orienteeruda, sest info on killustatud ja keeruline.
Kas oled õppinud midagi raudtee ja rongidega seotut?
Oh ei, õppisin poliitikat, filosoofiat ja majandust Oxfordis. Mõtlesin, et poliitikateadmised võivad raudteesektoris kasuks tulla, samuti majandus. Aga lõpuks selgus, et kõige vajalikum on filosoofia. (Naerab lõbusalt.) Aga tõsiselt rääkides, kõige suuremat mõju mu tänasele tööle avaldas hoopis ülikooli vaheaegadel tehtud töö rongipiletite müügifirmas – palju enam kui see, mida ma ülikooli loengutes õppisin.
Sul on kindlasti palju lugusid maailma eri paikadest.
Just, kui reisid rongi või laevaga, siis sul tekivadki lood. Lennukiga reisides on ainsad lood tavaliselt seotud turvakontrolli õudustega või hirmutava turbulentsiga. Mõtle filmide peale – kui tahetakse näidata romantikat või mõistatuslikku salapära, toimub see alati rongis või laeval. Lennukis leiavad aset ainult katastroofifilmide sündmused.
See on tõsi, jah. Ma polegi sellele nii mõelnud.
Lennukis pole tegelikult ruumi, et tegelased saaksid omavahel suhelda.
Mida rongid veel pakuvad, mida lennukid või autod ei võimalda kogeda?
Nad pakuvad teekonda. Lennukid võtavad teekonna ära – nad lihtsalt viivad sind sihtkohta, nagu mingi teleport. Sa ei näe midagi, ei koge midagi, ei jõua rahulikult kohale. Lennukis on turvavööd, stress ja lennujaamade turvakontroll. Rong on koht, kus saab rahulikult hingata. Pole turvavöid, saad istuda, jalutada, vaadata, kuhu sa lähed. Inimesed unustavad, et reisimine pole ainult sihtkoht – see on teekond ise.
Kergita veidi saladuskatet enda lugudelt, millised on need kõige-kõige erilisemad lood, mis praegu siin Tallinnas raudtee ja Balti jaama vahetus läheduses jalutades ja juttu rääkides meelde tulevad?
Noh… ma kihlusin rongis.
Tõesti?
Täiesti kogemata, jah. See juhtus Venice Simplon – Orient-Expressil – väga luksuslik ja kallis rong, mis sõitis Londonist ja Pariisist Veneetsiasse. Ma pidin selle kohta oma veebilehe jaoks infot koguma ja hooaja lõpus oli seal 25% soodustus. Mu hollandlannast tüdruksõber, kellega me olime kuus kuud koos olnud, polnud kunagi Itaalias käinud – see tundus mulle täiesti uskumatu! Selgus, et kui ma ta kaasa võtan, siis ei pea ma ka üksi reisimise lisatasu maksma. Nii me siis läksime – üks romantilisemaid reise üldse. Õhtul magamiskupees panime paika oma esimese lapse nime ja järgmisel päeval kuskil Brenneri mäekurus Austria ja Itaalia piiril ma kosisin Nicolette’i. Või noh… nii nagu mina seda mäletan, hoopis tema kosis mind. Me pole siiani kindlad, kumb see täpselt oli. Aga igatahes – kihlusime ja nüüd, üle 20 aasta hiljem, oleme abielus, meil on kaks last, neli kassi ja üks koer.
See on üks ilus lugu! Kõik su soovitused ju põhinevad ka isiklikel kogemustel – sa testid ise marsruudid, pildistad vagunid, hindad vaateid ja paned kirja ka praktilised nõuanded, nagu pagasi-piirangud ja vagunite tüübid, ning annad muud olulist infot reisijatele. Millised marsruudid on sulle kõige südamelähedasemaks- saanud?
Iga riik on erinev – ja see ongi kõige toredam. Lennukid on kõikjal ühesugused, aga rongid peegeldavad alati seda maad, kus parasjagu oled. Vietnami rongid – väga lõbusad ja imeline maastik. Hiina rongid – nende tohutu ulatusega kiirrongivõrk on lihtsalt hämmastav. Nad ei ehita lihtsalt paari liini, vaid kogu riiki katvat võrku- – see on märkimisväärne. Tai öörong Bangkokist Chiang Maï-sse on imeline kogemus – ärkad hommikul, päike tõuseb, aknast paistab lummav loodus. Jaapanis on samuti- suurepärane kiirraudteevõrk, mis ühendab turismisihtkohti nagu Kyoto, Hiroshima, Nagasaki ja Tokyo.
Benina Express Šveitsist Itaaliasse, Glacier Express läbi Šveitsi või rong Belgradist Montenegrosse. On palju marsruute, kui tead, kust otsida, aga neid ei leia alati tavareisikorraldajate kaudu.
Ja siis veel India rongid – ma arvan, et sa pole Indias tõeliselt käinud, kui pole sõitnud India rongiga ja kuulnud teed müüvat mehikest hõikamas „Chai, chai, garam chai!“ Ma ei tea, mitu lusikatäit suhkrut ta sellesse paneb, aga see tee maitseb uskumatult hästi.
Kas saad kirjeldada üht kõige meeldejäävamat rongireisi?
Neid on palju. Aga üks reis, mida ma kunagi ei unusta, oli Aswanist Luxorisse. Ma ei saanud piletit konditsioneeriga kiirrongile, aga saabumas oli vana, aeglane ja räämas rong – katkised istmed, katkised aknad. Mõtlesin: „Kui hull see ikka olla saab?“ ja läksin peale. See osutus üheks mu elu meeldejäävamaks reisiks piki Niilust. Kuna akendel polnud klaase, olid need avatud – ma tundsin õhku ja elu. Rongiga liitusid lapsed, üks neist istus mu kõrvale, võttis inglise keele õpiku välja ja palus mul talle inglise keeles ette lugeda. Kui lapsed maha läksid, tuli mu juurde üks noormees ja uuris vigases inglise keeles: „Sa viina armastad? Mina armastan viina. Sa viskit armastad? Mina armastan viskit.“ Tuli välja, et ta oli baarmen ühel Niiluse kruiisilaeval ja kurtis, et kodukülas pole head jooki saada. Vahetult enne Luxorit mu rong peatus ning kõrvalt sähvatas mööda roostevabast terasest konditsioneeriga kiirrong. Aga mul oli täiesti ükskõik. Sest see reis – see oli midagi, mida ma pole siiani unustanud. See juhtus 1990ndal.
Kuskil oled maininud, et Ameerika rongiteed on väga head.
Ameerikas on rongiteid võrreldes Euroopaga vähe, kuid olen rongiga USA osariike kuus korda läbinud. Kõigil marsruutidel on oma iseloom, kuid parima maastikuga reis on New Yorgist Chicagosse ja edasi California Zephyri rongiga läbi Denveri, Salt Lake City, Sacramento kuni San Francisco piirkonnani. See rong sõidab läbi Nebraska tasandike, ronib Rocky Mountainsi mägedesse, seejärel möödub Colorado kanjonist, kus raftingu harrastajad tervitavad rongi. Seejärel sõidetakse läbi Utah’ ja Nevada kummaliste maarajoonide ning Sierra Nevada mägede kuni California lahe piirkonnani. See on hingemattev reis ja kolm ööd maksab vaid umbes 250 USA dollarit, kui oskad õigel ajal broneerida.
Ameeriklased ise ei tundu Amtraki väärtustavat?
Mina arvan samuti, et nad alahindavad seda ja Amtrak võiks rohkem turundust suunata ka välismaalastele. Nad võiksid müüa palju rohkem rongireise, kui vaataksid rahvusvahelist turgu.
Milline on sinu arvates maailma alahinnatuim raudtee?
Euroopas oleks see kindlasti mägitee Belgradi ja Montenegro vahel. Seda ei leia turismibrošüüridest, aga see on täiesti erakordne – läbi mägede Montenegrosse. Kõik, kes rongireise tunnevad, teavad, et see on üks Euroopa kaunimaid liine. On palju riike, kuhu turiste eriti ei lähe, näiteks Myanmar. Praegu sinna tõenäoliselt ei tahakski minna, aga mul vedas, et jõudsin sinna ajal, kui see oli ohutu. Seal on mõned vanad brittide poolt ehitatud raudteed, mis kulgevad läbi fantastilise maastiku – üks sõidab spiraalis kõrgust võttes, teine mäest üles siksakina, teele jääb raudteesild, Ameerika inseneride kätetöö, mis kunagi oli maailma kõrgeim, kui ma ei eksi. Sellist asja turismibrošüürides ei näe.
Kas su veebileht annab soovitusi ka sellistesse unikaalsetesse kohtadesse reisimise kohta?
Kindlasti. Näiteks Myanmari kohta on mul ajagraafikud ja praktiline info rongidest koos fotodega. Kui olukord paraneb, saavad inimesed jälle sinna reisida.
Meie ajame juttu Eestis ja isegi siia raudteekonverentsile tulid sa rongiga. Kui pikk see teekond oli?
See võttis aega neli päeva. Kõigepealt Londonist Berliini öörongiga, siis Berliinist Varssavisse taas öörongiga ja siis Varssavist Vilniusesse jälle öörongiga ning sealt siis Tallinna. Vahepeal peatused ka.
Kas see oli seda väärt?
Absoluutselt. Mul oli aega endaga olla, mõelda, aknast välja vaadata ja näha, kuidas maastik muutub. Pean tunnistama, et pärast Varssavit läks asi aeglaseks – võib-olla oleks sinna tarvis kiiret rongi. Varssavisse jõuab pooleteise päevaga, aga Varssavist Tallinna võtab kaks pikka päeva. Aga Baltikumis käisin ma viimati 20 aastat tagasi ja on tore näha, kui palju siin on vahepeal muutunud.
Mida arvad Rail Balticu projektist?
Rail Baltic saab olema suur läbimurre ja mängumuutja Baltimaade ja ülejäänud Euroopa vahelise transpordi suhtes. Kui see avatakse, ei saa inimesed aru, kuidas nad ilma selleta elada said. Praegu näeme vaid uudistes kulusid ja ehitusviivitusi, kuid avamisel saab see olema erakordne edu. Olen selles kindel, sest olen näinud uusi kiirraudteid mujal ning usun, et Baltimaade pealinnade vahel paranevad transpordivõimalused tunduvalt. Varssavist sõit võttis mul praegu kaks päeva, aga siis saaks selle tehtud 6 tunni ja 47 minutiga.
Mida ütlete skeptikutele? Praegu käib sel teemal palju tuliseid arutelusid.
Kahe rööpaga raudtee ei avalda maastikule suurt mõju. Kuuerajalised kiirteed ja keskkonda saastavad autod, lennujaamad ja lennukid avaldavad keskkonnale palju suuremat mõju, kui inimesed reisiksid rohkem rongiga, oleks see keskkonnale hoopis parem.
Kas rongide kuldaeg tuleb tagasi?
Mõnes piirkonnas läheb paremaks, mõnes halvemaks. Aafrikas pole paljud raudteed pärast pandeemiat taastunud – näiteks Zimbabwe rong Bulawayost Victoria joa juurde ei sõida enam. Varem sõitsid rongid Venemaale kogu Lääne-Euroopast, kuid nüüd on see kahjuks poliitilise olukorra tõttu välistatud. Aga samal ajal on näiteks Rail Baltic ja uued rongid Amsterdamist Austriasse lootustandvad.
Kas sa vahel enda tööst ka puhkad? Tähendab, et lähed tavalise inimese kombel rongi peale koos perega ega jälgi kogu aeg valvsalt, kas vahepeal on samal marsruudil rongi tüüp vahetunud või pakutakse hommikueineks midagi tavapärasest erinevat?
(Muigab.) Meil on suvine reis broneeritud Istanbuli ja Türki. See saab olema perepuhkus. Mu naisele ei meeldi, kui ma kogu aeg mööda rongi ringi jooksen, pilte teen ja iga viie minuti tagant ära kaon. Pean endale meelde tuletama: see pole „Seat 61“ uurimisretk – see on puhkus. See saabki vist kõige raskem olema!
***
Mark Smith on endine Briti transpordiametnik, kes 2001. aastal asutas tasuta veebilehe The Man in Seat 61, et jagada oma kirge rongireisimise vastu ja aidata inimestel planeerida lennuvabu reisiseiklusi.
Veebisaidil The Man in Seat 61 on aastas 12–14 miljonit külastust, olles üks tuntumaid ja usaldatumaid allikaid rongireiside planeerimiseks Euroopas ja kaugemal.
Kõik soovitused põhinevad Marki isiklikel kogemustel – ta testib ise marsruudid, pildistab vagunid, hindab vaateid ja paneb kirja ka praktilised nõuanded, nagu pagasi-piirangud ja vagunite tüübid ning soovitused lastega reisimiseks.
2011. aastal ilmus tema raamat „The Man in Seat 61“, mis käsitleb lennuvaba reisimist Euroopas.
Mark Smith usub, et rongireis on lisaks mugavusele ka keskkonnasäästlik valik – tema veebisait on saanud kiitust oma ökoloogilise jalajälje vähendamise eest.
***
Mark Smith soovitab
Parim infoallikas peale seat61.net on Saksa raudtee (Deutsche Bahn) veebisait int.bahn.de, kus on rongide sõiduplaanid kogu Euroopas.
Kuidas seat61.net veebisait töötab?
Kui valid Tallinnast Barcelonasse reisi, näitab sait parimaid marsruute, ligikaudset sõidu- ja hinnainfot ning annab lingid piletiostuks iga rongioperaatori juurde. Leiab ka fotosid rongidest ja maastikest, et anda tunnetus, kuidas reis tegelikult välja näeb.
Millised on tulevikuplaanid saidiga?
Ma ei saa seda palju suuremaks kasvatada, sest siis ei jõuaks enam kõike uuendada. Keskendun info kvaliteedi parandamisele, lisades rohkem fotosid ning restorani- ja hotellisoovitusi raudteejaamade lähedal.
Kui tihti andmed uuenevad?
Euroopa raudteed uuendavad sõiduplaane iga aasta detsembris samal päeval, seega mul on viis nädalat tihedat tööd. Muude riikide puhul kontrollin hooaja alguses ja hooajal muudatusi ning saan infot rongifirmadelt ja raudteeajakirjadest, samuti kasutajate tagasisidest lisainfot.
- Amtrak
- balti jaam
- Baltimaad
- Benina Express
- Deutsche Bahn
- Eurostar
- Glacier Express
- Lõuna-Prantsusmaa
- Mark Smith
- Orient-Express
- Oxford
- Rail Baltic
- Rocky Mountains
- Salt Lake City
- The Man in Seat 61
- „Seat 61“ uurimisretk
Selles numbris
- 20 aastat bussireise
- Kuidas puugihammustuse korral õigesti käituda?
- Traditsioonid taldrikul: pilk Pakistani toidumaailma
- Hiie-Liin Dirveiks: igal aastal kuus kuud reisil
- Isa ja tütar seitsme kontinendi kõrgeimates tippudes
- Fotogeeniline Sitsiilia
- Külm õlu ja kuum pea: jalkaturistina Itaalias
- Matk Namiibia kõrgeima mäe tippu
- Mark Smith – kõik teed viivad perroonile
- Kogenud telkijad jagavad kogemusi
- Lvivi vabaõhumuuseum: rahulik ja roheline oaas
- Tiit Pruuli soovitab: Miks lennata Seattle’isse
- Nepaal – jutusta mulle lugu
- Vildega Budapestist Viini
- San Michele
- Kuidas sündis otsus ehk Eduard Vilde reisikirjade võistluse žürii tööst
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 113 - August 2025
