Matkamiseks pole aega? Siis jookse!

Tulemuse pärast lauskmaaelanik mäemaratonil muretsema ei pea, põhiline on teekond ise ja finišisse jõudmine, julgustab Villu Zirnask.

Kui Eestis joostakse võidu ümber järvede, siis mägistes Euroopa maades – nagu näiteks Šveitsis – korraldatakse mäejookse, sealhulgas mäemaratone. Kahtlemata on see päris raske harrastus, aga neist osavõtmisel on ka õige mitu plussi.

Esiteks sobib mäemaraton neile, kel alatasa aega vähe – 2-3-päeva matkateekond kapatakse joostes läbi ühe päevaga. Aegamööda vaateid nautida ja sadu fotosid teha ei jõua, aga see-eest saab eneseületamise tunde, mida lihtsalt niisama jalutades võib-olla ei teki.

Teiseks sisaldab osavõtutasu nii mõnigi kord rongipileteid lähimast suurest keskusest starti ja tagasi, samuti mäeliftide pääsmeid. Seega võib sarnastel võistlusel osalemine pakkuda suhteliselt soodsat võimalust kiirvisiidiks kõrgetesse mägedesse.

Kolmandaks võiksid mäemaratoni ette võtta need, kel tekkinud tahtmine oma füüsilise vastupidavuse piire katsuda, aga standarddistantsid, kus läheb tulemuste võrdlemiseks naabrimehe või iseenda noorpõlve omadega, ei köida. Mäemaratonidel on lauskmaaelanikul palju lihtsam aja ja koha painest vabaneda – siin on põhiline teekond ise ja finišisse jõudmine.

Martin Moosese treeningusoovitused mäe- ja maastikumaratonindeks

Kui ruttu jõuab inimene, kes pole varem maratoni jooksnud, piisavasse füüsilisse vormi, on üldistavalt väga raske öelda. Sõltub tema varasemast tegevusest, tervislikust seisundist, kehakaalust ning ka kehalistest eeldustest. Eeldusel, et tervislik seisund on korras ja kehakaal normis (KMI 18,5-24), võib 5-6 kuu pikkuse regulaarse ja läbimõeldud treeningu järel juba läbida maratoni. Enne mäemaratoni ettevõtmist on mõistlik läbida mõni tavamaraton tasasel maal ning osaleda mägisel maastikul esmalt mõnel 10 või 21,1 km jooksul. Järgmiseks võiks ette võtta mõne maastikumaratoni, mis on maastiku poolest raske, kuid trass jääb merepinnast kuni 1000 meetri kõrgusele.

Tee endale varakult selgeks, milline on mäemaratoni trass ning vastavalt sellele vali ka maastik, millel treenida. Tavamaratonid toimuvad reeglina asfaldil, mäemaratonid aga väga erineval pinnasel. Seepärast soovitan võimaluse korral treenida mägisel maastikul metsas.

Pööra tavalisest suuremat tähelepanu lihasvastupidavuse arendamisele: kerged jõu- harjutused oma keharaskuse ja topispallidega. Oluline on harjutuste suur korduste arv (20-50 kordust) ja rahulik tempo. Kuna mäemaratonil on järskude tõusude kõrval ka langusi, siis pööra tähelepanu alla- mägejooksule. Lihastele on mäest alla jooksmine suuremaks koormuseks kui mäkke jooksmine. Treeningutel harjuta nii tõusudest alla kui üles jooksmist.

Kuna paljud mäemaratonid lõpevad kõrgemal kui 2000 meetrit, võiks esimeseks eesmärgiks võtta lihtsalt trassi läbimise. Tõenäoliselt suures osas kõndides. Sellistel kõrgustel võistlemiseks on soovitav võtta aega aklimatiseerumiseks. Ligikaudu 14 päevaga kohaneb organism keskmäestikuga 95% ulatuses.

Kui maraton toimub merepinnast suhteliselt kõrgel, siis võimaluse korral treeni ka sellistes oludes (näiteks korralda endale mõni treeninglaager).

*KMI – kehamassiindeks. Saadakse kehakaalu kilogrammide jagamisel pikkuse ruuduga meetrites. Normaalse pikkuse ja kehakaalu suhte korral jääb number 18,5 kuni 24,9 vahele.

Martin Mooses on litsentseeritud III kategooria kergejõustikutreener, kes korraldab tervi- sepordi- ja meeskonnatöö koolitusi ning nõustab huvilisi (ka terviseportlasi) treenimisel. Vt www.kipka.ee

Valik 2008. aasta mäemaratone

14. juuni, LGT Alpine Marathon – maraton Liechtensteini mägedes. Maratoni kõrval on programmis ka poolmaraton ja kepikõnniüritus. 28. juuni, Graubünden-Marathon – see maraton reklaamib ennast sõnadega „maailma raskeim“. Võib-olla tõesti. Start on merepin- nast 590 meetri kõrgusel, finiš 2865 meetril. Programmis on ka 30,7 ja 11,5 km jooks. 29. juuni, Marathon du Mont-Blanc – nagu nimigi ütleb, on sellelt maratonirajalt avanevate vaadete tõmbenumbriks Lääne-Euroopa kõrgeim tipp (4808 m). Lisaks maratonile on programmis ka 10 ja 23 km distantsid.

5. juuli, Zermatt Marathon – rohkem kui 1900-meetrise kõrguste vahega maraton, mille taustaks suurel osal trassist on lumise püra- miidikujulise tipuga Matterhorn (4478 m).

26. juuli, Swiss Alpine Marathon – Davose ümbruses toimuv maraton sisaldab lisaks mäkkejooksule ka tublisti laskumist. Neile, kellel 42,2 km väheks jääb, pakutakse 78 km pikkust ultrajooksu. 6. september, Jungfrau Marathon – Šveitsi Alpide kõige kuulsama panoraami (vaated Eigeri, Mönchi ja Jungfrau tippudele) taustal toimuv maraton on mäemaratonide seas sama positsiooniga nagu New Yorgi maraton linnamaratonide hulgas.

13. september, Slovenski Alpski Maraton – Šveitsi maratonidega võrreldes tagasihoidliku kõrguste vahe ja kõrgusega üritus, kus kavas 50, 35 ja 10 km distantsid. 25. oktoober, Snowdonia maraton – jooks ümber Walesi kõige kõrgema mäe (Snowdonia, kõmri keeles Eryri, 1085 m).

Mäe- ja maastikujooksud Saksamaal: www.falterer.de/berglauf/ Maailma Mäejooksu Assotsiatsioon: www.wmra.info Iiri Mäejooksu Assotsiatsioon: www.imra.ie

Selles numbris

• Jaapanlannad on noored ja saledad
• Paul Theroux: üsna sageli on reisimine lihtsalt ebamugav
• Müstiliselt suur kalaturg Lõuna-Korea
• Seiklusvõistluse sünd
• Matkamiseks pole aega? Siis jookse!
• Kevade otsimine Selja jõel
• Kuue maa ja ühe mere taga
• Tagaukse kaudu Haltile
• Põrgu on päriselt olemas
• Mis Ida-Preisimaa?! Venemaa mis Venemaa!
• Ilus viski-ilm
• Sissejuhatus pöidlaküüdi saladustesse
• Kui pakiraamist jääb väheseks...
• Telk kaasa ja rattaga Venemaale
• Rannapuhkus jalgrattal
• Jalgratas pole rakett
• Et rattamatk õnnestuks
• Veteranmatkaja Ivar Vilde: käimata on Vaindlool ja Kessulaiul
• Milleks telk, kui magada saab ka heinasaos?
• Matkad Metsikus Eestis
• Go Reisiajakiri nr 11 – Aprill 2008