Meelis Pielberg: „Purjetamine on osa Hiiumaa identiteedist.”

Ettevõtja Meelis Pielberg leiab, et purjetamine on üks Hiiumaa suurimaid edulugusid. Noore poisina Orjakul svertpaadiga Optimist purjetama õppinud Meelis on praegu avamerepurjetamise Euroopa meister, purjejahi Olympic meeskonnajuht ning jahtklubi Dago juhatuse liige.

„Hiiumaa purjetajad, peamiselt jahtklubi Dago lipu all, on läbi aegade Hiiumaad kõige paremal viisil esindanud nii mujal Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Purjetamisel on ülimalt oluline koht Hiiumaa kuvandi loomisel ja turundamisel eelkõige merega kokku puutuvate inimeste maailmas. Purjesport on aidanud leida ka ärikontakte, luua usaldust ja teinud Hiiumaa suuremaks,“ sõnab Meelis.

Koostöös sõpradega on Meelis rajanud Kärdla sadamasse Yachts Service Kärdla ellingu, mis paistab kaugelt silma, eriti mere poolt tulles. Hiiumaa käekäik läheb Meelisele korda, iseäranis mis merelist poolt ja purjetamist puudutab. Ta on ka sihtasutuse Hiiumaa Sadamad nõukogu liige ning loeb oma missiooniks arendada sadamaid eelkõige merelt tulijate ja võistluspurjetamise vajadustele mõeldes.

Purjetamissadam on tõmbekeskus

„Meri lihtsalt tõmbab ligi ka neid, kes ise ei purjeta. Siis veedavad nad aega sadamarestoranis, kuulavad sadamahoones kontserti või jalutavad niisama sadamakail. See kõik meelitab ligi ettevõtteid, korraldatakse üritusi ja kontserte. Kõiki neid töökohti poleks, kui ei oleks purjetamist ja jahtklubi,“ leiab Meelis.

Meelis on läbinisti hiidlane. Saarel on nii tema ema- kui ka isapoolsete suguvõsade juured. Ta on Hiiumaal sündinud, kasvanud ja koolis käinud. Purjetama õppis ta noorte meremeeste laagris Orjakul, sest Kärdlas siis veel praegust uhket jahisadamat ei olnud. Peale svertpaadi seilas ta hobikorras purjelaual. Millalgi hakkas ta aga motospordiga tegelema ning ülikool viis ta kodusaarelt eemale. Sportlasehingega tehnikahuviline mees tuli 1995. aastal autorallis veoautode klassis Eesti meistriks. 2005. aastal aga vahetas ta bensiinivingu taas värske meretuule vastu ning naasis purjetamise juurde.

Purjejaht Olympic – hobipurjekast maailmameistriks

„Purjetamine on ala, kus teesklemine pole võimalik. Mingi show-off kaugele ei vii ja medalite jagamise konkurentsi jäävad ainult tõsised tegijad. Tuleb ausalt tunnistada, et ka Olympic poleks kuidagi jõudnud 2024. aasta avamerepurjetamise Euroopa meistriks nii proffide kui ka harrastajate arvestuses, kui poleks pikalt koos sõitnud ja hästi toimivat meeskonda. Võidulaeva tugevus ei ole tipptehnoloogiline jaht, kallis varustus ega sisse ostetud elukutselised purjetamisstaarid, vaid hea tiim. Paljudele oli üllatus, et MM-ile ilmus üks lõbus seltskond, need keevitasid ära kallitele võistluspurjekatele, kus olid peal palgatud profid,“ proovib Meelis ka oma värskeimast saavutusest rääkides tagaplaanile jääda.

Jahtklubi Dago 50 aastat

2026. aastal tähistab Hiiumaa jahtklubi Dago 50. tegutsemisaastat. Klubis on hetkel pisut üle saja liikme. Klubis oma esimesed mereristsed saanud noorpurjetajate arv ulatub samuti sadadesse. Dagos on tugev jääpurjetamise sektsioon ning läbi aegade on Hiiumaa noorpurjetajad toonud eri võistlustelt hulga medaleid.

„Väikese saare väikese jahtklubi kohta on väga muljetavaldav, et neli Dago klubi jahti on toonud rahvusvahelistelt avamerepurjetamise võistlustelt medaleid ning meie noored esinevad tugevalt nii Eesti kui ka rahvusvahelistel regattidel. Noortepurjetamine on oluline eelkõige seetõttu, et mereharidus jätkuks, et meresõidutraditsioon kanduks edasi. Et ka tulevikus oleks Hiiumaal häid purjetajaid, kes oskavad merd sõita, kes kasutavad meie sadamaid ja tore oleks, kui hiidlased jõuaksid ka mõnes olümpiaklassis rahvusvahelisele tipptasemele,“ loodab Meelis.

Meie tegemistega saab kursis olla, jälgides www.facebook.com/tacticalsailingteam

Selles numbris

• GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2025
• Fred Jüssi: „Laiskus on mehe mõõt!“
• Henri Arras: „Ouk on lähim hiiukeelne sõna „meteoriidikraatrile“.“
• Andrus Talvari: „Minu lemmiktoit on hea toit.”
• Leib merest: Hiiumaa kalapüügi aastaring
• Jari Lindroos avas hiidlastele pitsasadama
• Pöördumine kormoraniusku
• Martin Lauri: „Olen hingelt rahvussportlane.“
• Meelis Pielberg: „Purjetamine on osa Hiiumaa identiteedist.”
• Jaanus Rohumaa: „Lasin Hiiumaal ennast täielikult ära tinistada.”
• Heikki Hõbemägi: „Käina ja kardirada lihtsalt kuuluvad kokku!“
• Kolm kohtumist Hiiumaa käppadega
• Tahkuna tuletorni legendid ja Pariisi kuma
• Hiidlased lisasid Kassari lahe maailma kauneimate hulka
• Ring Hiiumaale peale
• Raido Randmaa: „Hiiumaal käib kell kaks korda aeglasemalt.”
• Reelika Kasemägi ei taha kadakate vahelt välja tulla
• Reet Roos: „Sajandite tarkust pole mõistlik minema visata.”
• Mees, kes loopis Kassari kabeli katusele pilliroogu
• Hiiumaal rattaga kruiisimas
• Tule, läheme randa!
• Kas Hiiumaal võib kohtuda karuga?
• Karin Poola: „Tuleb puudutada inimese hinge.“
• Risto Kõrgemägi: „Hiiumaa on Eesti oma Bali saar!“
• Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo: "Miks me siit üldse lahkume?"
• Mikk Saar õpib Hiiumaal kalamehe ametit
• Mõttetus keset aasa
• Nele Eller hoiab käsitöölisi hoos
• Helgi Põllo: „Rahvariided on pärandvara.”