Mitmekesine Malta
Väike saareriik Malta pakub nii kultuuri- kui ka loodusesõpradele avastamisrõõmu.
Mis teid Maltale tõi?
Ingrid Eomois: Olen Maltal elanud 23 aastat. Tulin siia saareriiki esmalt suveks tööle ning siis jätkasin Malta ülikoolis teatrialaste magistriõpingutega. Hiljem tegin teise magistrikraadi turunduses ning omandasin giidilitsentsi.
Tiit Krutob: Olen ametilt sukeldumisinstruktor ja Malta giid. Maltal elanud peaaegu 13 aastat. Saarele tulemine oli juhuslik. 2010. aastal sai Eestis töö otsa, sukeldumisinstruktori tööturg on aga ülemaailmne: otsustasime välismaale kolida. Pärast CV-de laiali saatmist tuli pakkumine Maltalt.
Malta on Euroopa Liidus. On see loogiline või võiks selle üle imestada?
Tiit: Malta Euroopa Liidus olemine on sama loomulik kui Eesti Euroopa Liidus olemine. Eks mõlemad oleme omal kombel selle liidu ääre peal, aga nii maltakad kui ka eestlased peavad ise endid ikka pigem eurooplasteks. Malta on Euroopa kultuuri ja ajalugu väga tihedalt täis.
Ingrid: Maltalastel on suur soov identifitseerida end eurooplasena. Küllap mängib siin kaasa Põhja-Aafrika lähedus: maltalased tahavad erineda sellest nii religiooni mõttes (maltalased on katoliiklased) kui ka Euroopasse kuuludes.
Kuidas on Maltal lood religiooniga?
Ingrid: Malta on kahtlemata kõige usklikum riik kogu Euroopas, roomakatoliku usk on ära märgitud ka konstitutsioonis. Religioon mõjutab ka igapäevaelu ja elementaarseid vabadusi. Näiteks on Malta ainuke riik Euroopas, kus raseduse katkestamine on täielikult keelatud ja see mõjutab negatiivselt kohalike naiste juurdepääsu vajalikele terviseteenustele. Abielulahutus on Maltal seaduslik alles 2011. aastast. Võrreldes paari aastakümne taguse ajaga on religioon veidi oma tähtsust kaotanud, kuid mängib siiski olulist osa.
Tiit: Kuigi religioossetel alustel diskrimineerimine on keelatud, on just kirik seaduse järgi see, kes peab õpetama rahvast „hea ja kurja“ vahel vahet tegema. Tundub, et usklikuks olemine pole siin mitte ainult vanavanemate asi, vaid ka nooremad võtavad asja päris tõsiselt.
Kas Maltal on eestlasena kerge hakkama saada?
Tiit: Minu meelest eestlasena Malta ellu sisseelamine liiga kergesti ei lähe. Eriti veel kui sa oled ikka „tõeline eestlane“. Kui siia tulin, siis oli häiriv see, et miski ei toimunud päris täpselt nii ja siis, kui plaanitud oli. 15–30 minutit hilinemist ei peeta siin üldse hilinemiseks ega kõneväärseks. Nüüd pean (mõnikord isegi veidi häbiga) tunnistama, et olen samasuguseks muutunud. Liiklus on siin ka teisel pool teed kui Eestis. Alguses peab natuke ikka pingutama, et ennast õigele (vasakule) poole teed sundida. Elamise ja sisseelamise teeb kergeks inglise keel. Nagu juba juttu oli, on inglise keel siin teine riigikeel.
Ingrid: Ma ütleks, et Maltal hakkama saada pole ei raskem ega kergem kui kuskil mujal. Loomulikult on abiks see, et nii Eesti kui ka Malta kuuluvad Euroopa Liitu ning eestlastel on õigus siin elada, töötada ja õppida suurema viisajamata. Välismaal elades on oluline aktsepteerida uue kodumaa kultuuri ja inimesi, pideva kritiseerimise ja mossitamisega ei jõua kaugele. Mina ei ole Maltal negatiivset suhtumist eestlastesse kunagi märganud.
Kas Malta kultuuri juures on midagi, millega ei harju?
Tiit: Minu arust pole siin midagi sellist, millega oleks täiesti võimatu harjuda. Pole mul mingit häda, kui ma vürtsikilusid ei saa, ja musta leiba siin poes müüakse. Jumalakummardamist nad peale ei suru, nii et sellega häda pole.
Ingrid: Harjub kõigega, aga igatsen kõige rohkem rohelust ja üksiolemist. Eestis olles põgenen esimesel võimalusel metsa – eks see ole meie DNA-s, eestlasi kisub ikka metsa poole!
Malta asub Euroopa ja Aafrika vahel. Kas ja kuidas see geograafiline asukoht saare eluolu mõjutab?
Ingrid: Malta on alati olnud kaubandusteede ristumiskohas. Ka tänapäeval on Euroopa ja Aafrika vahel asuv saarestik strateegiliselt tähtsa asukohaga. Kultuuriliselt on siin mõnus segapuder Euroopa ja araabia mõjudest, seda nii toidus, keeles kui ka muus.
Tiit: Ikka mõjutab. Kõige silmapaistvam on võib-olla aafriklaste kohalolu. Niipea kui Aafrikas sõdima hakati, hakkasid paadipõgenikud saabuma. Praegu on neid päris palju, eriti Malta väiksust ja rahvaarvu silmas pidades. Aga tundub, et nad ikka millegagi tegelevad ja tööd teevad.
Suvel kui tuul lõunast puhub, siis toob see kaasa väga kuuma ja lämbe ilma. Vahel kui lõunatuulega vihma sajab, siis on see väga porine. Maltakad nimetavad seda Sahara vihmaks.
Kas Malta sobib ranna- või linnapuhkuseks või hoopis mõneks kolmandat liiki puhkuseks?
Tiit: Malta sobib linnapuhkuseks, ma arvan. Siin saab nädala veeta nii, et linna(de)st välja ei lähe. Maltal on linnu ja külasid kokku 68. Ja linnades on nii ajalugu kui ka kultuuri. Aga sobib edukalt ka rannapuhkuse laadi puhkuseks. Meil küll pole eriti liivarandu, aga neid ikka natuke on ja meri on muidugi soe ja ilus. Malta sobib edukalt ka aktiivseks puhkuseks: matkamiseks, sportimiseks, purjetamiseks. Ja loomulikult sukeldumiseks: Malta on maailmas üks tähelepanuväärne sukeldumiskoht.
Ingrid: Malta sobib kõige enam kultuurireisiks. Siin on palju vaadata – maailma vanimatest templitest kuni barokklinnadeni. Liivarandu on siin vähe ning ainult rannapuhkusele siia küll tulla ei tasu.
Milline on tüüpiline „maltakas“?
Tiit: Tüüpiline maltakas on minu arust pigem selline laid-back-tüüpi. Tundub, et nad võtavad elu kulgemist vastu nii, nagu jumal seda anda tahab. Samas on nad mõnes küsimuses väga kirglikud ja pühendunud.
Ingrid: Lärmakas, uudishimulik, naeruhimuline, kergesti süttiv, sõbralik, hea isuga.
Milline on Malta loodus?
Ingrid: Malta loodus on kivine ja kuiva kliimaga kohanenud. Kõige levinum maastikutüüp on gariig – kaljune pinnas, millel kasvab hõre ja madal, kuivalembene taimestik. Malta floora on väga põnev ning siin kasvab üle 20 endeemilise taimeliigi, kaasa arvatud malta rahvuslill ürgjumikas.
Tiit: Pole meil ei suuri metsi ega lopsakat loodust. Aga kui vaadata tahad ja oskad, võid kohata väga huvitavaid taimi ja elukaid. Tänu oma väiksusele ja eraldatusele on Malta koduks paljudele endeemilistele taime- ja loomaliikudele. Maltal kasvab 37 orhideed ja esineb mitu vähem või rohkem endeemilist sisalikku. Merikilpkonnad on hakanud meie randades munemas käima viimaste aastate jooksul.
Tekst: Rene Satsi
Foto: Shutterstock
***
Lugemissoovitus
Joseph Heller
Nõks-22
Tõlge Tiina Randus, kirjastus Tänapäev 2020
Maltast on eesti keeles teenimatult vähe kirjutatud, aga ajaloohuvilistel tasuks kindlasti läbi lugeda just see raamat, kus Malta rolli II maailmasõja sündmustes kirjeldatakse üsna ootamatu ja kahtlemata kentsaka nurga alt. Sest Maltalt saab mune ja selle eest löödi Milo Minderbinder rüütliks ja määrati Malta asekindralkuberneriks!
Tiina Randus, tõlkija
Selles numbris
- Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi
- Alati külalislahke Armeenia
- Aserbaidžaan on peateel
- Muusikarütmis Austria
- Värviline Bulgaaria
- Belgia eri kultuuride virvarr
- Veini sünnimaa Georgia
- Hispaania äri eripära
- Holland ehk Madalmaade Kuningriik
- Mitmetahuline Horvaatia
- Väike ja kauge Island
- Iirlased elavad oma aja järgi
- Suurejooneline Itaalia
- Kreeka on küberruumi kaitse kants
- Silmapaistvalt tegus Leedu
- Rahvusvaheline Luksemburg
- Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
- Mitmekesine Malta
- Moldova vajaks rohkem enesekindlust
- Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
- Rongiga läbi Portugali
- Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
- Rootsi tee NATO-sse
- Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
- Eestlased Saksa kultuurielus
- Iseseisva San Marino uhkus
- Elurõõmus Serbia
- Slovakkia on Eestiga sarnane
- Soomes tegutsev Eesti pankur
- Õppimisvõimalused Suurbritannias
- Šveitsi täpsus on osa identiteedist
- Väike ja mõjukas Vatikan
- Lastesõbralik Taani
- Avatud ja sõbralik Tšehhi
- Eristuv Türgi
- Mis suunas liigub Ungari?
- Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
- Ukraina vajab lootust
- Sõja mõjud kestavad kaua
- Ajakirjanikud sõjas
- Valgevene võitlus jätkub
- Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
- Poolast kaitstakse Euroopa piiri
- Kas Küpros on Euroopa?
