Mobiiliga välismaale

Möödas on ajad, mil reisimehed ja ekspeditsioonid kadusid rännakul nagu musta auku ning teave nende käekäigust tuli harva ja juhuslikult postiteenuse kaudu – kui sedagi. Tänapäeval võetakse kodustele mobiilikõne Mount Everesti tipust (tõesti, seal on Ncelli levi!) ning laetakse Tai päikeserannalt pilt otse Facebooki. Mida aga mobiiliga välismaale minnes silmas pidada?

Roaming- ehk rändlusteenus tähendab mobiiliteenuste kasutamist väljaspool oma koduvõrku. Kui veel kümme aastat tagasi oli see eksklusiivne lisateenus, siis tänapäeval peetakse rändluse olemasolu iseenesestmõistetavaks. Mobiiliteenuste kasutamiseks välisoperaatori võrgus ei ole üldjuhul telefonis vaja muuta ühtegi seadistust, vajalik on vaid enne reisi veenduda, et on aktiveeritud rändluskõnede teenus. Küll aga tasub silmas pidada mitmeid olulisi nüansse, mille peale koduses Eestis võib-olla ei tulegi.

Kas piirkonnas on levi?

Kui Eestis katavad kõik mobiilioperaatorid leviga enam-vähem kogu riigi, siis suuremates riikides on tavapärane, et mobiilioperaator levib vaid kindlas piirkonnas, mitte kogu riigi territooriumil. Seepärast on reisi plaanimisel kasulik tutvuda sihtriigi operaatorite levialakaartidega. Enamiku operaatorite levialakaardid on leitavad http://maps.mobileworldlive.com/.

Kas mu mobiil toetab vajalikke sagedusi?

Erinevad mobiilioperaatorid võivad kasutada erinevaid võrgusagedusi. Eesti mobiilioperaatorid kasutavad ja Eestis müüdavad telefonid toetavad sagedusi GSM 900MHz, GSM 1800MHz, 3G 900MHz ja 3G 2100MHz. Samas näiteks Ameerikas on levinud sagedused GSM 1900MHz, GSM 850MHz ja 3G 1900MHz. Juhul, kui telefon nimetatud sagedusi ei toeta, selle telefoniga seal riigis mobiilsideteenuseid kasutada ei saa.

Kui palju maksab?

Operaatoreid võib ühes riigis olla mitmeid ning neil võivad olla erinevad hinnad ja kõne maksumuse intervall: näiteks võib ühe ja sama riigi operaatoritest üks maksustada kõnesid 1-sekundilise, teine 1-minutilise täpsusega.

Kuidas hinnastatakse?

Eestist välisriiki ja/või välisriigis helistades kehtib lihtne põhimõte: kõne hind sõltub helistaja asukohast ning telefoninumbrist, millele helistatakse. Kõne hind ei sõltu aga vastuvõtja tegelikust asukohast.

Millest sõltub kvaliteet?

Kehtib põhimõte, et igas riigis oleks rändlus avatud vähemalt kahe operaatoriga. See võimaldab kliendil kasutada alternatiivset mobiilivõrku, kui ühes võrgus esineb probleeme, näiteks kõne kvaliteet ei ole rahuldav. Välisvõrgus helistades valib kõnede edastuse kanali välisoperaator, kelle võrgust klient helistab ning kõneedastuskanali kvaliteedist sõltub ka kõne kvaliteet. Odavamate (üldjuhul just IP-põhiste) kõneedastuskanalite kasutamisel kõne tihtipeale kas hakib, on viitega, katkeb või on eetris lihtsalt vaikus ja kõne vastajani ei jõuagi.

Kui mõne välisoperaatori võrgus on väljuvate kõnede kvaliteet halb, on klientidel võimalus tellida endale sissetulev kõne. Tagasihelistamisteenuse puhul tuleb telefoninumber, kellele soovitakse helistada, valida kujul *111*number. Seejärel võetakse ühendust valitud numbriga. Tehniliselt on tagasihelistamisteenuse puhul tegemist Eestist välisriiki helistamisega ja sellisel juhul valib edastuskanali siinne valitud transiitoperaator ning tagab kõnekvaliteedi.

Käsitsi võrguvalikuga võib saada parema hinna ja kvaliteedi

Juhul, kui välisriigis tekib probleeme teenuste kasutamisel, on soovitav vahetada kasutatavat võrku. Tavaliselt on mobiiltelefon seadistatud automaatse võrguvaliku režiimi, mis tähendab, et telefon valib tugevaima leviga operaatori võrgu. Niipea, kui selle operaatori levi nõrgeneb, vahetab telefon ise võrku. Telefonis on aga olemas ka käsitsi võrguvaliku režiim, mille aktiveerimise järel telefon ise võrku ei vaheta. Kui valitud võrgu levi kaob, kuvatakse telefoni ekraanil kõik olemasolevad võrgud ja klient saab ise valida, millist võrku soovib järgmisena kasutada. Käsitsi võrguvalik võimaldab valida soodsaima hinnaga või näiteks parima kõnekvaliteediga võrk. Samuti on käsitsi võrguvalik kasulik ka kodumaal riigi piirialadel liikudes, et vältida soovimatut rändlusteenuste kasutamist, kui välisoperaatori võrk n-ö üle piiri tuleb.

Lisaks mobiilioperaatoritele töötab roaming-hindade alandamise nimel väga aktiivselt ka Euroopa Liit. 2007. a augustis hakkas kehtima Euroopa Parlamendi ja Nõukogu rändlusmäärus, mis sätestab Euroopa Liidu riikides mobiiliteenuste kasutamisel maksimaalsed lubatud hinnad. Kui varem maksis näiteks Prantsusmaalt Eestisse helistamine ligi 1€/min, siis täna maksab sama kõne vaid 0,42€/min ja 2014. aastaks peaks hind olema 0,28€/min tasemel või odavamgi.

Andmeside limiidid hoiavad kulud kontrolli all

Võrreldes kõnede või SMS-idega, on andmeside puhul oluliselt raskem kasutatud mahtu jälgida ja seetõttu on ka arveüllatused kergemad tekkima. Vähendamaks ebameeldivaid arveüllatusi, pakuvad kõik Eesti mobiilioperaatorid andmeside kuuli- miidi teenust kogu maailmas ja mitte ainult Euroopa Liidu riikides.

EMT klientidele kehtib Euroopa Liidu riikides ja Venemaal lisaks andmeside kuulimiidile ka päevalimiit. Andmeside päevalimiidi puhul kehtib põhimõte, et mida rohkem mahtu kasutad, seda odavam on megabaidi hind. Näiteks internet mobii- lis kasutajale Soomes maksab 20MB mahtu 4,95€ päevas ja kui kogu see maht ära kasutada, tuleb megabaidi hinnaks vaid 0,25€.

Ekstreemmatkale satelliittelefoniga

Ekstreemmatkal võib heaks abimeheks olla satelliittelefon, mis tagab ühenduse ka nendes piirkondades, kuhu tavaliste mobiilioperaatorite levi ei ulatu – näiteks 7546 meetri kõrguse Muztagh Ata mäe tipus Tiibetis. Satelliitside on küll kallim, kuid ekstreemmatkadel tihti ainuvõimalik lahendus.

 Reena Mägi, EMT

Selles numbris

• Indrek Jääts. Rännakud ööpoolsetesse maadesse
• Olev Remus. Elitaarne mees Harry Männil
• Reisikirjandus: Tiit Pruuli soovitab
• Reisikirjandus: Kaks kaptenit
• Suusad sõidukorda
• Mobiiliga välismaale
• Juhtub... külmavõetud näpud
• Külm ja kuum
• Matkale. Reisile. "Kaaluta" olekus
• JAKUUTIA: koht, kus šamanism ja rock kokku saavad
• Külmale maale: Barentsi vetevalla merelised söögid
• Vello Park: mägedes inimesed ei vanane
• Elu olümpiahõngulises suusamekas
• Märkmeid tiirult TATARIMAALE
• TADŽIKISTAN, DUŠANBE. Karl Marx ja Friedrich Engels.
• Monopurjetaja Uku Randmaa - ihuüksi maailmapallile tiir peale
• NOVGOROD, multikultuursuse ime
• Räätsa-TEST: soole ja lumele?
• Reisimärkmeid BELOMORSKAJA KARELIJAST
• OOKEANIST OOKEANINI: viiekesi ratastel läbi Patagoonia
• Otsigem pärleid KODUÕUELT!
• UUS-MEREMAA: sõnas ja pildis
• Go Reisiajakiri 34 – Veebruar 2012