Kolmemastiline mootorpurjekas „Alar“ on Eestis ehitatud ja siiani säilinud purjelaevadest oma pea 35-meetrise pikkusega suurim.
Laev on peale oma pikaealisuse ka 1930ndate lõpu Eesti puulaevaehituse suurepäraseks näiteks. Seda eelkõige seepärast, et ehitusmeister Peeter Himmist oli Saaremaalt, ehitus toimus Hiiumaal Õngu rannaküla koplis, mastid ja kajutid paigaldati Loksal ning Bolinderi naftamootor viimaks Tallinnas.
Vähestel Eesti purjelaevadel on olnud sedavõrd kirju, pikaealine ja eri lippude all elukäik kui „Alaril“ ning seda enam väärib laev väärikat vanaduspõlve. 1990ndate algul sai ka Meremuuseum laeva omanikult Arnold Türilt ettepaneku laev, mis viibis Taanis Hobro ellingul remondis, remondiks kulunud summade eest ära osta. Paraku polnud see tookord aga kuidagi võimalik. Seda enam on hea meel, et 1998. aasta suvel õnnestus hiidlastel laev lõpuks Sõru sadamasse tuua. Laeva edaspidine saatus pole olnud just kõige positiivsem, sest mitu plaani pole rahapuudusel õnnestunud. Mida kiiremini õnnestuks laev aga veekindla materjaliga katta, eelnevalt selleks mastid demonteerides, seda suurem on võimalus, et „Alarit“ saaks hakata taastama kaldal paiknevaks muuseumilaevaks.
***
Kare
’laiust veel väiksem, taimkatteta saar, mis tihti üle ujutatud’
Õppisin selle sõna ära Tuuletorni näituse tekste toimetades.
– Hille Saluäär, keeletoimetaja
- Arnold Türi
- Eesti purjelaevad
- meremuuseum
- Mootorpurjekas „Alar“
- Õngu rannaküla
- Peeter Himmist
- Sõru sadam
- Urmas Dresen
Selles numbris
- Hiiu kirjandusest
- Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
- Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
- Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
- Mootorpurjekas „Alar“
- Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
- Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
- Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
- Hiiumaa kunstis
- Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
- Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
- Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
- Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
- Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
- Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
- Kuidas kõnelda Hiiumaast?
- Hiiumaa eriline võlu
- Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
- Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
- Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
- Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
- Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
- MERI! KUI MEI
- Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
- Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
- Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
- Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
- Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
- Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
- Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
- Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
- Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
- Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022
