Palverännak – reis enesesse
Krišnaiit Arne Lauri kirjeldab oma palverännakuelamusi Indias. Minu teekond sise- ja välismaailma mõistmisel on olnud seotud Gudia-Vaishnavishmi koolkonnaga umbes viisteist aastat. See elukäsitlus toetub kahele tähtsale alustalale: esimene on õpilasjärgnevusahel ehk vaimsete õpetajate kett, kus tõdesid muutumatuna elus hoitakse, ning teine on vedad ehk pühakirjad, kus kirjas kõik vajalik elu mõistmiseks.
Üks oluline osa südame puhastamisel ongi parikrama ehk palverännak. Külastatakse paiku, kus on elanud suured pühakud ja kus on kehastunud Jumal ise, sooritades oma lilasid ehk transtsendentaalseid mänge. Jumal Krishnale pühendunud külastavad Indias peamiselt kolme piirkonda: Vrindavana (umbes 150 kilomeetrit Dehlist), Mayapur (Bengalimaal, kust ka Gangese jõgi läbi voolab) ja Jagannatha Puri (Orissa piirkonnas India ookeani ääres). Igas paigas neist võiks surmani elada ja ikka jätkuks avastamisrõõmu, kuna nad on nii lõputult sügavad. Määravaks saab vaid meie soov ja puhtus neid kohti mõista. Üks hea tuttav tuli kord reisilt ja näitas mulle pettunult pilte Vrindavana
hallidest tolmustest tänavatest. Ilu on mõistagi vaataja silmades, kuid meie nägemine ja taju on piiratud. Seetõttu jäävadki ilma aastatepikkuse vaimse hariduse praktikata ja õige suhtluseta need kohad tavaturistile suletuks.
Vedades öeldakse, et pühad paigad on meie jaoks surnud, kui me ei saa seal elavate vaimsete inimeste õnnistuse ja suhtluse osaliseks. Just nemad võivad avada meile nende imeliste kohtade mõistatused. Seepärast – aja kokkuhoiu mõttes – on minu palverännakud toimunud tihedas koostöös vaimsete õpetajate ehk gurudega. Nemad innustavad, selgitavad, hoiatavad ja oskavad õiget meeleolu säilitada, sest see kõik on nagu üks pikk-pikk meditatsioon, mis võib teatud etappidel väga väsitavgi olla.
Selle kohta, kuidas avanevad Suured Elu Tõed, on olemas terve teadus. Nii on palverännakutelgi oma etikett ja asjade järjekord (step by step). Esimene etiketi nõue on alandlikkus, ülejäänu tuleb juba loomulikku teed pidi.
Tavaliselt on minu palverännakud kestnud umbes kaks kuud järjepanu. Selle juurde on käinud kuni seitsmepäevased teekonnad paljajalu, kus mõnikord on osalenud ligi tuhat pühendunut üle maailma. Paigast paika liikudes lauldakse üheskoos palveid. Aeg-ajalt peatutakse mõnes templis, mõne püha järve, jõe või puu juures, mõne pühaku kunagises kodus või muus erilist tähendust omavas paigas. Vaimsed õpetajad selgitavad nende kohtadega seotud lugusid, kõik võivad esitada küsimusi. Väikese puhkuse järel liigutakse jälle edasi. Päeva lõpuks on organiseeritud suurem telklaager ööbimiseks.
Teinekord jälle viibitakse pikemat aega mõnes võimsas templis, kus pühakud peavad rohkesti vaimseid seminare ning kus lauldakse tundide viisi mantraid ehk Jumala nimesid (ühismeditatsioon).
Palverännak on intensiivne puhastumisprotsess, kus sind ründavad nii füüsilised haigused (mul on need avaldunud küll kõhuhädades, küll sääsehammustuse sügamisest tekkinud põletiku kujul jalal), kui ka vaimne väsimus. Kaua sa lihtne inimene ikka sügavuti mediteerid, lihtsalt väsid ära ja tahaks koju tagasi oma laiska rutiini. Lisaks tuleb kogu aeg tähelepanelik olla, et sind paljaks ei varastataks. Viimane kehtib nii inimeste kui ka ahvide suhtes.
See on väljakutse, mis on samal ajal nii magus kui pideva eneseületamise tõttu ka hästi mõru. Kui ma aga panen oma elu mõtteliinile ja võrdlen erinevaid ajajärke, siis on need palverännakuperioodid olnud tõeliselt täie rinnaga elatud aeg ning parim südamepatareide laadimise moodus.
Igaüks, kellel on õnnestunud palverännakunektarit maitsta, tahab seda kogeda ikka ja jälle, niikaua kuni nn tavaelu ja palverännak sulanduvad ühte ja kogu meie eksistents muutub lõpuks üheks teadvustatud palves liikumiseks.
Selles numbris
- Surfikommuun Tarifal
- Kas sumo on seksikas ehk kas traditsiooniline Jaapan võidab modernistliku?
- Maiad – vanemaid tsivilisatsioone muistses Ameerikas. Ajaloo mõistatus
- Kohtumine Vana-Egiptusega
- Palveränd on üles minek
- Autoga Norra fjellidele ja viddadele
- Vendrid vette ja kaks meest otste peale!
- Digiatlased
- Autoga Euroopas
- Marko Kaldur Boroni ürgorus
- Palverännak Mekasse
- Camino de Santiago - õhus on Hispaaniat
- Torajade maa
- Rootsi kuningriigi katusel
- Palverännak - reis enesesse
- Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot
- Omadega rappa
- Namiibia - teistsugune Aafrika
- Nelja näoga mägi
- Go Reisiajakiri nr 3 – Mai 2006
