Pereväljasõidud majakate juurde

Kuidas reisida Eestis perega, nii et kõigil oleks huvitav? Hedda Peet pakub vaatamisväärsusteks, mille järgi oma marsruut paika panna ja orienteerumismängu mängida, välja tuletornid.

Niisiis ... papa ajab auto välja, mamma laeb lapsed peale, koer ja toidukorv kaasa ja läheb sõiduks. Ah jaa, kaasa tasuks haarata ka raamatuid tuletornidest. Näiteks „Minu tuletornid“ pakub pilte tuletornide sisemusest, “Eesti tuletornide ajalugu“ aga põhjalikku teavet iga torni kohta. Suvel on meil avatud kolm tuletorni Hiiumaal, ülejäänusid saab vaadata vaid väljast.

PEALINNA PIIRIMAIL

Algus Tallinnast, 1 päev

Enne kui nina linnast välja pista, tasub üle vaadata kaks toredat tuletorni Lasnamäe veerul. Tallinna alumine tuletorn asubki kohe KUMU kõrval, Valgel tänaval – punane torniga majake, mida tuletorniks ehk raskegi pidada, kui asjaga kursis ei olda. Torn ongi vaid selleks, et see merelt vaadates linna siluetist eristuks. Tuli ise asub aga torni all, suure aknaga ruumis, kust ta läbi aknaklaasi merele plingib.

Peterburi maantee ja Pae tänava vahel asub Tallinna ülemine tuletorn. See on klassikalise kujuga, 40 m kõrgune sihvakas kivitorn. Sellise kuju sai ta aastal 1896.

Edasi võib vurada Viimsi suunas – Viimsi ülemine tuletorn asub praktiliselt Paenurme tee lõpus. Tore punane betoontorn, valminud aastal 1939. Kunagisest tuletornilinnakust on säilinud vaid õunaaed ja maja vundament. Seal on kena jalga puhata, merele vaadata ja mõtiskleda. Siis võiks otsa ringi keerata ja taas läbi linna sõites võtta suuna Tabasalu ja Muraste peale. Jõudes Suurupisse, saabub põnev moment – tuleb seal asuvad kaks torni üles leida. Tegevust peaks jätkuma, preemiaks on elamused, mida need kaks võrratut tuletorni pakuvad. Merele lähemal asub ainus töötav puidust tuletorn – Suurupi alumine – valminud aastal 1859. Sinna saab Pärtli teelt. Suurupi ülemine tuletorn aastast 1760 on koos hästi säilinud ja hoitud tuletornilinnakuga. See on priske kivist torn, kus algusaegadel ülal lahtine tuli põles.

Üheks päevaks peaks nendest elamustest piisama. Kui te olete aga sportlikumad ja otsustate neid torne vaadata jalgrattal sõites, siis ei pruugi ühe päevaga kõike jõuda. Siis võiks kõigepealt Suurupile pühenduda ning Tallinna ning Viimsi tornid teiseks päevaks jätta.

NOAROOTSI

Algus Tallinnast või Haapsalust, 1 päev

Kui alustada Tallinnast, oleks esimene sihtpunkt Pakri tuletorn Pakri poolsaarel. See 52 m kõrge kivitorn valmis aastal 1889. See ehitati kaldast kaugemale, kuna vana torni ähvardas kalda varisemise tõttu allakukkumine. Praegugi on põnev uurida seda murenenud järsku kaldanõlva ja imetleda neid värvitoone ja faktuure, mida maapind seal sisaldab. Siit algab Põhja-Eesti pankrannik. Kallas kerkib otse merest ja see on üks kahest Eesti kõige kõrgemast tuletornist.

Sõidame edasi Noarootsi poolsaarele. Siin asub terve hulk tuletorne. Umbes 5 km pikkuse jalgsimatka saab ette võtta, et näha Telise neemel asuvaid omanäolisi Telisna ülemist ja Telisna alumist tuletorni – mõlemad raudkividest, meenutades vanu veskikehandeid, ehitatud aastal 1910. Pärast väikest piknikut või suplust algab tagasitee. Tagasiteel võiks üle vaadata Paslepa alumise ja Paslepa ülemise tuletorni Ramsi neemel – kaks valget rõdudega betoontorni, ehitatud aastal 1935 Armas Luige brigaadi poolt. Lihtsates tornides on stiili ja elegantsi ja see matk tasub end ära.

RATTARALLI LÄÄNEMAAL

Algus Haapsalust, 1 päev

Paralepa alumine tuletorn – valge betoontorn aastast 1934 ja Paralepa ülemine musta-valgevöödiline tuletorn aastast 1932. Mõlemad on ehitanud Armas Luige meeskond. Stiilsed ja sarnased Paslepa tornidega.

VORMSI

Start Rohuküla sadamast, 1 päev auto või jalgrattaga.

Kõik Vormsi tuletornid jõuab autoga sõites ühe päevaga ära vaadata. Kui on soov saarega rohkem tutvust teha, tuleb varuda mitu päeva ja võib kasutada jalgrattaid. Torne on saarel kolm, lisaks paar tulepaaki.

Norrby alumine tuletorn asub merele lähemal, aga puudesalu sees, nii et lisandub otsimisrõõm. Norrby ülemine tuletorn seevastu asub eramajapidamise õuel ja seda tasub kaugemalt piiluda. Mõlemad on rõdudega valged betoontornid aastast 1935, ülemise torni ülaosa on pleekinud punane. Saare pärliks on Saxby tuletorn – üks kolmest sarnasest malmtornist, ehitatud aastal 1871. Torni kõrval majakeses on väljas väike ekspositsioon, mida saab vaadata, kui selle autor, maja peremees kodus. Kaunis kivine rand ja eemalt paistev tulepaak annab põhjuse mööda kallast jalutada. Ja kindlasti tasub kirikut ja vanal kalmistul olevaid unikaalseid kivist rõngasriste uurida.

PÕHJARANNIK

Algus Tallinnast või Rakverest, 1 päev, koos Mohni saare ja torniga 2 päeva.

Juminda külasse ja sealt tuletornini on põnev tee – autoga saab päris torni juurde, aga võib ka külast jala minna. Kiitsakas punapea, ehitatud vahepeal kõrgemaks, algselt taas Armas Luige brigaadi kätetöö.

Edasi sõitke Käsmu: vaadake seal asuvat meeleolukat meremuuseumi, tehke tiir surnuaias kaptenite haudadel ja loomulikult imetlege merd tuletorni taustal. See toimib praegu kui päevamärk.

Edasi võiks sõita Vergi tuletorni juurde. Taas Armas Luige brigaadi kätetöö, silindrilise kujuga valge rõduga torn – lihtne ja ilus. Kohalikus kõrtsis üks korralik kalasupp ja siis juba edasi.

Enne Letipeale jõudmist peatuge korraks Kunda linnas. Seal asus veel aastal 1999 üks kolmest puidust tuletornist, aga maikuus põles puidust osa maha ja alles on vaid torni kivist alus. See vaadatud, sõitke Letipeale. Looduslikult kaunis kohas asuv, tüüpprojekti järgi 1950ndatel aastatel ehitatud kandiline betoonist Letipea tuletorn, kenade üm- marguste akendega. Pikutage rohul ja pistke põske väike võileib.

Kui teil on rohkem aega, võite tagasiteel peatuda Viinistus ja järgmisel päeval sõita paadiga Mohni saarele, vaadata saart ja Mohni tuletorni ja õhtul juba tagasi koju. Kena nädalavahetus on garanteeritud.

HIIUMAA, TÕELISELE TULETORNIHUVILISELE

Algus Haapsalust, 1–2 päeva

Kui jõuate varahommikusele praamile, võib saare tuletornid ühe päevaga üle vaadata ja hilise laevaga tagasi mandrile jõuda. Kui teil aga rohkem aega, veetke sellel toredal saarel mitu päeva.

Esimest torni näete juba praamil olles – Rukkirahu tuletorn, aastast 1940, väike ja kaunis kitsal laiul. Jõudes Hiiumaale, võtke kurss Kärdla peale ja esmalt vaadake üle Hiiesaare tuletorn – tüüpne kandiline torn aastast 1953, sarnane Letipea ja Sääretuka tornidega, nagu kolm valget õde (lisaks punase peaga vend Virtsus).

Järgmise kolme torni jaoks varuge rohkem aega – need on tõelised pärlid. Tahkuna, Kõpu ja Ristna tuletornid on need, kuhu külastajad suvisel ajal üles ronida saavad imelisi vaateid nautima. Avatud on need kolm torni 15. maist kuni 15. septembrini, iga päev 10.00–19.00. Vaid Ristna uksed on esmaspäeviti suletud. Laternaruumi ei lubata, aga kõike muud saab katsuda ja vaadata küll. Kõpu tornis on ka näitusi.

Kui peale neid kolme veel jaksu jätkub, siis tagasiteel sadamas- se vaadake üle Sõru alumine ja ülemine tuletorn (aastast 1934) ja edasi Emmaste alumine tuletorn aastast 1935. Kõik need tornid on sarnased, aga kui on juba tekkinud hasart, on see vaid plussiks – saab torne omavahel võrrelda.

Aga veel on kaks üsna iseäraliku kujuga torni – need on Orjaku alumine ja ülemine tuletorn, ehitatud aastal 1962 monteeritavatest raudbetoonelementi- dest. Lisaks on Hiiumaal arvukalt sada- matulesid ja tulepaake, aga siin loetletud tuletornid on kõige omanäolisemad ja väärtuslikumad.

SAAREMAA SEIKLUSED

Algus Virtsust, 1 päev

Alustades reisi Saaremaale, on esimene tuletorn Virtsus. See punase ülaosaga kandiline betoontorn aastast 1951 on tüüpprojekt.

Praamiga üle mere, läbi Muhumaa ja jõuate Saaremaa idarannikule – Kübas- saare tuletorni juurde. Seal tasub olla ettevaatlik, sest sealset majapidamist on valvamas koerad. Kunagi ei maksa tormata kellegi õuele, enne tasub ikka luba küsida ja asja uurida, siis ei pane keegi seda pahaks.

Kui torn vaadatud ja püksitagumik ka terve, võite sammud seada järgmise, Laidunina tuletorni poole. Kui selle üles leiate, olete tublid. Kui kadakad autot liialt kriipima hakkavad, minge jala edasi. See punastest tellistest tuletorn ehitati 1907, aga peagi selgus, et pole päris õigel kohal ja jäi kasutusele kui päevamärk.

Kui need katsumused läbitud, proovige leida veel Sääretuka tuletorn – üks kandilistest valgetest õdedest. Siis sõitke rahus Kuressaarde ja puhake end välja.

MÖÖDA SÕRVE SÄÄRT

Algus Kuressaarest, 1 päev

See ring ei ole keeruline, kõik tuletornid on hõlpsasti leitavad. Sõites Kuressaarest Sõrve suunas, kohtute Virtsu punapea ja kolme valge õe teise vennaga – pika mustapealise kandilise betoontorniga aastast 1953 – Anseküla tuletorniga. See torn ehitati kõrgemaks, et ta üle kuuskede välja paistaks. Kõrval saate uurida kunagise kiriku müürikesi, mille tornis omal ajal tuli asus.

Edasi sõitke sääre suunas ja järgmine on Kaavi tuletorn – veel üks kandiliste tornide pereliige, triibuline ja pärineb 50ndatest. Siis aga valmistuge kohtuma Eesti ühe kõrgeima, Sõrve tuletorniga – 52 m alusest, nagu ka Pakri tuletorn. Praegune betoontorn ehitati 1960. See lummab sihvakuse, pikkuse ja asukohaga. Tagasiteel põigake läbi veel ka Loode tuletorni juurest, veendumaks, et kandiliste peres on Virtsu torni kaksikvend. Lõpuks tuleb aga Lõu tuletorn, mis kuulub taas Armas Luige brigaadi meistritööde hulka. Nüüd on Sõrve säärel tiir tehtud.

KIPAKAS KIIPSAARE

Algus Kuressaarest, 1 päev

Alustage Kihelkonna kirikuga, mille torn on päevamärgina kasutusel. Sealsamas lähedal on ka Oiju päevamärk – kaheksatahuline eravalduses olev betoontorn. Sealt edasi sõitke meie enda Pisa torni ehk Kiipsaare tuletorni otsima. See on eravalduses olev ja mittetöötav viltuvajunud kena kiitsakas, mille juurde aga põnev ja seiklusrohke rännak. Kasuks tuleb GPS, muidu võitegi metsa luusima jääda. Jala minna on umbes 5–6 km, hinnake põhjalikult pereliikmete jõuvarusid ja varustage end vajalikuga. Matk ja tuletorn on väärt kõndimist-vaatamist.

Lõpetuseks saate autoga üsna Panga torni juurde sõita ja kõrgelt kaldalt loodust, merd ja torni imetleda. Kui eelnev matk väga ära väsitas, võite teha autoga veel lisatiiru ja keerutada läbi Tagaranna külast, kust Panga torni kaugelt üle abaja vaadelda. Ongi Saaremaale tiir peale tehtud ja olulisemad tuletornid ära nähtud.

NB! 5.–6. augustil toimuvad Kuressaare Merepäevad ja siis võivad avaneda nii mõnegi Saaremaa tuletorni uksed. Jälgige teadaandeid!

PÄRNUMAA

Algus Pärnust, 1–2 päeva

Pärnus kena ja vana tuletorni ei ole, küll on aga vahva kõndida idamuuli lõppu ja oma käega seal seisvat tornikest katsuda. Seda saab teha sobiliku ilmaga ja see võtab mõned tunnid.

Kui sõidate linnast välja, on vaadata Matsi rand ja sealsamas Sõmeri poolsaarel asuv Sõmeri tuletorn, kaheksatahuline betoontorn kaunil maastikul. Üheks päevaks piisab, et nautida nii linna- kui maamiljööd.

Kui otsustate ka saarte idüllist osa saada, võite Munalaiu sadamast paadiga Manija saarele sõita ja sealset toredat tuletorni vaadata. Lisaks muud elamused – mõnus majutus, kohalikud lood ja naljad. Kui ilm hea, aeg sobiv ja tahtmist ka, saab kaubelda paadi ja sõita Sorgu saarele (15. juulini on lindude pesitsemisega seotud keeluaeg). Sorgul asuv üks kolmest punasest tellistornist vajab hädasti restaureerimist, aga elamusi pakub endiselt.

KIHNU

Algus Munalaiu või Pärnu sadamast, 1–2 päeva jalgratastega

Siin ei ole muud lisada, kui et Munalaiust või Pärnust laevaga Kihnu ja siis sealsele tuletornile lisaks kõike muud omanäolist vaatama ja proovima. Kihnu tuletorn on kõige kõrgem kolme omasuguse seas – 28 m, lisandiks triibulised seelikud, mootorrattad, kihnu keel ja pillilood.

NB! 8.–10. juulil toimuv Kihnu Mere Pidu avab seekord ka tuletorni ukse ja olge siis kärmed ronima. Kihnu tuletorn peaks jäämagi avatuks, ka talvel saab seda külastada, kui ette helistada ja aeg kokku leppida.

RUHNU

Algus Pärnu või Kuressaare lennuväljalt või sadamast, 1–2 päeva

Ka siin kehtib sama soovitus – sõitke saarele, vaadake kõike, kaasa arvatud Ruhnu malmist omapärast tuletorni, mille ruhnlaste arvates Gustave Eiffel isiklikult on projekteerinud, Eesti vanimat puukirikut, laulvat liiva Limo rannas, vanade rootslaste taluarhitektuuri ... Kõik on huvitav ja meeldejääv.

VÄIKESAARED

Omaette teema on väikesaared, kuhu niisama naljalt ei satu. Nende külastamiseks ja sealsete tuletornide vaatamiseks tuleb teha kodutööd, välja uurida, millal paat saarele läheb.

Kõne alla tulevad Prangli saar ja sealt edasi Keri saareke (Leppneeme sadamast), siis Naissaar (mõnest Tallinna sadamast), Osmussaar (Dirhami sadamast) ja lõpuks Vaindloo (Kunda sadamast). Kõigil neil saartel on tule- tornid, mida tasub vaadata, lisaks veel tillukeste saarte omapärane atmosfäär.

Selles numbris

• Kuidas rääkida reisimisest?
• Ülo Tootsen: Kahe mere vahel ehk omal jõul läbi Venemaa
• Rohkem kui saldejums
• Negrita, Pepito ja Raffa seljas mööda Boliiviat
• Eesti aastapäev Mehhiko tipus
• Venezuela: Mitte ainult Chavez ja sotsialism
• Kirka sinise valguse kaisus
• Pereväljasõidud majakate juurde
• Taga-Karpaatia giid Priit Aimla
• Kuidas saadakse Everesti-meheks?
• Meetrikõrguse paradiisiriigi mure
• Go Reisiajakiri nr 30 – Juuni 2011